..................................................................3 Jumala klassid............................................................................................................................. 4 Põlisjumalad................................................................................................................................5 Laarid ja penaalid........................................................................................................................6 Maanid, lemuurid ja kameenid....................................................................................................6 Vallutuste käigus omandatud jumalad .....................................................................................................................................................7 Rooma kalendripühad................................................................................................................. 8 Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju..............................
Jaole ruttu ja Kahma lahkuvad. Tulevad keiser ja neli vürsti. V vaatus Palee. Avar iluaed, suur, sirge kanal. Faust, kõrges raugaeas, jalutab mõtlikult. Torivaht märkab eemal laeva. Laev ligineb, pardal kirev rikkalik laadung võõraste maade saadustega. Laevnikud astuvad maale, laadung kantakse kaldale. Mefistofeles ja kolm kanget. Kesköö. Tornivaht laulab. Faust tuleb rõdule. Südaöö. Tulevad neli halli naist. Mure hingab Fausti näkku. Faust jäi pimedaks. Lossi suur eesõu. Lemuurid kaevavad maad. Faust astub paleest välja, kätega uksepiitu kobades. Faust langeb tagaspidi. Lemuurid haaravad tast kinni ja asetavad ta maha. Haudapanek.
" Muidugi alustati Janusele pühendatud kuuga ka uut aastat. Faunus oli Saturnuse lapselaps. Tema oli midagi kreeka Paani taolist, maarahva jumal. Ta oli ka prohvet, kes kõneles inimestele nende unenägudes. Faunid olid rooma saatürid. Quirinus oli jumalaks saanud Romuluse, Rooma rajaja taevane nimi. Maanid (manes) olid allilma head surnute vaimud.Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid (larvae) olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid (camenae) olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kui aga kreeka jumalad Rooma jõudsid, identifitseeriti kameenid ebapraktiliste muusadega, kes hoolitsesid ainult kunsti ja teaduse eest. Egeria, kuningas Numa õpetaja, olevat olnud kameen. Lucina samastati puhuti kreeka Eileithyiaga, sünnitusjumalannaga, kuid tavaliselt
deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid
Majade kaitsevaimudest tähtsamad olid laarid nemad kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majas oma nurk, kuhu tähtpäevade puhul annetusi tehti. Lisaks oli igal perel geenius maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Penaalid olid kodukolde jumalad. Olid ka avalikud laardi ja penaalid, kes toimetasid linna heaks. Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal