Proteinouuria Bakteruuria 6. Kuidas ravitakse püelonefriiti? Voodireziim Piirata soola, rohkelt vedelikku AB, diureetikumid Tööleht 3 1. Missuguseid neerude osasid kahjustab GN? Neerupäsmakeste immuunpõletik. Krooniline: mõlemapoolne , päsmakeste häving, neerude sidekoestumine - kortsneer 2. Kirjelda GN tekkemehhanismi Pärast haiguse läbipõdemist (nt angiin) 3 n –haigus tekib vastusena streptokoki antigeenile. organismis tekivad antikehad. Päsmakestes tekib põletik. 3. Kuidas GN on seotud infektsioonidega ja missugune vorm on seotud infektsioonidega? Äge GN; haigus tekib vastusena streptokoki antigeenile. organismis tekivad antikehad. Päsmakestes tekib põletik 4. Uriini leid GN oliguuria Proteinuuria, hemotuuria, silindrid, neeruepiteelrakud 5. Sümptomid/kaebused GN korral
Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. 2.) T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust
Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult
ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi. Antikehad on spetsiifilised valgud või immunoglobuliinid.Nende roll seisneb selles,et nad seovad kokku antigeene ja aktiveeruvad komplemente,et hävitada võõraid rakke. Antigeen on aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ja mis põhjustab immuunvastuse teket. Rakulise immuunsuse puhul on organismivõõraste struktuuride äratundmise ja kõrvaldamise funktsioon teatud rakkudel. Organismi kõige
Lümfotsüütide antigeenretseptorid on ülimalt tundlikud, nii et kui rakkudeni jõuab nõrk signaal siis nad reageerivad ootamise ja valmisolekuga, tegutsema asuvad nad alles peale tugeva signaali saamist. Samuti ei ründa immuunsüsteem kõike millega organism kokku puutub, selle asemel võetakse näiteks toit ja muud kahjutud asjad omaks. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Kuna kergesti võib juhtuda, et B- ja T-rakkudel võib olla antigeeniretseptor, mis vastab mõnele keha enda antigeenile, siis enne vereringesse laskmist testitakse lümfotsüüte. B-rakke testitakse luuüdis ja T-rakke tüümuses. Need rakud, millel on ohtlikud antigeenretseptorid, hävitatakse kohapeal. Immuunsüsteem asub kõikjal meie kehas. See koosneb valgetest verelibledest, mis aitavad ära tunda ja hävitada haigustekitajad. Haigustekitajate hävitamiseks kasutatakse kolme viisi: neelamine ja hävitamine, nakatunud rakkude hävitamine, antikehadega katmine. Samuti jätab immuunsüsteem
TBS/Tween ja 1x TBS. 3. Membraani visualiseerimine. Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraat (SuperSignal West (Pierce) mõlemad 0,5ml) ja ootame 5 min. Visualiseerime membraani. 1 2 M Ka siin on näha, et uuritavat valku on palju. Kõrval olevale kontrollrajale on arvatavasti mingi saastus tekkinud. Direct ELISA. Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö käik: Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehtede proovid viirusega või viiruseta. L- terve, L+ viirusega ELISA plaat
(Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk). 2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu. 3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta. - ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus. 4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e. allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile antigeenile, mis tekib peale tema teistkordset sattumist organism. - Immuundefitsiitsus – e. immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud immuunsüsteemi defekt, mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele. - Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen
TBS. 3. Membraani visualiseerimine. · Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraadi (SuperSignal West mõlemad komponendid 0,5ml) ja inkubeerime 5 min. · Visualiseerime membraani arvutis. Tulemus näitab meile, et kogu meie valk on kondenseerunud ühte piirkonda ja katse oli sooritatud korrektselt. Direct ELISA Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel seotakse antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16 süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehe proovid viirusega või viiruseta.
TBS. 3. Membraani visualiseerimine. · Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraat (SuperSignal West (Pierce) mõlemad 0,5ml) ja ootame 5 min. · Visualiseerime membraani. Tulemus näitab meile, et kogu meie valk on kondenseerunud ühe piirkonna ja katse oli sooritatud korrektselt. Direct ELISA. Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehte ja mugula proovid viirusega või viiruseta
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) ...
vesiniksidemetega 3. Tertsiaarne kui alfaheeliks ja beetaplaat on omavahel sidus paljudes kohtades 4. Kvaternaarne valk, mis koosneb mitmest erinevast aminohappejärjestusest Valgud seovad teisi struktuure (ligande) spetsiifiliselt, sellest tulenevad valkude bioloogilised omadused. Ligandideks võivad olla ioonid, väikesed molekulid, teised valgud, rasvad, nukleiinhapped jne. Antikehad seonduvad oma antigeenile. Aktiin polümeriseerub, moodustades tsütoskeleti (nt neuronite jätkete pikenemine) Heksokinaas seob ATP-d, kandes fosfori glükoosile. Transkriptsioonifaktorid seonduvad DNA-le järjestusspetsiifiliselt. RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5
(2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem käivitub, tekivad mälurakud, antigeenile luuakse vastavad antikehad, mis säilivad organismis. Järgmisel korral on antikehad olemas ja haigus ei saa areneda. nt. vaktsiinid rõugete, teetanuse, polio, puukentsefaliidi vastu.
Lümfisõlmes B-rakud aktiveeritakse ja diferentseeritakse kõrge afiinsusega antikehasid sekreteerivateks plasmarakkudeks. B-raku aktiveerumine vajab nii antigeeni seondumist B-raku BCR-retseptorile kui ka otsest kontakti aktiveeritud Th- rakuga. Mõlemad sündmused on tagatud lümfisõlme anatoomiaga. B-rakud erinevad T-rakkudest selle poolest, et nende retseptorid saavad ära tunda vaba antigeeni. B-rakk kohtub antigeeniga tavaliselt folliiklis. Kui tema BCR seondub antigeenile, aktiveerub B-rakk osaliselt ning ,,neelab alla" ja protsessib selle antigeeni. B-rakud on spetsialiseerunud antigeeni esitlevad rakud, mis esitlevad protsessitud peptiid-MHC komplekse oma pinnal Th- rakkudele. B-rakud, mis on antigeeni edukalt protsessinud, muudavad migreerumiskäitumist ning liiguvad T-raku-rikkase parakorteksisse, kus suureneb nende võimalus kohata aktiveeritud Th- rakku, mis tunneb ära B-raku esitletava MHC- antigeen kompleksi
Kaitse patogeenide eest: (1) intratsellulaarne (viirused, mõned bakterid, parasiidid), (2) ekstratsellulaarne (enamus bakteritest, seened, parasiidid). Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Immuunsus mõningate haiguste suhtes (näit. koerte katk). Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja
Kestus on pikem ja ta koosneb suuresti IgG antikehadest Klonaalne selektsioon - organismis toodetakse pidevalt T ja B lümfotsüüte, mille pinnal vastavalt BCR ja TCR. Klonaalse selektsiooni teooria järgi saavutab iga lümfotsüüt võime reageerida mingi antigeeniga enne, kui ta selle antigeeniga üldse kokku puutub Kloon – genotüübilt ja fenotüübilt sarnased rakud, mis pärinevad samast eellasest Immunsüsteemi tolerantsus – spetsiifilise immuunvastuse mittetekkimist kindlale antigeenile nim tolerantsuseks ehk IMMUUNVASTUS PUUDUB! Aktiivne protsess, vajalik on antigeeni töötlus ja esitlemine lümfotsüütidele ning see on seotud immunoloogilise mäluga Looduslik – seotud B ja T lümfotsüütide negatiivse ja positiivse selektsiooniga, organism käsitleb embrüonaalse arengu vältel manustatud antigeeni omana Omandatud – tekib peale sündi Primaarne/sekundaarne immuunpuudulikkus PRIMAARNE – häired immuunrakkude arenemisel tüvirakust
ganglionites- Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarseid (enamus) Närvikiud: närvirakust kaugemale ulatuvad pikad jätked: dendriidid või neuriidid 28. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. (Mittespetsiifiline immuunsus) Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. 29. Kaasas immuunsuse barjäärid-Anatoomiline barjäär: nahk ,limaskestad. Füsioloogiline barjäär;temperatuur, pH (madal),keemilised mediaatorid . Rakkudega seotud barjäär. Põletikuline barjäär-koe kahjustus ja infektsioon. 30. Immuniseerimine, vaktsineerimine-Teatud infektsiooni vastu resistentseks muutmine.Põhineb immuunrakkude mälu-funktsioonil
makrofaagid, loomulikud tapjarakude Tekke aja järgi: Kaasasündinud ja omandatud immuunsuse erinevus.. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem.
kaitsevalle= IMMUUNSÜSTEEM 1) rakupõhine 2) humaraalne Spetsiifilised kaitsesüsteemid: immuunsüsteem Funktsionaalne süsteem – mitme kehastruktuuri koostöö (tunneb ära spetsiifilised võõrkehad -> neutraliseerib, immobiliseerib ja hävitab need) Hoiab kokku ressursse keskendudes vaid reaalsetele ohuallikatele Immuunsüsteemi tunnused: Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema Mälu - peab meeles, mis struktuurid on kahjulikud (pikkus u 30-35 aastat) Kaks strateegilist haru: Lümfotsüüdid toodavad kas antikehasid või ründavad ise: 1) humoraalne ehk vedelikes liikuvatel antikehadel (B-lümfotsüüt) baseeruv. Liigub organismis ringi. 2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt)
või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile. KLONAALNE SELEKTSIOON on omandatud immuunsuse põhimõte, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. 1. 1 lümfotsüüt = 1 retseptor, mis on spetsiifiline ühele antigeenile. 2. Lümfotsüütide selektsioon toimub antigeenile seondumise efektiivsuse alusel. 3. Retseptorite mitmekesisus peab katma antigeenide mitmekesisuse, seepärast spetsiifilisus vajab mitmekesisust. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja fagotsüteeritakse. Positiivne selektsioon toimub tüümuse koores, negatiivne säsis. Täpsemalt: 1. Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga 2
Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile. Makrofaagidel on neile opsoniinidele vastav retseptor. Fagotsütoos toimub kohe pärast opsoniseeritud partikli seostumist vastava rakuretseptoriga. Aktiveeritud makrofaagi sekreteerivad tsütotoksilisi valkem mis aitavad elimineerida viirus-infitseeritud ja tuumori rakke. 9. Im.süsteemiga seotud rakud (hematopoeetiline "puu") Kõik vererakud saavad alguse vereloome tüvirakkudest = hematopoetic stem cells (HSC). Tüvirakud on rakud, mis võivad
T-lümfotsüüdid kui organismi immunsüsteemi märklauad ehk efektorid lahustavad kahjustatud kudedes nakatatud rakke koos tekitajatega ja soodustavad selliselt infektsiooni taandarengut. Kuna antikehade teke nõuab teatud aja, siis kujuneb kaitsevõime nakkushaigustele mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Sellega peab arvestama ka vaktsineerimisel. Veelkord rõhutades – immunsus on organismi spetsiifiline kaitsevõime, mis kaitseb kindla haigustekitaja suhtes. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Organismi mittespetsiifiline resistentsus. See kaitsevõime on omane igale organismile veel enne kohtumist konkreetse infektsioosse teguriga. Ta on kaasasündinud omadus. Ta pole aga spetsiifiline konkreetse mikroobi (haigustekitaja) suhtes, vaid avaldub erinevate tekitajate suhtes. Mittespetsiifilise resistentsuse ehk vastupanuvõime loovad erinevad ained või süsteemid organismis. Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid
Vt. ka veterinaarakaroloogia. akaroosid (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike + "--osis" -- haigust tähistav järelliide), akaridoosid -- lesttõved. Lestaliste (Acarida) põhjustatud parasitoosid. 1 aktiivne sekundaarne immuunsus (ld. activus -- tegev; secundarius -- teisene; immunus -- vaba millestki). Areneb pärast loomade invadeerumist või vaktsineerimist organismi aktiivse immuunvastusena antigeenile. Vt. ka sekundaarne immuunsus ja immuunsus. akuutne parasitoos (ld. acutus -- terav, äge; parasitoos) -- äge nugitõbi. Ägedalt kulgevad vähesed parasitoosid, nagu näiteks tibude ja vasikate eimerioos, veiste babesioos, põrsaste balantidioos, helmintide rändevastsetest põhjustatud haigused jt. Vt. ka kliinilised parasitoosid. alimentaarne nakkustee (ld. alimentum -- toit) -- peroraalne nakkustee. "all in, all out". Loomapartiide ruumidesse korraga sissetoomine ja korraga täielik
