Antigeen- antikeha vastasmõju. Eri tüüpi antikehad Antikeha Antikeha e. Immunoglobuliin (Ig) on valk. Need molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Antikeha on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Vahel, kui organismi normaalne talitlus on miskipärast häiritud, võib see produtseerida antikehi ka kehaomaste ainete vastu, siis nimetatakse neid autoantikehadeks ja selle protsessi poolt põhjustatud haigusi autoimmuunhaigusteks.
Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii
Hübridoomi tehnoloogia Antikehad ja antigeenid · Antigeen on mistahes kehavõõras aine, mis põhjustab organismis vastreatsioonina antikehade tekke · Antigeen satub orgnismi kas vabalt või viiruse/bakteri koostises · Antikeha on erilise koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisel organismi. · Antikehad kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest · Antikehad sünteesivad vereplasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveerunud lümfotsüüdid · Antikehad ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi Lümfotsüüdid ehk verevalgelibled · Kuuluvad vere valgeliblede hulka · Pärinevad luuüdi tüvirakkudest o B-lümfutsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja põrnas
Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu.
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse
immuunsüsteemi defekt, mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele. - Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket. 6. Mis on epitoop? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape, oligosahhariid või lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid. 9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi. – IgA, IgD, IgE, IgG, IgM. 10. Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral? - Esimesel nakatumisel: IgM - Kordusnakkusel: IgG - Allergia korral: IgE 11
antigeen Rh-süsteem • Kui D-antigeen erütrotsüüdil on olemas, siis on isik Rh-positiivne. • Kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne. • Kui isik on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad (anti-D). Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga,
antigeen Rh-süsteem • Kui D-antigeen erütrotsüüdil on olemas, siis on isik Rh-positiivne. • Kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne. • Kui isik on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad (anti-D). Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga,
suhtes T rakk on spetsiifiline, siis toimub raku lüüs. Kui allogeenne MHC presenteerib sama viirust või kui autoloogne MHC presenteerib teist viirust, siis lüüsi ei toimu. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks: peptiid (9 aa) + MHC I+TCR-Tc või peptiid (12-25 aa) + MHC II+TCR-Th. MHCI esineb kõikidel keha tuumsetel rakkudel, selleks et immuunrakkudele esitleda raku sees toodetud (= endogeenseid) valke. MHCII esineb nn "antigeeni esitlevate rakkude" (APC- DC, MQ, B) pinnal, selleks et immuunrakkudele esitleda rakuvälisest keskkonnast sisse võetud (= eksogeenseid) valke. 4. Kirjelda primaarset ja sekundaarset lümfoidset kudet ja mis protsessid seal toimuvad. Nimeta lümfoidsed organid ja nende funktsioonid. Mis sarnasused ja erinevused on vere ja lümfiringel, mis on lümfi funktsioon? Primaarsed lümfoidorganid: luuüdi ja tüümus, IMMUUNRAKKUDE GENEREERIMINE. Nendes toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome
kujuneks immunoloogiline mälu MHC I – koesobivusantigeenide kompleks: immuunsüsteem teeb nende abil vahet omal ja võõral MHC klass I valgud esinevad kõikidel rakkudel, igal inimesel on 6 markerit 200 eri variandist MHC II – klass II valgud on ainult spetsiifilistel rakkudel, igal inimesel on 8 markerit umbes 230-st MHC valgud esitavad immuunsüsteemi rakkudele antigeene TCR – T-cell receptor; T-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor, seostub antigeeni ja MHC molekuli kompleksiga BCR – B-cell receptor; B-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor APC rakud – antigeeni esitavad rakud: esitab entigeeni T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele; Esinevad veres, lümfisõlmedes, põrnas, lümfifolliikulites, maksas, nahas jm Antigeeni epitoop – antigeeni suhteliselt väiksed piirkonnad. Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi.
NK1-T rakkude vastus on kiire: (kiirem kui TH rakkudel); kiiresti sünteesivad tsütokiine, mis toetavad B rakke antikehade tootmisel; stimul. põletiku-vastast reaktsiooni ja T-rakkude tootmist. Lümfotsüüdid tunnevad ära antigeene ja diferentseeruvad immuunvastust teostavateks rakkudes. On väga tähtsal kohal omandatud immuunsuses. Antigeen aktiveerib ainult neid lümfotsüüte (ühesuguste lümfotsüütide kloone), mis on selle antigeeni suhtes spetsiifilised (tunnevad ta ära). Äratundmine toimub lümfotsüüdi pinnal asuvate retseptorite abil. Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad. Immuunsüsteemis on miljoneid erisuguse antigeenispetsiifikaga lümfotsüüte, millest ainult väheseid aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama. Kloon on ühe raku paljunemisel tekkinud rakupopulatsioon. B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte:
Termin ,,antigeen" tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: anti vastu ja gennan tekitama. See tä-hendab, et antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Kehale omased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle kui võõra sissetungija vastu võitlema.Üheks võitlusvahendiks on antikehad, mis toodetakse täpselt selle võõra antigeeni vastu, nad seonduvad antigeeniga ja aitavad hävitada rakku, mis kannab seda võõrast antigeeni.Inimese kõige olulisem veregrupisüsteem on ABO, mille järgi A gruppi kuuluvad need, kelle punalibledel on antigeen nimega A, B gruppi B-antigeeni omanikud, AB gruppi need, kellel on punalibledel mõlemad antigeenid ja O (null) gruppi need, kellel pole kumbagi.ABO süsteem erineb kõigist teistest veregrupisüsteemidest selle poolest, et antikehad
veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. Rh-D positiivsed (punalibledel on D-antigeen) ja Rh-D negatiivsed (punalibledel puudub D- antigeen) . A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Inimeste Rh- kuuluvust võib siis olla positiivne või negatiivne ja märgid on vastavalt kas + või -. See sõltub sellest kas D- antigeen on punalible peal või mitte. Kui see on olemas siis on inimene Rh- positiivne ja kui ei ole siis ei ole positiivne vaid negatiivne. Peale ABO ja Rh- veregrupi süsteemile on tänapäeval veel 27 veregrupisüsteemi , mis teeb kokku siis 29. Kliiniliselt neist olulisemad on Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem. Kell- süsteemis on avastatud
kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne. Teiseks tähtsaks erütrotsüütide alloantigeenide süsteemiks on reesussüsteem. Avastati 1940. aastal. Rh-antigeen identifitseeriti algul reesusahvi (Macaca mulatta) erütrotsüütides. Hiljem leiti, et enamiku inimeste erütrotsüüdid sisaldavad ka seda antigeeni (D), on Rh-positiivsed ja umbes 15% see antigeen puudub Rh-negatiivsed. Rh-süsteem on keeruline geneetiliselt polümorfne kompleks. Tänaseni on kirjeldatud 45 Rh- süsteemi antigeeni, millest määratakse põhiliselt viit antigeeni: D, C, E, c ja e. Nende viie antigeeni kombinatsioonidest moodustuvad Rh-fenotüübid. Enamasti ei ole kõigi viie Rh-antigeeni määramine vajalik, vaid piisab ühe, D-antigeeni, neist kõige immunogeensema määramisest.
Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab omandatud immunsüsteem aktiivselt kasvajarakke ründama ja haiguse vastu võitlema. Tänan kuulamast
vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid klammerduvad antigeeni külge moodustades selle abil antikeha, mis tapab ülejäänud antigeenid (humoraalne). Immuunvastuse korral jäävad osad B ja T rakud püsima, mis teisel puutel sama antigeeniga tekitavad kohe vastureaktsiooni. Vigastatud rakud eritavad histomiini. See on signaaliks valgetele vererakkudele. Sellele reageerib kaasasündinud immuunsus.
Immuunsüsteemi ehituslikud komponendid on rakud, mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi ja tüümus. Perifeerseteks perifeersed lümfisõlmed, põrn ja limakestade lümfoidne kude. Primaarsed lümfoidorganid – T-ja B- rakkude küpsemine Need on organid, kus toimub lümfopoees ja seal tekivad lümfotsüütide pinnale antigeeni- retseptorid, tänu millele toimub funktsionaalne diferentseerumine. Luuüdis toimub B- lümfotsüütide ja tüümuses T- lümfotsüütide valmimine ja küpsemine. Primaarsetes lümfoidorganites omandavad lümfotsüüdid võime eristada „oma“ „võõrast“. Sekundaarsed lümfoidorganid - immuunvastused Need on organid, kus toimub interaktsioon antigeeni ja immuunsüsteemi rakkude vahel, aga ka
Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks Selektiivsööde spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatudgeneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just need Monokloonne antikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Antiseerum immuunseerum,mis sisalvab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu Kooriongonadotropiin raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin Transgeen geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks Gonadotropiin sünteesitakse hüprofüüsis, osalt ka platsentas Lümfotsüüd- vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke
süsteemis on palju erinevaid antigeene. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 1. AB0-süsteem Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 4 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks.
Vereanalüüs Nägemaks kas inimesega on kõik korras, kas toitained on olemas või on inimene haige, tuleb võtta vereproov ehk vereanalüüs. Sinu veregrupp ABO-süsteemis võib olla O, A, B või AB. Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel. · A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen · B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen · AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen · O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Kõige enam on Eesti elanike hulgas A (30,8%), O (29,5%) ja B (20,7%) veregrupiga inimesi. Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus
14. Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe? Kuna vale veregrupp põhjustab rohkem kahju kui kasu; tekib tugev immuunvastus. 15. Õpikust lk 87 on näidisülesanne vergruppide ülesannete kohta. Lahenda lisaks töölehelt 1 ja 6 ülesanne. 16. Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus? Punaste vereliblede peal asuvast D-antigeenist. 17. Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel? Kui ema veri on reesusnegatiivne (ei sisalda antigeeni) ja loote veri reesuspositiivne (sisaldab antigeeni). Võib toimuda vereülekande, abordi v trauma tagajärjel v sünnitusel. Millised võivad olla reesuskonflikti tagajärjed? Võõra antigeeni sattumisel ema organismi, hakatakse selle vastu tootma antikehi. Lootel võib tekkida aneemia. 18.Tööleht Mendeli seaduste rakendused täita mõlemalt poolt!
Suguliiteline pärandumine: X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid Sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid, nim. suguliitelisteks geenideks. Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis (Xh). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga. IA - määrab antigeeni A tekke vereraku pinnale. IB - määrab antigeeni B tekke vereraku pinnale. i ei määra antigeenide teket vereraku pinnale, on retsessiivne. Reesussüsteem: Alleel R määrab reesusantigeenide tekke vererakule. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesupositiivne (Rh+) on inimene, kelle vererakkudel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas RR või Rr. Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid
· B-lümfotsüüdid (B = bone marrow; Bursa Fabricii) · T-lümfotsüüdid (T = tüümus) · T- ja B-lümfotsüüte ei ole võimalik nende morfoloogia järgi eristada, küll on see võimalik immunotsütokeemilistel meetoditel identifitseerides spetsiifilisi pinnamarkereid · CD-4 => helperid; CD-8 => efektor rakud jne. Cluster designation T- ja B-lümfotsüüdid · B-lümfotsüüt => plasma rakk · B mälurakk => kiire reaktsioon teistkordsel sama antigeeni ekspositsioonil · T tsütotoksiline rakk · T abistaja rakk (helper) AIDS · T supressor rakk · T mälurakk · NK (natural killer) lümfotsüüt Oma ja võõras · Inimese kõikide rakkude plasmamembraan sisaldab suuri valgumolekule põhilist koesobivuskompleksi (MHC major histocompatability complex) => konfiguratsioon ja aminohapete järjestus on unikaalne igale indiviidile · MHC-II => makrofaagid ja lümfotsüüdid
Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakkude lahjendatud segu viiakse plastikplaadi väikestesse kannudesse kasvusöötmesse (selektiivsööde, milles elavad ja paljunevad ainult teatud omadustega rakud). Hübridoomikloonidest leitakse oodatavat antikeha piisaval määral tootvad kloonid immunoloogilise testi abil. Hübridoomi omadused: 1) aktiveeritud lümfotsüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu 2) müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime 3) iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi monokloonsed antikehad e väga spetsiifiliste omadustega antikehad. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1) vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus 2) selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3) meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas
- glükosüül-transferaasse aktiivsuse suurendamine, mis assotsieerub suuõõne mikroobide kariogeensusega - hüdrofoobsuse modifitseerimine, mis suurendab mikroobide adsorptsiooni hamba pinnale 2) Sülje süsivesikud (enamasti valkudega seotud) Siaalhape, aminosahhariidid, galaktoos, mannoos Ülesanded: · Proteolüüsi takistamine · Viskoelastsuse tõstmine · Hapete sadenemise langetamine · Antigeeni funktsiooni täitmine 3) Sülje valgud Tsüstatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: proteolüütiliste reaktsioonide kontroll, (tsüsteiini proteaas), raku apoptoos, luu resorptsioon, vähi progreseerumise takistamine, antigeeni esitamine T-rakkudele, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Histatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: antimikrobiaalne ja fugaalne toime (Candida albicans inhibeerimine),
Meristeempaljunemine: 1)võimaldab saada viirusevabasid taimi 2)ohustatud taimeliikude saamiseks 3)raskesti paljunevate istutusmaterjalide saamiseks.Hübridoomidoomitehnoloogia-keha rakkude hübriitimise meetod võimaldab eriliikide rakkude ühendamist. Kasutati esmalt monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad ühendatakse kasvajarakkudega, tekivad hübridoomid. Rakke kasutatakse söötmel. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon toodab ainult ühte tüüpi antikehi, neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada suures koguses. Monikloonseid antikehi kasutatakse: 1)teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus(vereseerum, uriin) 2)vastava antigeeni esinemise ja konsent- ratsiooni määramiseks rakus 3)meditsiiniliseks ja vetenaarseks diognostikaks(rasedustest)
sugukromosoomis asuv geen (reeglina X-kromosoomis, sest Y-liitelisi on palju vähem) Barri kehake naiste keharakkudes asuv mitteaktiveeritud x-kromosoom SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks. Doonori veres ei tohi olla ABO-süsteem antigeene, mmis I määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtjal puuduvad, sest I määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtja lümfotsüüdid i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekivad
heterosügootne. · Intermediaarsus - Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine' Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne · Polüalleelsus tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga (populatsioonis) Vererühm ABO süsteemis on määratud polüalleelselt (3 alleeliga) Vererühm Kellele Sagedus (fenotüüp) Genotüüp Antigeenid doonoriks? eestlastel
järglaskonnast ja seega identsed. Katselooma, kimäärsed, humaniseeritud ja inimese omad, eristatakse päritolu järgi. Loeng 04.04 slaid 15. Kasvajaraku ja B-lümfotsüüdi hübriidimisel saadakse sellised hübriidsed immortaliseeritud rakukloonid, mis on in vitro tingimustes võimelised tootma vaid üht kindlat tüüpi antikeha, mis on ülimalt spetsiifiline mingi kindla aine suhtes ja mis seondub vaid ühe epitoobiga – sellega, mille vastu ta on saadud. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. 55. Mis on backcrossing? Analüüsiv ristamine - analüüsitava dominants(et)e tunnus(t)ega isendi tagasiristamine retsessiivse vanemaga. Kui analüüsitav organism on homosügootne, siis lahknemist ei toimu, kui heterosügootne, siis saame ühesugused geno- kui ka fenotüübiilised lahknemissuhted (1:1). 56. Mis on hübridoomi meetod ning milleks seda kasutatakse? Detailsed kirjeldused. Töötati välja 1975
õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid · küpsevad luuüdis (bone · Küpsevad harkelundis ehk marrow) tüümuses (thymus)
