Immuunvastus erinevatele antigeenidele (0)

Sarnased õppematerjalid

41

docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

immuunsuse poolt patogeeni sisenemisel, oma magnituudilt on ta võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud. Innate immuunsuse puhul tekib ühetaoline kaitsereaktsioon samatüübiliste mikroobide vastu, eristamata eri liike kuid eristades gruppe (bakterite vastu tekivad üht liiki kaitsereaktsioonid ja viiruste vastu teist tüüpi). Adaptiivse immuunsuse puhul tekib mikroobi tüve spetsiifiline immuunvastus ca 5-7 päevaga. Adaptiivne immuunvastus tekib kiiremini, kui täpselt sama mikroob teist korda siseneb. Omandatud immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors

Geenitehnoloogia

27

doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

N: viirusega nakatunud rakk, kasvajarakk st tapab vigaseid rakke. Antigeeni esitlevad rakud- on rakud, mis püüavad kinni antigeeni ja esitlevad selle lümfotsüütidele. Effektor rakud- leukotsüüdid, ehk valged vererakid, mis kõrvaldavad mikroorganisme st teostavad immuunvastuse efekti, on need rakud, mis asustavad lümfoidorganeid, tsirkuleerivad vere ja lümfi vahel Nendeks võivad olla nii lümfotsüüdid aga sageli mõned teised leukotsüüdid. 5. Humoraalne ja rakuline immuunvastus Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt.. Immunoglobuliine toodavad B-lümfotsüüdid. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendivalgud: mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid,

Immunoloogia i

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

(pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. o Palju graanuleid, nn kaheosaline tuum, värvub punaselt  Basofiilid – histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. o Tsütoplasmat ka, siniselt värvub, tuum on laiali, palju graanuleid siniseid  Nuumrakud – palju tüsoplasmat, ümmargune tuum – ka parasiidid ja allergeenide vastane immuunvastus 2. Agranulotsüüdid  Lümfotsüüdid – suure tuumaga, väiksed ümmargused o T- ja B- rakkudel väga diverse ja spetsiifilised antigeensed retseptorid – vastutavad immuunsüsteemi spetsiifilisuse eest ja mälu eest. Palju pinnamarkereid o Tüümussõltuvad lümfotsüüdid – T-lümfotsüüdid, tekivad luuüdi tüvirakkudest tüümuses, kust nad siirduvad perifeersete lümfoidorganite T-

immunoloogia

64

doc

Pariku osa

Antikeha mida sekreteeritakse kopsudes, limaskestades, pisarates süljes. Suures hulgas ka soolde sekreteeritakse seda. IgGd on veres levinuimad. Klassi sees on alamklassid. Erinevus on hinge piirkonnas (disulfiidsildade arv). Subklasside hulk on liigiti erinev, inimestel on neli. IgA -l on ka alamklassid, neid saab eristada ühe lektiini abil. IgG alamklassid Erinevus on hinge piirkonnas olevate disulfiidsildade arvus, ehk erinevus on bioloogilises piirkonnas, mis põhjustab erinevatele retseptoritele seondumist(näiteks komplement) Antigeeni äratundev piirkond on suht sama. IgA sekreteerimine Plasma rakk toodab IgA molekuli, mis seondub polü-ig retseptorile mis asub epiteelraku pinnal. Siis võetakse ta sisse vesiikuliga. Toimub ensümaatiline lõikamine retseptoris ning IgA vabaneb sekretoorselt, kusjuures retseptor on temaga seotud, aga lõigatud kujul. Pilt ka. Millised olid esimesed lektiinid mis Tartus puhastati?

Bioloogia

102

docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Samas on limaskestad kergelt haavatavad ning paljud haigusetekitajad tungivadki just limaskestade kaudu organismi. Soole limaskest on ka suure hulga võõrantigeenide (toidu näol) sissetungi koht. On olemas mehhanismid, mis väldivad toidu vastu jõuliste immuunreaktsioonide teket. Lahustuvate antigeenide vastu tekib tolerants ilma põletikuta. Samas on ka mehhanismid, mis teevad kindlaks ja reageerivad sissetungivatele patogeenidele: jõuline ja kaitsev Th1 immuunvastus patogeenidele. Difuusne lümfoidkude: B-rakkude kloonid lahkuvad mälurakkudena või plasmarakkude eellasrakkudena aferentsete lümfisoonte kaudu lümfisõlmedest. Need rakud liiguvad tsirkulatsiooni ja „home back” ehk lähevad tagasi elundite ja teiste difuusse lümfoidkoe piirkondade lamina propriasse (subepiteliaalne sidekoekiht), kus leidub peamiselt IgA plasmarakke. See pakub kaitset teiste mikrobiaalsete sisenemiste eest

immunoloogia

39

docx

Mikrobioloogia

Organismi kaitsemehhanismid Mikroorganism põhjustab haigust siis, ... suudab kinnitub peremeesorganismi rakkudele; tungib inimese organismi; suudab vältida permeesorganismi kaitsemehhanisme. Kolm kaitseliini n Esmane kaitseliin ­ kohtuvad esimesena patogeeniga, olemuseks on mitmesugused barjäärid. Teisene kaitseliin ­ kui patogeen läbib esimese liini, siis teatud aja pärast lülitub sisse järgmine aste ­ põletik, fagotsüüdid, komplement jne. Kolmas kaitseliin - s.o. spetsiifiline immuunvastus, seisneb tsütoksiliste ja antikehi tootvate rakkude klonaalses paljunemises, samuti mälus (meeldejätmises). Erinevalt kahest esimesest kaitsetasemest suudab see tase tekitajaid spetsiifiliselt ära tunda. Kas loomulik immuunsus on vajalik? n Püüab hoida algset infektsiooni "mõistlikul" tasemel; Loomulik immuunsus takistab mikroorgansmide sisenemist inimorganismi; kui mikroob on juba jõudnud organismis, takistab nende arvu

Mikrobioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)