Keerukärsakas esitlus (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on kasekeerukärsakas?

Lõik failist

Keerukärsakas
Lisan Tuuling
Riik: Loomad
Hõimkond: lülijalgsed
Alamhõimkond: kuuejalgsed
Klass: putukad
Selts: mardikalised
Sugukond: kärsaklased
Sugulased:
mitmed
aia-, põllu-,
metsa- ja
laokahjurid
Keha põhiosad:
Pea
Rindmik
Tagakeha
Iseärasused
 Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks
 Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks
 Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks
inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi
 Silmad esiletungivad
 Haukamissuised
 Lahksuguline
 Täismoone (muna- vastne -
nukk- valmik )
 Vastsed leherullides
 Vastsed varjatud
eluviisiga, ja jalutud
 Taimtoiduline
 Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind
 Kaks põlvkonda aastas
 Vastsed nukkuvad hilissuvel
 Talvituvad mardikana
 Esinevad kevadel ja sügisel
Punane-keerukärsakas
http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video
Kase -keerukärsakas
Kase-keerukärsaka
„sigari“ keeramise etapid
Tamme-keerukärsakas
Paju-keerukärsakas
Kasutatud kirjandus:
 Apoderus coryli Wikipedia. Külastatud aadressil
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Apoderus_coryli_egg.jpg .
 Bosques Templados. Külastatud aadressil http://bioclub.tripod.com/pag5002c.ht m.
 Deporaus betulae. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20p?see=I_MWS36267 .
 Discover Life. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20q?search=Attelabidae.
 Forestry images tamme. Külastatud aadressil http://www.lucianabartolini.net/pagina_coleotteri-1.ht m.
 Kim Windmolders. Külastatud aadressil http://www.flickr.com/photos/faunaface/4653884489/?rb=1 .
 Kuresoo, R., Relve , H., & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus . Tallinn: Varrak
 Martin, M. (2004). Lepp loomade toidulauana. Külastatud aadressil
http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=792
 Merivee, E & Remm , H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus.
 Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil
http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/InsectsOnBirchLeaftiers.ht m.
 Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml .
 Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml .
Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11 -
70.shtml.

Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11 -
70.shtml.

Punane keerukärsakas. eElurikkus. Külastatud aadressil
http://elurikkus.ut.ee/search_er.php?ut1=keeruk%C3%A4rsa&lang=est .

Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil
http://www.zin.ru/animalia/coleoptera/rus/alexeew3.ht m

Punarind. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ERIRUB.ht m

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ltuuling Õppematerjali autor

keerukärsakas bioloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Keerukärsakas

Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna

Eesti loomad