10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisu2702
Õppematerjali autor
‿ küsib Vene futurist. SAMAL AJAL kui maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb, jahenevad atmosfääri kõrgemad kihid. Atmosfäär tõmbub kokku, ohustades nõnda ka sidesatelliitide tööd. Maad ümbritsev gaasikiht ulatub tinglikult öeldes 200 km kõrgusele. Seal on õhurõhk miljard korda pisem kui maapinnal. Meid kaitsva atmosfääri paksus on tühine, võrreldes meie kaugusega Maa keskpunktist ning väheneb veelgi. Viimase 40 aastaga on taevas Antarktika ja Euroopa kohal kaheksa kilomeetri võrra allapoole tulnud. Briti Antarktika-uuringute teadlaste arvates põhjustab atmosfääri ülakihtide kokkutõmbumise jahtumine, mille tekitab kasvuhooneefekt. Kui järgmisel sajandil süsihappegaasi hulk atmosfääris kahekordistub, tuleb ilmaruumi serv meile veel 20 kilomeetri võrra lähemale. Atmosfääri kokkutõmbumine võib endaga kaasa tuua ennustamatuid tulemusi. Satelliitide orbiidid hakkavad muutuma. Kosmosesaast rändab atmosfääris kauem,
Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust. Ühe lüli kadumine toiduahelas mõjutab kaudselt terve planeedi looduslikke protsesse. Mida madalamal kohal see lüli toiduahelas on, seda kaugemaleulatuvad on tagajärjed, sest toiduahelas ülespoole liikudes on populatsioon alati väiksem, kui tema menüüs esinevatel liikidel. Antarktika Lõunapoolusel on temperatuur langenud umbes 0,2 kraadi iga kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Vastupidiselt Antarktika sisemaale ja idapoolsele osale, on temperatuur ookeanile lähemal asuvatel aladel tõusutrendil. Alates 1945. aastast on temperatuur Antarktika poolsaarel kasvanud 2,5 kraadi võrra - see on ligi neli korda rohkem kui globaalne keskmine. Lisaks sellele on viimase kahekümne aasta jooksul igaaastane sulaperiood kestnud paar-kolm nädalat kauem. Kõige suurem jäämassi kaotus toimub jäälavade lahtimurdumise tõttu Antarktika mandrijääst
ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 3540 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus nende elu ohustab kas üleujutus või torm. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus. Ennustatava globaalse kliima soojenemise (nn. kasvuhooneefekti) peamiseks põhjustajaks on süsinikdioksiid (CO2).
selle ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 35-40 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus nende elu ohustab kas üleujutus või torm. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus. Ennustatava globaalse kliima soojenemise (nn. kasvuhooneefekti) peamiseks põhjustajaks on süsinikdioksiid (CO2). "Kasvuhoonegaaside" (lisaks CO2-le
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirgu
kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid