Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiikteater". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
orkestra, skeene, näitlejad, mask, lisandusid, komöödiad, vabaõhuteater, ateena, tuhat, väljak, publik, põhilisteks, osadeks, primitiivneSveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse minevikku, varajaste ühiskondade religioosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi, surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses
,,Odusseia" on järg ,,Iliasele". Ta jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. 12. Mis on Trooja hobune? See oli hiiglaslik puust hobune mis oli seest tühi. Selle abil tungisid kreeklased Trooja sõja ajal Trooja linna. 13. Mis on eepos? Eepos on enamasti mütoloogial või pärimustel põhinev, algselt rändlaulikute repertuaari kuulunud värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest. 14. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteater oli vabaõhuteater kus etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma
enamasti seotud knes. Lrika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mtted. 18. Millal oli vanakreeka lrika itseaeg? V sajand 19. Mis oli eleegia Vana-Kreekas ja mida meldakse selle all tnapeval? Vanasti kskik mis teemal loodud luule. Eleegia on tnapeval lrikaanr, mis thendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 20. Millistel teemadel Vana-Kreekas luulet kirjutati ? Vistlused, saatuse keerdkigud, vaprus. 21. Mille poolest on tuntud Solon? Ateena poeet, tema luuletused kajastasid riigimehe ja reformatsiooni eleegiaid. 22. Mis on jambograafia? Pahesid pilkav luuletus. 23. Kuidas jaguneb vanakreeka lrika ? a) monoodiline ehk soololaulud ja b) koorilrika 24. Monoodiline lrika vastab kige rohkem praegusele lrika mistele, selle keskuseks oli Lesbose saar, kus elas naisluuletaja Sappho, kes juhtis kunstihuviliste neidude spruskonda. 25. Millest rgib anakreontiline luule ja millest see sna on tekkinud? Tekkinud Anakreonist (luuletaja)
tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid.
...............3 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke........................................................................................................................................ 2.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................................................... 2.3 Lava................................................................................................................................................ 2.4 Näitlejad ja kostüümid................................................................................................................... 2.5 Pealtvaatajad.................................................................................................................................. 3. Teater Roomas...................................................................................................................................9 Kokkuvõte........................................................
............................................................. 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid......................... 1.5 Pealtvaatajad.................................................................................................... 2. Teater Roomas...................................................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus.........
müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides. Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid
tegevusest emotsionaalseslt haaratud, kuid ei osale selles. Ilma nende põhikomponentideta võib toimuda religioosne või ühiskondlik tseremoonia, kuid mitte teatrietendus. On väidetud, et Egiptuse kõige varasemad säilinud matuse- ja kroonimistekstid,mõned neist isegi kuni 5000 aastat vanad, on tegelikult näidendid. Nõnda siis oli Lääne tsivilisatsooni esimene suur teatriajastu 5. saj. e.m.a. Kreekas. Just seal esitasid esmaskordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume,mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Nende rajatiste varemeid on säilinud tänaseni, andes meile arheloogilist tõendusmaterjali. Samuti on säilinud kirjalikke andmeid nii näidendite kui ehitiste kohta, kusjuures mõlemate mõju võib näidendite kui ehitiste kohta,kusjuures mõlemate mõju võib Euroopa ja Ameerika teatris jälgida kuni tänapäevani
Meieni on jõudnud 7 tragöödiat. Mees eelistas luuba triloogiaid nii, et iga tragöödia oli siseisev lõpetatud tervik. Tema tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus", mille ainestik on pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kreeka teater ehk üldiselt vaatemängupaik orkestrast(koor), lavatagusest ,vaatamispaigast. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii
Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. Draama teke oli seotud kultuslikke rituaalide ja viljakuspidustustega Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et
Tema järgi on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammizanri loojaks Antiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus
Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt – nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. Mükeene kunst: Kreeta kunsti levimine mandrile: Mükeene kunst. Mõlemad sarnased.
Simonides (u 556 eKr 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammizanri loojaks 4. Antiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes
Uue nekropoli tekkimine Kuningate org, arhitektuurne väljund väga primitiivne. Amoni tempel Karnakis teed templini kaunistas sfinkside allee. Tempel oli suletud lihtinimestele (va Tahkara kiosk). Hüpostüülisaali kaunistasid eredavärvilised uusreljeefid (kuninglikud võidukäigud, tseremooniad ja igapäeva elu kirjeldavad). Suur sammassaali kattis kivikatus (võretatud aknad). Pühamu olulisemad saalid ja õued olid paigutatud piki kompleksi peatelge (hiljem lisandusid värava- ja tseremooniaehitised, monumendid). Altariruumis oli püha Amoni kuju. Päikesetemplid tähtsamaks osaks kõrged obeliskid, õu piiratud müüriga. Obeliskid sihvakad teravatipulised sambad. Neid püstitati päikesejumala auks(templite juurde). Nad olid kaetud hieroglüüfidega. Kaljutemplid kuulsaim Ramses II tempel Niiluse ääres. Templi sissepääsu valvasid 20 meetri kõrgused kaljusse raiutud Ramses II kujud. Hiigelskulptuuride kõrval on väiksemad figuurid.
needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab adrenaliini (sõjad). Tekstid väga subjektiivsed, ei huvita kollektiivne eetika, huvitab enda elu. Kirjeldab ausalt ja siiralt oma tunnetest (keset sõda hakkas hirm ja jooksis ära) ega karda, et tehakse pilkealuseks. Argine, igapäevane, maiste nõrkustega kangelane heeroste ajastu antipood. (Üksikisik esiplaanil.) Solon Ateena seaduseandja, kelle jaoks olid luuletused kodanike mõjutamise vahend. Ta loomingus ülekaalus poliitilised ja kombeõpetuslikud teemad, millel usulis-kõlbeline iseloom. Toon on rahulik-manitsev. Leiab, et ebaõiglasel teel saadud rikkus viib hukatusse. Ülistab ka armu, veini, muusasid. Ei ole pessimistlik. Hellenismi maailmavaate ideaalne esindaja. Anakreon looming on 6 saj II pool. Teemadeks pea eranditult viin ja armastus pilkavas, teravmeelses laadis. Luuletused väiksed. Lihtne ja
On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros
Teeba kuningasoo lugudest (Oidipus). Atika draama arenes kolmes osas tragöödia, komöödia ja saatüri draama (lõbusad laulud ja tantsud). Tragöödia kangelane pidi olema kangelane või heeros (inimene, kes seisis publikust kõrgemal). Etendus päikese/valguse käes, looduses avatus oli oluline. Vaataja sai jälgida ka kaaspubliku reageeringut. Maski kandmine, et tagumistesse ridadesse oleks näha. Mask avas tegelaskuju olemuse (mis soost on tegelane, naisrolle etendasid mehed, näitas ka majandusseisundit). Mask tehti lõuendist, kaeti kipsiga, maaliti ja kinnitati paruka külge. Polise asjadest räägitakse teatrilaval kajastas ühiskonna üldiseid probleeme. Akustika suurepärane, mahutas üle 10 000 pealtvaataja (säilinud on Epidaurose teater). Kreeka teatrid olid hobuserauakujulised.
vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? * Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata.
Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi
ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Rohkem kui kolme näitlejat antiiktragöödiad ei kasutanud. Sophokles hakkas kasutama kolme näitlejat. Etendusi hinnati võistluse kontekstis. Tragöödia ainestik etendas polisele olulisi probleeme. Näitlejad olid tollal kostümeeritud pikkadesse rõivastesse, nad kandsid kõrgeid jalanõusid, maske. Miimikat seega näha ei olnud. Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Võimalused vaatajale mõju avaldamiseks olid palju piiratumad kui tänapäeval. Antiikajal kuulus teater massikultuuri hulka. Kõikide seisuste esindajad käisid teatris (järeldan teatri suurustest). Eesriiet ei olnud, etendus kestis pisut vähem kui tänapäeval, vaheaegu ei olnud
keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast. Lope propageeris ,,uut kunsti" esteetiline mõiste, mis
Assistendi ülesanded olid lihtsad ning neil polnud midagi pistmist loominguga nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor
6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Kreeta - minoiline kultuur. Umbes 2200-1600 ekr. Ei olnud indoeurooplased. Naised olid olulised, tähtsamad olid jumalannad. Tähtsad ka härjad. Valitsejad võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada - lineaarkiri A. Ei osata lugeda tänapäeval. Mükeene periood- alates 1600 ekr. Indoeurooplased (kreekased). Lineaarkiri B. Agamemnoni mask. Tume ajajärk, dooria hõim, kiri kadus. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (Ilias, Odüsseia) ja kangelaseepos. Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (meelika) 8. saj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus Suuline esitus primaarne, kirjalik sekundaarne (ka hiljem : draama, retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr Komöödia ca 450 eKr 8
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
· Kuid tempel ei püsinud kaua · Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada · Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse · Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias · Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr · Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni · Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile · Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr · See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik · 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid · Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris
keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku - koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt, pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga. Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks
4.Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Egiptuse kunst arenes üsna omaette, aga kindlasti aitasid kaasta Mesopotaamia mõjud. Arvatavasti said egipltased sumerite kiilkirjast innustust oma hieroglüüfkirja loomisele, õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI't.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis. See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses.
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
annaabi.ee 
