Võti(key) Tabeli primaarvõti(primary key) tagab selle, et tabelis poleks ühesuguseid kirjeid Nõuded võtmele: peab olema unikaalne, sest tabelis ei tohi olla mitut ühe ja sama väärtusega kirjet, s.t et ei tohi olla korduvaid võtme väärtusi võtme väärtus on seotud kirjega. Seda ei muudeta ega korrigeerita Päringud *on vajalikud andmebaasist info kättesaamiseks ANDMETÜÜBID Määratlevad mis tüüpi andmed väljas paiknevad. MS accessis on kasutusel järgmised andmetüübid: 1. Text 2. Memo 3. Number 4. Date/time 5. Currency 6. Autonumber 7. Yes/no 8. OLE object (object linking and embedding) Teksti andmetüüp: Mahutab kuni 255 sümbolit. On vaikimisi 50 sümbolit pikk. Võib kasutatada andmete puhul mis ei vaja kalkulatsioone (nimed, aadressid, telefoni numbrid). Memo andmetüüp: Mahutab kuni 65 536 sümbolit. Kasutataje mahukate tekstide säilitamiseks.
VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate
dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996 Google: 1997, Larry Page ja Sergei Brin Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit Wikipedia: 2001, Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid, assembler, kompileerimine, interpreteerimine, jit. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks. Kompileeritud täitmisprogrammi saab edaspidi iseseisvalt käivitada,
R9 Püsikliendile koostatakse perioodi lõpus mitme parkimise ees üks arve R 10 Püsiklient võib tasuda ühe maksega mitu arvet ja võib tasuda ühte arvet osade kaupa mitme maksega Palun koostage järgmised mudelid: kokku 100% 1. Äriandmete mudel (ärinõuded) - peamised äriolemid, nende atribuudid ja olemite vahelised seosed 40% 2. Füüsiline andmemudel (IT otsus) -tabelid, veerud, andmetüübid, primaarvõtmed ja välisvõtmed 50% 3. Dimensionaalne andmemudel (faktitabel koos seotud dimensioonitabelitega) 10% Hinded: "5" – suurepärane 91...100 %, "4" - väga hea 81... 90 %, "3" - hea 71... 80 %, "2" – rahuldav 61... 70 %, "1" – kasin 51... 60 %, "0" – puudulik 0... 50 %.
o Lokaalsed elemendid ja tüübid defineeritud mõne teise elemendi või tüübi sees, ei saa taaskasutada. o Globaalsed elemendid ja tüübid on schema alamelemendid. WSDL (nn SOA nurgakivi, Web service description language) o XML-vormingus keel, millega defineeritakse veebiteenuseid o Mida ta kirjedab? Operatsioonid Sõnumid Andmetüübid ... o Alamosad ja nende ülesanded types data types definitions message definition of the data being communicated portType set of operations binding protocol and data format specifications service SOAP (Simple Object Access Protocol) o Sõnumi ja selle transpordiga seotud mudeli loogika o Komponendid Envelope
Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. Andmebaas • Andmebaasi komponente: – Tabel (Table) – Protseduur (Procedure) – Tabelite vaheline seos (Relation) – Sisestusreeglid tabeliväljadele • Tabel ehituselementideks on – Väljad (Field) – Kirjed (Record) – Indeksid (Index) ehk järjestused
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer) o Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt · VBScript o vähem levinud ( peamiselt ...
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai se...
1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record).
linnad. 2.1 Tabelite loomine Uue tabeli tegemiseks on mitmeid võimalusi. Kõige tavalisem moodus on Create table in Design view ehk tabeli tegemine konstruktoris. Kõik oma tabeid tegin ka just nimelt selle võimalusega. Avanevas aknas määrasin : 6 · Väljade nimed (Klientide tabelis näiteks: Kliendi ID, Eesnimi, Perekonnanimi, Riik, Maakond, Linn, Tänav). · Andmetüübid (Klientide tabelis siis vastavalt: Autonumber, Text, Text, Text, Text,Text, Text). · Võib lisada ka selgitused (Oma andmebaasis ma selgitusi ei lisanud). Igas tabelis määrasin ka võtmevälja( Primary Key), milleks Klientide tabelis on Kliendi ID. Salvestamiseks vajutasin Save ja valisin tabeli nimeks Kliendid. 2.2 Tabelitega töötamine Selleks, et vaadata tabelis olevaid andmeid tuleb teha topeltklõps tabeli nimele. Tabelis
1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record).
masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada Page 8 muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi
Create table in Design view). Tabeli loomisel tuleb määrata igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type). Igale väljale võib lisada ka kirjelduse (Description), see väljastatakse hiljem ekraani allservas olevale inforeale. Välja nimi kuni 64 sümbolit, võib sisaldada ka tühikuid ja täppidega tähti; ei või sisaldada punkti, hüüumärki, ülakoma, nurksulge. Soovitav on kasutada lühemaid nimesid. Andmetüübid (Data Type) Text tekst ja numbrid, millega ei tehta arvutusi (kuni 255 sümbolit) Memo pikemad tekstid (kuni 64000 sümbolit) Number täis- või murdarvud Date/time kuupäev ja kellaaeg Currency rahasummad AutoNumber automaatne nummerdaja Yes/No Jah/Ei, loogilised väärtused. OLE object Graafikud, pildid, heli, tekstidokumendid jms. Lookup Wizard Loob välja, mis lubab välja väärtuse valida teisest tabelist või etteantud loetelust.
kindlustada, et organisatsioonis on kõik hästi anda süsteemianalüütikutele tööd 4. Millist tüüpi seosega seotud objekte/tabeleid on andmebaasis sageli mõttekas lahendada ühe tabelina? Üks - mitmele (1 - *) Kõiki seose tüüpe Mitu - mitmele (* - *) Üks - ühele (1 - 1) 5. Valige ÕIGE väide. Seosejoontest andmemudelil tekivad andmebaasi: Kohustuslikud veerud Välisvõtme veerud ja seosed Relationships vaates toodud diagrammile Andmetüübid Andmetüüp Date/Time 6. Valige ÕIGE väide. Organisatsioon on: huvigruppe teenindavate organiseeritud inimeste kollektiiv omavahel suhtlevate inimeste grupp organiseerimata inimeste grupp, kes üritavad midagi teha 7. Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: Tegevust Ujumisrada (swimline) Lõppu (end) Otsustuspunkti Algust (start) Sünkroniseerimist 8. Valige VALE väide. Süsteemianalüüsi lähteandmeteks on:
õpetav, kergesti loetavad programmid.
Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel.
- Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. ->
suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta"
on raske/võimatu.
Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
Nimed kuni 255/40 märki (tähed, numbrid), pole võtmesõna Muutujate deklareerimine Dim/Private/Public [Static] nimi [As andmetüüp] Deklareerimine kohustuslik Option Explicit Muutujate skoop alamprogrammi tase, mooduli tase , globaalne (Public (Global)) Stringi pikkus - Dim nimi As String*pikkus Konstandid Const nimi [As andmetüüp]=väärtus &O kaheksandsüsteem &H 16-nd süsteem #kuupäev kellaaeg# Andmetüübid (VarType - andmetüübi küsimine) vaikimisi Variant 0 Empty 1 - Null 2 - Integer % -32768 ... 32767 3 - Long & ~2 miljardit 4 - Single ! ~-3.4e38 ... 3.4e38 5 - Double # ¨-5d-324 ... 1.8d308 6 - Currency @ 15+4 kohta 7 - Date 1.1.1000 ... 31.12.9999 8 - String $ 0 ... 64 K 11 Boolean true/false
ajad ja usaldusväärsus 62. Mis on protseduur-orienteeritud disain, selle puudused ja eelised? (?) · Instruktsioone grupeeritakse protseduurideks / funktsioonideks võimalik luua mooduleid,struktureerida programmi · RAS korral pakub huvi 1. Parameter Passing Techniques - Erinevad parameetrite edastamise meetodid 2. Dynamic Memory Allocation - Dünaamilise mälujagamise meetodid 3. Strong typing - Jäik tüpiseerimine 4. Abstraktsed andmetüübid 5. Eriolukordade töötlus 6. Modulaarsus 63. Mis on objekt-orienteeritud disain, selle puudused ja eelised? Objektorienteeritud disaini puhul jagatakse süsteem arusaadavateks ja hallatavateks osadeks. Need on suhteliselt iseseisvad ning osade loomisel arvestatakse, et neid peaks saama mitmes olukorras kasutada. Keerukamatel juhtudel tuleb enne kogu loodavat süsteemi senikaua kihtideks või osadeks jagada, kuni
JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad ...............................................................................................................4 4. Avaldised ja operaatorid ........................................................................................5 6. Funktsioonid ..........................................................................................................8 7. Objektid .
XSD – Document structure XML – Document instance Table structure Record in a Table Class definition Object instance XSD määrab.. Millised elemendid ja atribuudid tohivad olla dokumendis Millised elemendid on alamelemendid Alamelementide järjestuse ja arvu Kas element on tühi või sisaldab teksti Andmetüübid elementide ja atribuutide jaoks Vaikimisi ja fikseeritud väärtused elementidele ja atribuutidele Piirangud The purpose of an XML Schema is to define the legal building blocks of an XML document: the elements and attributes that can appear in a document the number of (and order of) child elements data types for elements and attributes default and fixed values for elements and attributes
2.8 Seitsmes kiht Rakenduse kiht, tagab et andmed nimetataks võrgu muutujateks. Võrgu muutujate rakenduse kohaselt nimetatakse andmete liigid, mis sisaldavad semantika kaugemale minevaiid täisarve ja Boole'i. Näiteid võib olla temperatuur Celsiuse kraadides kas kõrge või madala piiratud, samuti kindlaks määratud väärtusest kehtiv või mitte. Võrgu muutuja väljundid üks sõlm võib kohustatud võrgu muutuja sisendite teiste sõlmede tingimusel, et andmetüübid vahel toodangut ühe ja sisend teiste vahelisel kokkuleppel. 2. STANDARTID LonWorks on ISO / IEC standardi koosneb järgmistest osadest: · ISO / IEC 14908-1. sideprotokoll · ISO / IEC 14908-2. Keerupaarkaablid traat signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-3. Elektriliinide signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-4. IP ühilduvus (läbindusmehhanismid) tehnoloogia Lisaks teiste standardiorganisatsioonide poolt vormistatud standartid
programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid andmetüüpe, mida nimetatakse STRUKTUURSETEKS TÜÜPIDEKS. Paljudes keeltes on algselt defineeritud selliseks struktuurseks tüübiks sümbolite jada, mida nimetatakse ka STRINGIKS. Väärtus Nagu ka eelnevalt sai mainitud, võib iga arvutis olev andmeobjekt sõltuvalt tema tüübist kanda mingisugust informatsiooni. Öeldakse, et andmeobjekt võib omada mingisugust lõplikku hulka VÄÄRTUSI
n =m -N +1 : (võttekaadrile), Andmete struktuur: Tase 0 liiasuse puudumine (ketaste paralleelkasusuts; ühe m - (vaadelda selle Andmetüübid: Meediainfo (video-, audiovoog) ja Metaifno (teist faili plokid jaotatakse ketaste vahel) T. , vahetuid naaberpikseleid); infot kirjeldav info) Tase 1 peegeldatud RAID (ketaste peegeldamine; esmase
1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (4) l Universaalne keel omaduste/seoste abstraktseks kirjeldamiseks on loogika l à LP on programmeerimine loogika keeles! l Prolog – programming in logic l LP ≠ Prolog 1.2 LP ajalugu l Prolog (1972) l Alain Colmerauer, Phillipe Roussel; l Edinburgh Prolog (1980 algus) l David Warren; l 1980 – 2015 – laiendamine teiste programmeerimis- paradigmadega l paralleelsus, OO, andmetüübid jm l palju Prologi dialekte 1.3 LP meetod l Piiritleda valdkond: l reaalse maailma modelleeritav situatsioon (domain, use-cases) l määratleda sellega seotud põhimõisted l defineerida mõisteid iseloomustavad attribuudid ja nende omadused l defineerida seosed attribuutide vahel l Formaliseerida valdkonna objektid ja seosed LP keeles l tekib faktide/tuletusreeglite struktuur
.............................................. 14 Programmi struktuur.................................................................................................................... 15 Abiteekide laadimine.................................................................................................................... 17 Keele struktuurid.......................................................................................................................... 17 Muutujad ja andmetüübid........................................................................................................ 17 Tekst................................................................................................................................... 18 Numbrid.............................................................................................................................. 18 Massiivid............................................................................
Pange tähele, et klassi nimi algab alati suure tähega. Sama nimi peab olema failil, kuhu klass kuulub. 8 Edasi loome rakenduse, mis kuvab teate ekraanile. Rakenduse saab käivitada Run->Java Application Keskkonna allosas kuvatakse tulemus. 9 Java keele üldkujutus Java keeles andmetüübid jagunevad kahte leeri: lihttüübid ja struktuurtüübid (e viitetüübid). Lihttüüpi (primitive types) andmed paiknevad ühes mälupesas. Viitetüüp on selline andmetüüp, kus mälupesades asuvad mitte andmed ise, vaid nende andmete aadressid ehk viited. Juurdepääs aadressile puudub. Lihttüübid: · täisarvulised: byte, short, int, long, char; · ujukomaarvud float, double; · tõeväärtustüüp boolean.
KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS 2013 sügissemester kasutatud 2017. aasta sügissemestri KT õppimiseks Teooria 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. Endogeensed (sõltuvad Y), eksogeensed (sõltumatud, X), hinnatavad parameetrid (beeta) ja juhuslik komponent ehk vealiige (u) 2. Andmetüübid. Kvalitatiivsed, kvantitatiivsed, ristandmed, aegread, paneelandmed 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. Uuritav objekt on üldvalim, andmebaas on üldjuhul valim. Järledusi teeme üldkogumi kohta ja selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim, hinnang on juhuslik suurus. Suvaline valimi andmete põhjal arvutatud funktsioon on statistik ning erinevad valimid annavad statistikutele erinevad väärtused
1) Ökonomeetrilise mudeli komponendid: Endogeensed muutujad - sõltuvad muutujad, väärtused mudeli siseselt Y Eksogeensed muutujad – sõltumatud muutujad, modelleeritavat nähtust mõjutavad X Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid β Juhuslik komponent – vabaliige u Y= f (X, β, u) 2) Andmetüübid: Arvandmed, ristandmed (erinevad objektid samal ajamomendil), aegread (sama objekti erinevatel ajamomentidel), paneelandmed (ristandmed + aegread) 3) Valimivaatlused ja parameetri hinnangu mõiste: Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. 4) Punkthinnang, intervallhinnang Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrite ühese väärtuse (aritmeetiline keskmine on valimi punkthinnang kogumi keskväärtusele)
S. Roboticsi tehtud
GOOGLE – 1995. a Stanfordi ülikoolis oli projekt, mille käigus taheti teha raamatukogu süsteem
paremaks, Larry Page ja Sergey Brin mõtlesid seda süsteemi teha põhimõttega base rank
DEEP BLUE – 1997. a IBM poolt tehtud paralleelarvuti Deep Blue võitis male maailmameistrit
(esimene kord kui AI võitis maailmameistrit)
WIKIPEDIA – 2001. a loodud online entsüklopeedia
5. nädal
• Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma-
arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud.
TURINGI MASIN – Turingi masina mälu on lint, mida loeb/kirjutab eraldi pea. Programm on
eraldi tabelis ridadena, mis on kujul:
Näide:vana BASIC Just-in-time compilaator(TSI) Java Keelte erisused: kolm põhiasja Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud rogramm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmis programmijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) Keeled: näited lisavõimalustest eri keeltes Kiired bitioperatsioonid, otsepöördumine mälu kallale: C Keerulisemad andmetüübid: listid, hash tabelid jne: Lisp, Scheme,Python Erikonstruktsioonid stringitöötluseks: Perl, PHP Objektid: C++, Java, C#, Python, Lisp Moodulid (enamasti ühendatud objektidega): C++, Java, C# Veatöötluse konstruktsioonid (exceptions): Python, Java, C# Prahikoristus: kasutamata andmed visatakse välja (Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja- erivahendid: Ada "Templates" (programm tulemuse sees):
jällegi annab juurdepääsu MySQL andmebaasile. 1.6.1 PHP PHP: Hypertext Preprocessor on laialt levinud üldotstarbeline vaba tarkvaraline skriptimiskeel, mis on eriti sobilik just dünaamiliste veebilehtede loomiseks, kuna PHP programmikoodi saab HTML sisse põimida. PHP on tehnika, mis võimaldab lisada HTML koodi sisse PHP keele konstruktsioone. PHP süntaks põhineb C-tüüpi keeltel (C, C++, Java) kuid erinevuseks on nõrk tüübikindlus ja dünaamilised andmetüübid. PHP ei ole objekt-orienteeritud keel, kuid siiski toetab seda lähenemist. PHP programmikoodi interpreteeritakse veebiserveris ning kliendile saadetakse vaid programmi tulemusena genereeritud HTML kood. Veebirakenduse lõin PHP 5.4.11 versiooniga. 1.6.2 JavaScript JavaScript on nõrga tüübikindluse ja dünaamiliste andmetüüpidega objekt- orienteeritud skriptimiskeel, mida veebirakenduste puhul interpreteeritakse kliendi poolel ehk veebilehitsejas
harjutamiseks. Nendeks teemadeks on: 1. Suurem sissejuhatav sõnavõtt ehk 'Milleks on vaja programmeerimist?' 2. Põhimõisted: andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja, identifikaator, võtmesõna, operand, operaator. Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine. Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine. 11. Programmi dokumenteerimine. Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine. 12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise
Võib ilma ümbritsevate jutumärkideta olla kuni 128 märki pikk. Kaks järjestikust jutumäki "" identifikaatori sees loetakse kokku üheks märgiks. Võib kasutada mistahes märke, sh. tühikuid ja ka reserveeritud sõnu. Eristatakse suur- ja väiketähti. Näide: "&%%!", "TABLE", "3VIEw". 14 Millised on SQL standardis nimetatud andmetüübid? (nt CURRENCY, MONEY, AUTONUMBER, SERIAL ei kuulu SQL standardisse) Character strings (CHAR, VARCHAR..), Bit strings (BIT..), Numbers (INTEGER, SMALLINT..), Date and time (DATE, TIME, TIMESTAMP..). Kuupäeva ja kella-aja formaat SQL standardi järgi Standard ISO 8601:1988 Selle järgi esitatakse kuupäev kujul yyyy-mm-dd ja kella-aeg kujul hh:mm:ss (vt. järgmine alapunkt)
....................50 Valikulause.................................................................................................50 Valikulause keeles Pascal.......................................................................50 Valikulause keeles C...............................................................................51 Valikulause keeles Qbasic.......................................................................52 KUUES TEEMA: struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. ...............54 Sissejuhatus ..............................................................................................54 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed ...............................................................54 Massiivi deklareerimine .............................................................................55 Massiivi deklareerimine keeles Pascal ...................................................55