istutamine. * tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid jne. Mõisted: MERISTEEMKUDE taimede algkude; kude, mille rakud sälitavad püsiva jagunemisvõime ja millest võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud, TOTIPOTENTSED RAKUD täisvõimelised rakud, HÜBRIDOOM kahe erineva organismi rakkude ühend, HÜBRIIDRAKK hübridoomi rakk, mis on jagunemivõimeline, ANTIKEHA erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi, ANTIGEEN mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke, MONOKLOONNE ANTIKEHA spetsiifilise omadusega antikeha, SOMAATILINE RAKK organismi ehitusse kuuluv keharakk e. Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element,
Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2. 12. MHCI retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine 2 13. MHCII retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine. 2 14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele. Üldised põhimõtted. 2 19. Professionaalsed ja mitteprofessionaalsed APCd
kaasasündinud immuunsus, põletik, leukotsüüdid (valgelibled) -Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid (valgelibled), antigeen, antikeha, omandatud immuunsus -Valgelibled, mis tunnevad sissetundija ära (lümfotsüüdid) -Antigeenid tunnevad sissetungija ära -Antikehad- valgud, mis tunnevad antigeeni ära 13. Kuidas toimib immuunsüsteem? -3 kaitseliini -2 liiki: Omandatud immuunsussüsteem Kaasasündinud immuunsussüsteem 14. Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? Vakstsineerimine põhineb inimese immuunmälul. - Inimese organismi viiakse surmatud võinärgestatud haigustekitajaid või nened osi. - lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. 15. Millised on immuunsüsteemi häired (autoimmuunhaigused, allergia, äratõukereaktsioon)?
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised
Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad: Kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis segus näiteks vereseerumis või uriinis. Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus. Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks näiteks rasedustestid ning viiruste, bakterite või protistide tuvastamine. Kasutusalad: (med. Ja vet. diagnostikas) Valkude ja ravimite hulga mõõtmine seerumis Infektsiooni põhjustajate määramine Leukeemiate ja lümfoomide klassifitseerimine Immuunvastuses osalevate rakkude identifitseerimine
tootmist Mõjutavad kasvu Õgivad antikehadega märgistatud antigeene Mõjutavad ainevahetuskiirust Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi Toodavad rinnapiima Mõjutavad sugulist arengut Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus on elu jooksul omandatud; sissetungijad tuntakse ära antigeeni järgi. Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu
4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud. Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eri liikide rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega ja tekivad hübridoomid. Rakke kasvatatakse söötmel. Hübridoomitehnoloogia-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon toodab ainult üht tüüpi antikehi (monokloonsed antikehad), neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada antikehi suures koguses, piiramatu jagunemise võime. Lümfotsüüt- vere valgeliblede hulka kuuluv rakk Antigeen-mis tahes teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antikehi sünteesivad ja eraldavad vere
integreeruvad ka peremeesraku genoomi ja kanduvad järglastele sugurakkude kaudu edasi. Võivad käituda kui onkogeenide vektorid, kandes neid ühest rakust teise. Rous’i sarkoomi viirus’i on eelmisest genoomist üles korjanud c-Src geeni (protoonkogeen), mis on muteerunud ja muutunud v-Src’iks (onkogeen), mis viirusega nakatumise korral põhjustab uude DNA-sse integreerudes kasvaja teket. Valgud, mis võivad omandada onkogeense toime. Kasvaja antigeeni mõiste. Protoonkogeenide poolt kodeeritavad valgud: kasvufaktorid ja nende retseptorid, G-valgud, türosiinkinaasid, seriin/treoniinkinaasid, signaalvalgud, transkriptsioonifaktorid, rakkude surma reguleerivad valgud Kasvajate antigeenid - kasvajate poolt toodetud makromolekulid, mis on omased ainult kasvajarakkudele ning tingivad organismis immuunvastuse teket. Põhjused, miks protoonkogeenid muutuvad onkogeenideks.
bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Aretus loomatõugude või taimesortide loomine ja parandamine mitmete geneetiliste või biotehnoloogiliste võtete abil. Asendusema ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema.
väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks.
Vaktsiin Ig (seerum) Definitsioon Immuunsuse Immuunsuse tekitamiseks kasutatav tekitamiseks kasutatavad aine, mis sisaldab ained, mis sisaldavad antigeene. antikehi ühe või mitme antigeeni suhtes. Milline immuunsus tekib Kunstlik aktiivne Passiivne immuunsus immuunsus Kuna tekib Tavaliselt paar nädalat Koheselt hiljem Kaua püsib Oleneb vaktsiinist, 1-2 ndl aastaid Milleks kasutatakse Et ei haigestuks enam, et Immuunpuudulikkusega hoida ära epideemiaid inimestel, kelle is pole
Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide( bakterite, viiruste, toksiinide jms.) eest. Hübirdoomi omadustest on olulised kaks: Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust
Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide( bakterite, viiruste, toksiinide jms.) eest. Hübirdoomi omadustest on olulised kaks: Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust
istutamine. * tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid jne. Mõisted: MERISTEEMKUDE taimede algkude; kude, mille rakud sälitavad püsiva jagunemisvõime ja millest võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud, TOTIPOTENTSED RAKUD täisvõimelised rakud, HÜBRIDOOM kahe erineva organismi rakkude ühend, HÜBRIIDRAKK hübridoomi rakk, mis on jagunemivõimeline, ANTIKEHA erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi, ANTIGEEN mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke, MONOKLOONNE ANTIKEHA spetsiifilise omadusega antikeha, SOMAATILINE RAKK organismi ehitusse kuuluv keharakk e. Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element,
protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Hemofilus influenza b-tüüp.
0 veregrupp Punastel verelibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0.0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. Kui Sa oled "0" veregrupiga inimene, siis on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui B kui ka AB-grupi vere vastu. 0-grupi esindajate genotüüp on: 00; O-veregrupi inimestel on tugev tervis- neid ähvardavad ainult mao- ja soolehaigused. Seejuures elavat nad teiste veregruppide esindajatest 60 protsenti
Rakkude ühinemisel teikivad hübridoomid 4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid 5)Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil 6)Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes 7)Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast. Hübridoomi omadus on et aktiveeritud lümfotsüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Monokloonseid antikehi saab kasutada: 1)vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus 2)selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3)meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas.
E.coli' antigeenid on järgmised: 1) rakukesta e. somaatiline 0 antigeen (termostabiilne lipopolüsahhariid ja tähistab serogrupi varianti) 2) kapsli K- antigeen (happelised polüsahhariidid) 3) viburi H-antigeen (termolabiilne proteiin, tähistab serotüübi varianti) 4) fimbriate antigeen ( termolabiilne proteiin), mis varem arvati K antigeeniks, sellest ka tähistus K 88 (F 4), K99 (F5) Tuntakse 160 O-antigeeni, 80 K-antigeeni, 50 H-antigeeni ja kümneid fimbria (pilus) antigeene. E.coli antigeense struktuuri valemit (näiteks O 101:K99:H10) kasutatakse E.coli tüvede omavaheliseks diferentseerimiseks ja haiguste diagnoosimisel. 12)E. coli eksotoksiinid ja nende bioloogiline toime Eksotoksiinid e. enterotoksiinid - toimivad sooleepiteeli rakkudele, põhjustades häireid vee ja elektrolüütide liikumises, millega kaasneb vedeliku hüpersekretsioon soolevalendikku. Kestev diarröa põhjustab eksikoosi (veetustumist)
ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n. ühemunakaksikutelt. Doonor ja retsipient geneetiliselt identsed (süngeensed). Allotransplantaat - pärinevad sama liigi mittesugulasloomadelt; Ksenotransplantaat - doonor pärineb teisest liigist. Allotransplantaat Allogeense transplantatsiooni edukus sõltub otseselt doonori ja retsipiendi geneetilisest
40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B
annaabi.ee 
