‿ küsib Vene futurist. SAMAL AJAL kui maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb, jahenevad atmosfääri kõrgemad kihid. Atmosfäär tõmbub kokku, ohustades nõnda ka sidesatelliitide tööd. Maad ümbritsev gaasikiht ulatub tinglikult öeldes 200 km kõrgusele. Seal on õhurõhk miljard korda pisem kui maapinnal. Meid kaitsva atmosfääri paksus on tühine, võrreldes meie kaugusega Maa keskpunktist ning väheneb veelgi. Viimase 40 aastaga on taevas Antarktika ja Euroopa kohal kaheksa kilomeetri võrra allapoole tulnud. Briti Antarktika-uuringute teadlaste arvates põhjustab atmosfääri ülakihtide kokkutõmbumise jahtumine, mille tekitab kasvuhooneefekt. Kui järgmisel sajandil süsihappegaasi hulk atmosfääris kahekordistub, tuleb ilmaruumi serv meile veel 20 kilomeetri võrra lähemale. Atmosfääri kokkutõmbumine võib endaga kaasa tuua ennustamatuid tulemusi. Satelliitide orbiidid hakkavad muutuma. Kosmosesaast rändab atmosfääris kauem,
Globaalset soojenemist põhjustavad küll paljud asjad, kuid on piisavalt tõendeid tõestamaks, et selle taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2). (E-õpe. Õhu saastamine. http://www.e- 11 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
....26 Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino...............................................................27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine............
Voolamine Allvoolav materjal seguneb Aeglane Sageli niiskusega küllastunud omavahel. Pole kindlat pinnases. Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva mõjutavad muud jõud: korduv aeglasem alumisse ossa kuhjuvad külmumine ja sulamine lõhub peeneteralised setted aineosakeste vahelisi seoseid Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmauad u 24 %, 10 % on keskmäestikke ja 6 % kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul.
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. Kulutus Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim Liivakivi- punakas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi. Graniit- hall, roosakas või punakas
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; LAAMADE LAHKNEMINE LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas? Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine
Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi). · Teised tegurid ei olene organismide rohkusest soojus, maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi Tegurid võivad mõjuda o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. · liigisisesed · liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
Kulutus Settekivimid Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Tardkivimid Moondekivimid Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim. Lubjakivi on mõneti aluseline
võib tagada joogivee puudus. 2.Muutused loodusvööndite piirkonnas-kannatavad puuliigid,kõrbed muutuvad kuumemaks,oht taimedele ja loomadele. 3.Looduse mitmekesisuse vähenemine-elukohad hävinevad,järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ja ökosüsteemide stabiilsust.Taimed ja loomad ei kohane uute tingimustega ja surevad. 4.Rannikualade üleujutused-20nda saj. Jooksul on üldine maailmamerepind tõusnud umbes 15 cm. Soojenemise jätkudes võib see aastaks 2030 tõusta veel 18 cm.Tulemusena ületatakse üle madalamad rannikualad ja saared. 5.Liustike sulamine-mägede liustikud sulavad ja nende arv väheneb,mis mõjutab veevarusid jõgedes ja lähedal asuvaid ökosüsteeme. 6.Mõju inimese tervisele-soojemas kliimas laiendavad oma elupaiku puugid,moskiitod ja närilised, kes on haiguslevitajateks.Põuastes piirkondades suureneb nakkusteoht joogivee puuduse tõttu.Kuumalainete
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Troposfäärne transport 1 40000 Stratosfääritroposfääri gaasivahetus 0.1 100 Stratosfäärne transport 1 40000 2.4 Saasteained Õhusaasteained võib jagada kolmeks suureks rühmaks: o Kasvuhoonegaasid (CO2, CH4, fluoreeritud süsivesinikud, N2O jms) o Osoonikihti kahandavad ained (klorofluorosüsinikud ehk freoonid) o Inimese tervist ja ökosüsteeme kahjustavad saasteained (PM, NOx, SO2 PAH, raskemetallid jne) o Osoon tekib päikesekiirguse toimel ekvaatori kohal ja liigub pooluste suunas, kus prevaleerivad osooni lõhustavad protsessid. Osoonirikka õhu tungimist pooluste kohale takistavad Coriolise efektist tingitud tuuled. o www.nasa
Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele kui toiduvarudele, rääkimata majandusest ja muudest tagajärgedest. kui jätkatakse senist arengut koos senise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga, siis võib maapinnatemperatuur tõusta sajandi lõpuks 5,2 kraadi Celsiuse järgi ning 90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009. aasta septembris neid tulemusi korrigeeriti ja jäädi selle juurde, et kui majandustegevust jätkatakse senisel viisil, siis tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi.
