õnnejumal ning varaste jumal.Hermese kultusesammas oli herm (falosse kujuline tulp). Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas
7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks
kivide või puude tekkimist vms. Ajaloolised muistendid on seotud ajalooliste sündmustega ja inimestega. 9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 14. Rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
· Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus eleegilises distihhonis . Satiirilise iseloomuga . · Ditüramb kiidulaulud Dyionysose auks . · Eepos pikk värsivormis teos, mis räägib maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest . · Müüt rahva poolt välja mõeldud lugu, mis selgitab maailma ja inimese teket, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad . · Mütoloogia müütide kogum . · deus ex machina abi väljastpoolt · carpe diem hetke püüdmine kiiresti mööduvast elust ja selle nautimine . · Oidipuse kompleks meeste alateadlik ihalemine ema poole ning isa vihkamine . · Achilleuse kand haavatav koht . · Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros
tekkemuistendid-sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid-seotud Kalevipojaga, Vanapaganaga; kohamuistendid- jutustavad järvede, rändrahnude jne tekkimisest; ajaloolised muistendid- seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega Mõistatus-annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut
5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast. 10. Lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine. 11. Sonett 13.sajandil itaalias loodud luulezanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett
3) Sangha need, kes usuvad Buddat 6petus maailmast Loka (maailma k6iksus) haarab enda alla inimese elu kuni surmani ja kosmoseni. Kosmos tohutu galaktikasysteem kus on h2sti palju erinevaid galaktikaid, k6ik yhinevad kokku yhiseks metagalaktikaks Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit 1) soovide maailm siia kuuluvad pooljumalad e. devad, p6rguolendid. 2) k2ttesaamatu tasand siia kuuluvad k6rgemad devad kes kehastavad inimese omadusi (nt kurjus) 3) vormitu, kujutu tasand puhas tajumine Inimese osa budismis. Inimene kujutab endast mikrokosmost e. v2ikest maailmamudelit. In. on v2ga raske end tundma 6ppida ehk mediteerida. Igas inimeses on 7 keset mille kaudu on v6imalik ennast tundma 6ppida I kroonkese asub inimese ajus. (pealae peal)
KENTAUR "Taevas on looming, mida inimene ei suuda ette kujutada, maa seevastu looming, mida ta suudab ette kujutada. Inimene ise on loodu taeva ja maa vahelisel piiril." Karl Barth- raamatu eessõna. On huvitav tõstatada küsimus, kuidas sai kirjanik põimuda omavahel Ameerika elanikud ja vanakreeka mütoloogia jumalad- pooljumalad. Kuid autor, John Updike on seda teinud väga osavalt. Peategelaseks on romaanis õpetaja nimega Georg Caldwell, kes mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid
ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine. Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja,
2) Trooja sõjas osalenute arv on samuti kaheldav, sest 12. ja 13. sajandil polnud nii suuri vägesid, kui oli raamatus kirjeldatud. 3) Kui mingi sõda toimuski, siis poleks see saanud olla nii suuremahuline ja laiaulatuslik, sest tolle aja tingimustes polnud see võimalik. Näiteks polnud nii palju sõdalasi võimalik olla ja Homerose kirjeldused, et taevas oli välgunooli täin, poleks samuti võimalik olnud. 4) Trooja sõjas osalesid väidetavalt ka pooljumalad, kuid nende olemasolu on kaheldav ja seetõttu ei saanud ka sõda toimuda, sest just nemad kandsid selles sõjas suurt rolli. Sellisteks tegelasteks olid näiteks Achilleus, Hektor ja Paris. 5) Teada pole täpset aega, mil sõda toimus, on mitmeid erinevaid arvamusi. On kaheldav, kas kreeklased oleksid jätnud sellist suurt ja tähtsat sünmust kirja panemata ning tähistamata. Samas paljude väiksemate lahingute aeg on täpselt teada ning on
sündmustega. Mõistatus- rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb kahest osast : küsimusest ja vastusest. Mõtteriim- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks.
27. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
Zeusi juhtimisel kuulutasid jumalad ja jumalannad koos kükloopidega Kronosele ja titaanidele sõja. Võitnud sõja jagasid Zeus, Poseidon ja Hades maa omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone
Tuntumad on tekkemuistendid, vägilasemuistendid. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb 2 osast : Küsimusest ja vastusest. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring - põlutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jms. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi Rühm PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS................................................................................................................................. 4 1.1 Pytharorase elukäik....................................................................................................................... 4 1.2 Py...
V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10. Mis on teoloogia? V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)?
Nad olid väga usklik rahvas ja nad uskusid taaskehastumisse. Nad jätsid juuste ja küünte tükke juhuks, kui vaimudel neid vaja läks. Inkad kasutasid võlureid, et need pahasid vaime eemal hoiaksid. Nad ohverdasid loomi ja ainult suurel vajadusel ohverdasid inimesi. Nende templeid ja muid ehitisi kattis kuld, hõbe ja vääriskivid. Inkade tsivilisiatsiooni kõrgajal ründasid neid Hispaanlased. Nad arvasid et Hispaanlased on pooljumalad, kuna neil oli hele nahk. See tegi hispaanlastel vallutamise lihtsamaks. Inkalased meelitati rahumeelsetele läbirääkimistele Fransisco Pizzarro ja ta palgasõduritega 1532. aastal. Inkade valitseja võeti vangi. Kuigi hispaanlasi oli vähem ei suutnud inkad püsside ja kahurite vastu seista. Lõpuks tapeti valitseja ja ta terve perekond. Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased
Albu Põhikool Pythagorase teoreem Koostas:Merilin Talimaa Juhendaja: Ivi Madison Albu 2011 Pythagorase teoreem SISSEJUHATUS Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``palju teadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas``. Raskused...
jumalanna. Sõjajumal oli Ares, kes oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos, kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal. Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Palju oli kangelasi, kes olid pooljumalad (Herakles, Achilleus). Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt. Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender
Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Näiteks: Kahekõne heast ja pahast - Kas teie pool ka kapsad head?
poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana.
Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Näiteks: Kahekõne heast ja pahast - Kas teie pool ka kapsad head?
"Teadaanne minu sõpradele" jt.). Kõik Wagneri mõtted ja taotlused peegelduvad tema gigantses ooperitetraloogias "Nibelungide sõrmus", mis on üks kolossaalsemaid teoseid kogu ooperimuusikas. Teos koosneb neljast osast ("Reini kuld" , "Valküür" , "Siegfried" , "Jumalate hämarik"), iga osa kantakse ette eri õhtul ja kokku moodustavad nad sisulise terviku. Ainestik on võetud saksa mütoloogilisest eeposest "Nibelungid", tegelasteks on kangelased, jumalad ja pooljumalad , peakangelaseks on Siegfried. Teos ei valminud korraga, vaid pika aja vältel (1853-1874). Siin on palju suurepäraseid muusikalisi (eriti orkestri) episoode, puudub aga selge osade piiritlus ja kordamine, kõik on nagu lõppematu meloodia, mida on raske meeles pidada. Tegevustik on keeruline ja suure hulga tegelastega, muusika põhineb laialt arendatud juhtmotiivide süsteemile, mis on jaotatud isegi gruppidesse. Üksikute tegelaste dramaatiliste kokkupõrgete ajal põrkavad kokku ka
Ma pole kuigi tark; mu meeleolud on üsna hoomatavad; ja ma austan sinu geeniust; see on minust veel loodimata; ometi ei söanda ma loota, et sa mind täiuslikult mõistaksid, ja nii valmistad sa mulle nauditavat piina. Sinu igavesti või mitte iialgi. 2 Üks päevikusissekanne 1833. aastast kõlab: "Kogu mu edu, niipaljuke kui teda on, koosneb tervenisti nurjumistest üksikasjades." 3 Vrdl luuletusest "Anna armule kõik" (Give All to Love): "Kui pooljumalad lahkuvad, / siis saabuvad jumalad." Ometi kõlbavad need rahutud rõõmud ja peened piinad küll uudishimu, ent mitte elu aineks. Neid ei tohi hellitada. See tähendaks kududa ämblikuvõrke, mitte kangast.4 Meie sõprused ruttavad kiirete ja kehvade järelduste poole, sest me lõimime nad veini ja ulmade looriks, mitte inimsüdame sitkeks koeks. Sõpruse seadused on ranged ja igavesed, kuuludes kokku looduse ja kõlbluse seadustega
Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõttekordus- ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Mõtteriim- üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on va1davalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
"ôhkuehitamist", päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid) tahetakse toiduaineid saada. Vôlurite maa?TALVETI ÔPIKUS POLE Gulliverile näidatakse varasemat ajalugu, Ta näeb Rooma senati ja Inglise parlamendi istungit. Rooma senatis istuvad kangelased ja pooljumalad. Inglise parlamendis vargad riisujad, mürgeldajad. Hiihnhmide maa Sel maal elavad hiihnhmid, kes on hobused, kuid olemuselt inimlikud, neil on inimmôistus ja nad on arukad. See maa peab oluliseks ühiskondlikke hüvesid, üksikisiku egoistlikkusest ei peeta midagi, kôik peavad kôigiga arvestama. Hariduse ja öppimise toel on nende riigist saanud môistuse riik. Kired on on saanud hukkamôistu osaliseks ja sellel omadusel ei ole asu sel maal.Tegelikult on see tundmuste mahasalgamine
Aga nad on siiski surematud, pole lõppu. Erinevalt Lähis-Idast pole väga palju müüte selle kohta, kuidas nad tekivad. Üks tähtsam teos 7. sajandist, kus kirjeldatakse jumalate tekkimist. Panteon hakkas kujunema Mükeene perioodil ja kujunes välja Homerose eeposte kirjutamise ajal. Mükeene tekstides nimetatud jumalad on samad, mis hiljem Homerose eepostes, kirjapilt erineb. Jumalad seotud maailma erinevate osadega, loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega Lisaks jumalatele on pooljumalad (heerosed Herakles, Theseus), tavaliselt isa jumal ja ema surelik. Vahe heerose ja jumala vahel võib olla väike väike, nt Heraklest vanades tekstides nimetati ka jumalaks. Erinevad loodusvaimud, nt nümfid (nagu haldjad, austatud), sileenid (kargavad Dionysusega kaasas ja panevad tina pmst ja teevad lollusi, Dionysus pani veini lahjendamata, usuti, et õige vein on ikka lahjendatud) jt Daimon Tahab ohvriande, kui teda hästi koheldakse, võib inimesele head teha, pole deemon. On
müstifikatsioon väära autorinime, väljamõeldud kirjaniku, stilisatsiooni vms abil teostatud kirjanduslik lavastus eesmärgiga lugejaid alt vedada. Näiteks Friedebert Tuglase (18861971) müstifikatsioon olematust varasurnud andekast kirjanikust Arthur Valdesest. müstika usk salapäraste üleloomulike jõudude olemasollu (näiteks vaimud) ja nendega suhtlemise võimalikkusesse. müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) müüdid "Koit ja Hämarik", "Emajõe sünd". N naisriim vt riim. naivism vt primitivism. naljand rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Näiteks : Kahekõne heast ja pahast Kas teie pool ka kapsad head?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
