Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
The name was borrowed to apply to the Theraphosids when Europeans explored areas where these large spiders were common. In Africa, Theraphosids are frequently referred to as "baboon spiders". Asian forms are known as "earth tigers" or "bird eating spiders". Australians refer to their species as "barking spiders", "whistling spiders", or "bird spiders". People in other parts of the world also apply the general name "mygales" to Theraphosid spiders. Kingdom: Animalia Phylum: Arthropoda Class: Arachnida Order: Araneae Suborder: Mygalomorphae Superfamily: Theraphosoidea Family: Theraphosidae Thorell, 1870
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
Cantharellus cibarius Cantharellus Cantharellaceae Cantharellales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad
Kiwi Kristina Lebedeva Who is a kiwi? Kingdom: Animalia Type: Bird Diet: Omnivore Size in height: 25 cm - 45 cm Wing Span: 40 cm - 60 cm Weight: 1.3 kg - 3.3 kg Top Speed: 19 km/h Life Span: 8 - 12 years Skin type: Feathers Eggs The five species Little spotted kiwi The five species Great spotted kiwi The five species Brown kiwi The five species Rowi The five species Tokoeka Thank you for listening!
Tirtslased (Acrididae ) Üldiseloomustus Väga suur sugukond (rohkem kui 6.000 liiki) Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi siristamisvõime Siristavad ainult isased loomad Kuidas tirtslasi eristada kehapikkus on 1 10 cm ühikesed tundlad, tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad tavaliselt rohelised, kollased või pruunid (selline värvus toimib varjevärvusena) Käitumine häirimise korral teevad pika hüppe, mida tiibade abil pikendatakse (niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada (käristaja (Psophus stridulus)) Liigitus Riik Loomad (Animalia) Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts Sihktiivalised (Orthoptera) Alamselts Tirtsulised (Cae...
Erki Limbak 11 A Lendorav Üldinfo Oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline Areaal: Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni Kõikides EL riikides kaitse all Kuulub I kaitsealuste kategooria liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2. lisasse Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond:Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Närilised Rodentia Sugukond: Oravlased Sciuridae Perekond: Pteromys Liik: Lendorav üldvälimus Emased: 150g Isased: >150g Keha: 13-20 cm Lamejas saba: 9-14 cm Silmad: hästi suured ja mustad Keha: katab üleni hall karvastik Karvastik: kõhuosa heledam kui selg õhulennud Tavalisel oraval: 6-7 m Lendoraval: <30 m Tüüriks on tal saba Pikki hüppeid saab ta sooritada tänu lennunuaha ehk lennuse abil, mis asuvad ees- ja tagajalgade vahel
Käblik Troglodytes troglodytes 1. Riik – Loomad, Animalia 2. Hõimkond - Keelikloomad, Chordata 3. Klass - Linnud, Aves 4. Selts – Värvulised, Passeriformes 5. Sugukond – Käbliklased, Troglodytidae 6. Perekond – Käblik, Troglodytes 7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema
Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastselinna lossi lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind. Kõige tihedam asurkond on Leedus ja Poolas. Toitumine Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest. Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola ja Leedu rahvuslind Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Toonekurelised Ciconiiformes Sugukond: Toonekurglased Ciconiidae Perekond: Toonekurg Ciconia Liik: Valge- toonekurg Ciconia ciconia Saku Gümnaasium Valge-toonekurg Ciconia ciconia- Saksamaa rahvuslind Referaat Juhendaja:
Sugukonnad Kääbusleemuralsed (Cheirogaleidae) Leemurlased (Lemuridae) (Lepilemuridae) Indrilased (Indridae) Aielased (Daubentoniidae) Loorilased (Lorisidae) Galaagolased (Galagidae) Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised...
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas K...
Pandad on suurepärased ronijad, nad ronivad pidevalt puude otsas. Enamuse ajast nad söövad ja magavad, sest nad saavad toidust vähe energiat. Tavaliselt magavad nad puuokstel või puuõõnsustes. Vaenlasteks on inimesed, kärplased ja lumeleopardid. Ohu haistmisel nad põgenevad puude või kivide otsa, aga kui lõksu jäävad, tõusevad tagakäppadele, et paista suuremad ning kaitsevad end küünistega. Kaitsestaatus Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: KeelikloomadChordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Ailuridae Perekond: Ailurus Liik: Punane panda Levila
Koibik Phalangium opilio Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Koibikulised (Opiliones) Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugk...
CORDULEGASTER BOLTONI Cordulegaster boltoni on üks ilusamaid ja huvitavamaid kiilide liikmetest; Cordulegaster boltoni on väga eredalt ja omapäraselt värvitud: mustad ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA EL...
HIIDPANDA Hiidpanda ehk bambuskaru ehk suur panda (Ailuropoda melanoleuca) karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kõnekeeles nimetatakse neid sageli lihtsalt pandadeks. Sõna "panda" tuleb nepalikeelsest nimetusest punase panda jaoks (nigalya ponya) ja tähendab bambusesööjat. Taksonoomia Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Karulased Ursidae Perekond:Ailuropoda Liik:Hiidpanda Levila Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid väljaheidetest saadud DNA põhjal tehtud uuem uurimus 2006. aastal selgitas, et neid võib olla 20003000 [1]. Hiidpandad on looduskaitse all. Ajalugu
Astacus astacus Jõevähk, väärisvähk, laiasõraline vähk Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp
conspiracy theories historical and regilios motifs. into over 40 languages as of 2009 sold over 80 million copies. In 1991 to Hollywood - taught classes at Beverly Hills Preparatory School. 1993 - english teacher 1996 a full-time writer journolist Works CDs SynthAnimals, a children's album Perspective, 1990, Dalliance. Music CD Dan Brown, 1993, DBG Records Angels & Demons, 1994, DBG Records Musica Animalia, 2003, a children's CD comprising 15 tracks songs portraying animals in poem & song Novels Digital Fortress, 1998 Angels & Demons, 2000 Deception Point, 2001 The Da Vinci Code, 2003 The Lost Symbol, 2009 Films The Da Vinci Code, 2006 Angels & Demons, 2009 Humor writing 187 Men to Avoid: A Survival Guide for the Romantically Frustrated Woman The Bald Book, 1998, co-written with his wife Blythe Brown. "Angels & Demons" Dan Brown 2000 bestselling mystery-thriller novel
Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Klaad Superphylum Ecdysozoa Kestloomad Hõimkond Phylum Priapulida Keraskärssuss Klass Classis Halicryptomorpha
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist,
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu ...
LÕVI Panthera Leo Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda ...
Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab ...
Tekst 9 9) Omnis definitio in iure civili periculosa est (Iavol.) -Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne (problemaatiline). 11) Libertas inaestimabilis res est - Vabadus on hindamatu asi. Tekst 14 8) Prima facie- esmapilgul, näiliselt 9) Primus inter pares- esimene võrdsete seas 10) Unum et idem- üks ja sama Tekst 16 17) Cogito, ergo sum (Rene Descartes) – mõtlen, järelikult olen olemas. 21) Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit – loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusoenditele. 3 Tekst 17 10) Senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. (Sen.) – Alates 65. eluaastast ei pea senaator enam kohtusse ilmuma. Tekst 20 8) Ius accrescendi – juurdekasvuõigus (õigusnormid, mis reguleerivad seda, kuidas ühe isiku
kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi. Evolutsioonilist edemust võisidki toetada kuum veri ja kiire ainevahetus. Tõenäoliselt polnud aeglased ja kohmakad olendid, vaid väledad ja aktiivsed. Sauruste seas oli nii herbivoore , kui ka karnivoore. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Brachiosaurus oli üks suurimatest maismaa saurustest. Ta oli 23 meetrine ja kaalus ligi 77 tonni. Sauruste süstemaatika: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 Seltsid ja alamseltsid: Ornithischia Cerapoda Thyreophora Saurischia Sauropodomorpha Theropoda Lindude põlvnevus saurustest: Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled.
Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Süstemaatiline kuuluvus: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel
Referaat ,,Saarmas" Kirke-Nora Miido Tallinna Kunstigümnaasium 5.C klass Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt
Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga kod...
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain teada palju huvitavaid fakte angerjate ja angerjaliste kohta. Nad on kalad, kes elavad nii siseveekogudes kui ka meredes ja ookeanides. Nad on öise eluviisiga ning kudema lähevad nad ainult Sargasso merre. Angerjas on ka kõrgelt hinnatud delikatess. 5 Lisaks Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Luukalad Osteichthyes Selts: Angerjalised Anguilliformes Sugukond: Angerlased Anguillidae Perekond: Angerjas Anguilla Liik: Angerjas Anguilla anguilla (http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas) 6 Kasutatud materjal http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas http://en.wikipedia
populatsioon 5000–7000 paarini ja püsib üsna stabiilsena. Looduskaitse. Kaljukotkaste pesade ümber on vastavalt looduskaitseseadusele 500-meetrise raadiusega kaitsetsoon, kus majandustegevus ja inimeste liikumine on perioodil 15. veebruarist 31. juulini keelatud. Kaljukotka ja teiste röövlindude pesade leidmisest tuleb teatada kas Keskkonnaametile või Kotkaklubile ([email protected], www.kotkas.ee). Kaljukotka süstemaatika Riik: loomad Animalia Hõimkond: keelikloomad Chordata Klass: linnud Aves Selts: haukalised Accipitriformes Sugukond: haugaslased Accipitridae Perekond: kotkas Aquila Liik: kaljukotkas Aquila chrysaëtos Pildid: 1) Kaljukotkas jätab oma kuldpruuni kuklaga majesteetliku mulje (Foto: Valeri Štšherbatõh) 2) Kaljukotka pesa (Foto: Joosep Tuvi) 3) Kaljukotka poeg (Foto: Joosep Tuvi)
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust
Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Esitluse koostas Karmen Markov Kuuluvus Riik Loomad Animalia Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda Klass Kõrgemad vähid Malacostraca Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast.
suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Taksonoomia Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Annelida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea KASUTATUD KIRJANDUS - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanid - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanide_kasulikkus - http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-13-4.htm - http://www.tarbija24.ee/foto/2/8/9308246284f3bc3b7d_1.jpg - http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6238 - http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1
päästis hülged piltlikult öeldes viimasel minutil. Tapatalgute lõpetamine, aga ei toonud hülgeid merre tagasi. 7 1.1.4. Süstemaatiline kuuluvus: Riik Hõimkond Klass Selts Alamselts Sugukond Perekond Eesti Loomad Keelikloo- Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keel mad Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Pusa keel Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus 1.2. Hallhülge üldiseloomustus Hallhüljes e. Halichoerus grypus (Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja.(Tabel 2 - Hallhülge süstemaatiline kuuluvus). Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni
EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Apteegikaan Referaat Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.....................................................................................................................................5 Süstemaatiline kuuluvus......................................................................................................... 5 Välimuse kirjeldus.................................................................................................................. 5 Levik looduses........................
EHMESTIIVALISED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Taksonoomia............................................................................................................................... 4 Elupaik ja arvukus.......................................................................................................................4 Välisehitus...................................................................................................................................4 Toitumine.................................................................................................................................... 5 Bioloogia.............................................................
ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus
Suguküpsus saabub isastel 30-, emastel 22-kuuselt. Tiinus kestab tavaliselt 74 päeva ja pesakonnas on harilikult 2-3 poega. Vastsündinud pojad kaaluvad 200 300 g. Aastas on 1 pesakond. Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob emale 2 kuu jooksul toitu. Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks. -2- Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kaslased Felidae Perekond: Ilves Lynx Liik: Ilves Euraasia ilvese alamliigid on:
dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. 3 Dinosaurused Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria [2] Dinosauruste üldiseloomustus Sõna "dinosaurus" võeti kasutusele aastal Sir Richard Owen'i poolt 1842 ja tuleneb kreeka sõnast (deinos), mis tähendab "kohutav, võimas, imeline" + (sauros), mis tähendab "sisalik".
JÕEFORELL Referaat Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD: Sissejuhatus 1.Bioloogia 1.1.Süstemaatiline kuuluvus 1.2.Välimus 1.3.Levik looduses 1.4.Sigimine 1.5.Toitumine 1.6.Mõõtmed 2.Kasvatus 2.1.Kasvatamise eesmärk 2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 2.5.Kasvatamise tehnoloogia Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist. Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk. Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...