toodavad neeru rakud. Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid)
lõikesaite. 8. Kloonimisvektorid, tüübid kloonimisvektor (ingl. Cloning vector)- Väike isereplitseeruv DNA- molekul (plasmiid või viiruskromosoom), millesse geenide kloonimisel insertseeritakse võõras huvipakkuv DNA. 9. Kloonide selektsioon, positiivne, negatiivne kloonselektsioon e. klonaalne selektsioon (ingl. Clonal selection)- Organismi immuunsüsteemi reageering antigeenile. B- ja T-lümfotsüütide selektsioon nende diferentseerumisel – oma antigeene ründavad rakud hävitatakse. negatiivne selektsioon (ingl. Negative selection)- Selektsioon tunnuse kaotamise suunas. positiivne selektsioon (ingl. Positive selection)- Selektsioon, mis viib uue tunnuse tekkeni; uue mutatsiooni kinnistumisele populatsioonis. 10.Kunstlik rakk ja kunstlik elu 11.Geno- ja klonoteegid
Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid)
15. Mis on lateraalne difusioon Ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine 16. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine 17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur ->vedel strukt. või vastupidi) 18. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid?
hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine. · Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10. · Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10. · On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10. Allergiline reaktsioon · Antigeeni ekspositsioon allergilisele indiviidile · Äge vastus antigeenile · Hilis-reaktsioon (LPR) ca 6-24 h ekspositsiooni järgselt I tüüpi e. varane ülitundlikkusreaktsioon - eelnevalt sensibiliseerunud organism (võõrvalgud, hormoonid, ensüümid, polüsahhariidid, ravimid (penitsilliin); · 1) kiire kulg, tekib shokk; · 2) lokaalsed reaktsioonid: Nahanähud; allergiline riniit, konjunktiviit; heinapalavik, astma, allergiline gastroenteriit; Faasid: I faas: kohene vasodilatatsioon, veresoonte läbilaskvuse tõus, silelihaste spasm,
ellu ja hakkavad ekspresseerima madalal tasemel nii CD4 kui CD8. Toimub veel kord selektsioon ja selle järel ellu jäänud rakud hakkavad produtseerima kas: CD4 (Th-rakk) või CD8 (Tc-rakk) ja lahkuvad tüümusest perifeersetesse kudedesse. Selektsiooni kaudu jääb järgi suhteliselt vähe T- rakke – need, mis on võimelised ära tundma MHC molekuli koos antigeeniga ja ei ole liigreaktiivsed keha enda rakkude suhtes. Kui Th rakk esitletakse nii antigeenile kui ka õigele tsütokiinile, saab temast aktiveeritud Th-rakk. Tc rakkude aktiveerimine toimub kas Th rakkude abil (mis aktiveerivad APC) või lümfisõlmedes paiknevate dendriitrakkude abil, mis esitlevad MHC I CD8 rakule. B-rakud: tekivad samuti luuüdi tüvirakkudest, küpsevad lümfikoes ja kehavedelikku ilmunud antigeen aktiveerib nad immuunglobuliine produtseerivateks plasmatsüütideks. Väike osa B-rakke tekib ka eneseuuenduslikult
(St. membraan läheb liposoomide lahuse kuumutamisel geelisarnasest struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi). Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b-lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine ELEKTROKEEMILINE POTENSIAAL VIHIKUST! Aktiivse transpordiga, mis vajab täiendavat (ATP) energiat on tegemist kui ioonide (ainete) liikumine toimub piirkonnast kus ainete elektrokeemiline potensiaal on madalam, piirkonda, kus aine
viirusest vaid üks rakukiht. Makrofaagse rea rakud ekspresseerivad nii CCR5 kui CXCR4 kemokiiniretseptoreid, neid infitseerivad M– ja T–troopne HIV. Makrofaagid on ilmselt peamine HIVi reservuaar ja levikutee. Gp120 mutatsioon muudab viiruse tropismi makrofaagidelt CD4le. Pidev replikatsioon toimub lümfisõlmedes. CD4 arvu langus on tingitud (1) HIV–indutseeritud tsütolüüsist, (2) CTL immuuntsütolüüsist, (3) kroonilisest aktivatsioonist vastuseks HIV suurele antigeenile – kiire T–rakkude lõplik diferentseerumine ja surm. HIVi tsütopatoloogilised toimed: mitteintegreeritud rõngasDNA akumuleerumine, suurenenud plasmamembraani permeaablus, süntsüütsiumide moodustumine, apoptoosi indutseerimine. HIVi suhteline võime rakku tappa korreleerub raku CD4 ekspressiooni rohkusega. Olulised on ka lisavalgud (nt nef). Immuunvastus piirab infektsiooni, kuid aitab patogeneesile kaasa. Gp120 vastased neutraliseerivad antikehad osalevad ADCCs,
Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. 2. Allergia ja anafülaksia mõiste. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Toiduallergia.
Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. B. Allergia ja anafülaksia mõiste. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi
tulemuse korral). 2. Immunoblot HIV-1/HIV-2 antikehadele tehakse antikehade suhtes selgelt positiivse EIA tulemuse spetsiifilisuse kinnitamiseks. Kui immunoblotiga saadakse positiivne tulemus, loetakse tulemus kinnitatult positiivseks, vastasel korral uuritakse proovi edasi HIV-1 antigeeni suhtes. 3. HIV-1 antigeen määratakse kinnitava testina, kui uuringud HIV-antikehade tuvastamiseks on andnud selgusetu tulemuse. Kinnitav uuring HIV-1 antigeenile loetakse positiivseks, kui positiivne tulemus on saadud nii HIV-1 antigeeni määramisel kui ka selle neutralisatsioonitestil. Kui HIV-1 antgeeni uuring või vastav neutralisatsioonitest osutuvad negatiivseks, siis loetakse kinnitava uuringu tulemus negatiivseks. 4. HIV RNA kvantitatiivset sisaldust proovimaterjalis määratakse juhul, kui esmast positiivset tulemust ei ole õnnestunud eelnevate uuringutega ei kinnitada ega ümber lükata (tulemus on piiripealne või selgusetu)
Esmakordsel kokkupuutel mingi haigustekitajaga reageerib meie immuunsüsteem viivitusega. Samas talletatakse kõik antikehade vormid, mida organismi kaitsesüsteem pidi tootma, et sissetunginud antigeen kahjutuks teha. Järgmisel kokkupuutel sama antigeeniga reageerib immuunsüsteem kohe, eritades suurel hulgal spetsiifilisi antikehasid, mis just selle antigeeni kiiresti kahjutuks teevad. Nakkuse kulg Nakkushaiguse ilmnemise vorm sõltub suurel määral sellest, kuidas inimese immuunsüsteem antigeenile reageerib. Võimalikud reaktsioonid ulatuvad vaiksest võitlusest (ilma haigusnähtudeta) kuni põletikulise protsessini. Vahel tekkib ebaratsionaalne ülereageerimine (anafülaktiline reaktsioon), mis võib saada organismile endale saatuslikuks. 31.1. Levinumad nakkused 1) AIDS – HIV AIDS on lühend nimest Acquired Immune Deficiency Syndrome (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom), HIV aga lühend nimest Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus).
annaabi.ee 