paber ei krabise, keegi ei tea, et on raha." ,,Mul on kastis teised riided, sinna tasku unustasin," seletas Indrek. ,,Noh, see on siis teine asi, kui teised riided ja unustasite," oli direktor nüüd nõus ja jäi pisut mõttesse, mõõtes Indrekut silmiga. Ise lausus ta endamisi: ,,Warten Sie, warten Sie!" Ja nüüd oleks ta nagu Indreku unustanud, kohendas öökuuehõlmad kokku ja ruttas uksest välja. Lävel pöördus ta ümber ja kutsus Indrekut kaasa, aga kui see tahtis toolilt tõusta, tegi direktor parema käega vajutava liigutuse, nagu tahaks ta poisi uuesti istuma suruda. ,,Istuge, istuge! Silmapilk!" ütles ta. Ja kui Indrek ikka veel arusaamatuses seisis, hüüdis direktor ukse vahelt kärsitult: ,,Istuge ometi!" ning lisas ukse taha kadudes ruttu juurde: ,,Ein Augenblick!" Aga vaevalt jõudis Indrek üksi jäänult toas lasta pilgu ümber käia, kus nägi lihtsa eesriide varjul lahtist sängi, nagu
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
sioonide juurde. Osa 6 räägib alustuseks polünoomidest ehk funktsioonidest nagu 10 ruutfunktsioon ja kuupfunktsioon. Polünoomid on nii paindlikud, et tegelikult saaks nendega pea kogu matemaatika tehtud. Ometi on lihtsam kasutusele võtta ka eksponentsiaalfunktsioon ning logaritmfunktsioon. Esimene neist aitab kirjel- dada bakterite pooldumist, teine aitas astronoomidel juba sadade aastate eest Sissejuhatus kosmosearvutusi läbi teha. Funktsioone on tegelikult aga palju rohkem ja neid on tore kuidagi kirjeldada ning teisendada. Osas 7 keskendumegi neile küsimustele. Alustame esmapilgul üsna kummalise matemaatilise mõiste – piirväärtusega. Piirväärtus annab meile mingis mõttes viisi rangelt rääkida lõpmatult suurtest ning lõpmatult väikestest suurustest
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tréville, nagu ta ennast ise Pariisis nimetama hakkas, oli tõepoolest alustanud samuti nagu d'Artagnan, see tähendab ilma sou'ta taskus, kuid varustatud julguse, terava mõistuse ja visadusega -- omadustega, mis lootuste näol annab gaskooni aadlikule kaasa hoopis suurema isaliku päranduse kui mõni perigordlane või berriilane saab tegelikult. Härra de Tréville'i kohkumatu julgus, tema häbematu õnn ajal, kus hoope sadas kui rahet, olid aidanud ta! tõusta selle keeruka redeli tippu, mida nimetatakse õukonna soosinguks ja mille astmeid ta neljakaupa korraga ületas. Ta oli kuninga sõber, kes, nagu teada, sügavalt austas oma isa Herni IV mälestust. Härra de Tréville'i isa oli teda ustavalt teeninud sõdades Katoliikliku Liiga vastu, ja raha asemel -- raha ei olnud bearnlasel kogu elu jooksul ja kõik võlad maksis ta alati ainsa vahendiga, mida tal ei olnud vaja laenata, nimelt teravmeelsusega -- raha asemel, nagu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