On olemas ka üks teine identifikaator, mis seob teise tabeli rea antud tabeliga - seda nimetakse välisvõtmeks (foreign key). Lisame tabelitesse vajalikud võtmed: Nüüd on seosed paigas ja saame aru, et Andres laenutas raamatu "Kalevipoeg" 12.04.2009, Reet - raamatu "Karupoeg Puhh" 17.03.2009 ning Ilmaril on "Harry Potter" 23.02.2009. Juhul, kui Reet ja Andres toovad oma raamatud tagasi ning meil pole vaja laenutuste ajalugu hoida - kustutame vastavad read tabelist laenutuse_ajad: Andmetüübid Iga tabeli atribuutidel on kindel andmetüüp, mille valik sõltub veeru andmetest, ehk kas hoitakse seal teksti, numbri või hoopis kuupäeva. Kõikide admetüüpidega võib huvi korral tutvuda MySQL veebilehel. Põhilised ja tihti MySQL-is kasutatavad andmetüübid on järgmised: INT Täisarvtüüpi andmete hoidmiseks (võib lisaks defineerida kas atribuut on alati positiivne (unsigned) või mitte) DOUBLE
andmetele, 12 Linkur seob erinevad objekt-failid, lahendab ressursid suhtleb keskkonnaga ROM (jätkub...) .text piirkond märgendite asukohad mälus ja loob programmi ressursid, Riistvaralised andmetüübid bit, main() ... mälukujutise (täidetav fail - .com/.exe/a.out/...) sõltuvused, piir-ajad mitmeväärtuseline loogika rakendusprogrammid OS määrab mälu kaardi Planeerimist tuleb teostada süsteemi loomise Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest
Protsessidevaheline töö- ja funktsioonide jaotusega Vastus 3 tegeleb Liideste disainiga tegeleb Detailne disain Vastus 4 Küsimus 11 Relatsiooniline andmebaas ei sobi hästi objekt-orienteeritud lähenemisega, sest Vali üks või enam: a. Objektide maht on liiga suur b. Andmebaas toetab ainult lihtsad (elementaarsed) andmetüübid c. Objektide vahel puuduvad seosed d. Ei sobi müügipoliitikaga seotud põhjusel e. Terve objekt tuleb mahutada ühe kirje sisse Küsimus 12 Andmed saab salvestada Vali üks: a. olemisse b. andmebaasi c. faili ja andmebaasi d. olemisse ja faili e. faili Küsimus 13 Füüsiline andmemudel tuletatakse peamiselt (ja ainult) loogilisest andmemudelist Vali üks: Tõene Väär Küsimus 14 Atribuut, mille väärtus on unikaalne ja mis üheselt eristab antud kirje teiste samasuguste
(protsess) ja kogum käivitatakse Keelte erisused: kolm põhiasja Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) Keeled: tüüpilised asjad, mida pea iga keel pakub Primitiivsed andmetüübid: int, char etc (näiteks: 1 ja –3 on int-id, ‘c’ ja ‘a’ on char-id) string (näiteks “aaa123bb”) massiiv (näiteks a[1]=2; a[2]=20; a[3]=15; y=2; x=a[y]+a[1]+3;) Avaldised: näiteks x = (y*2) – (5+x); Elementaarsed juhtkonstruktsioonid: valik: if ... then ... else tsükkel: while(x<10) x=x+1; Funktsioonid:
Muutuja nimi välja pikkus on muutuv ning sõltub talle omistatavatest väärtustest. Andmetüüp määratletakse deklaratsioonis võtmesõna abil. Igale tüübile vastab kindel väärtuste esitusviis ja diapasoon ning välja pikkus. Mitme andmetüübi määramiseks võib käsutada ka tüübitunnuseid - kindla tähendusega sümboleid, mis lisatakse muutuja nime lõppu. Näiteks on järgnev lause samaväärne eelmisega Dim n%, a!, b#, nimi$ VBA peamised andmetüübid ja nende omadused on tabelis 7.1. Vaikimisi, s.t kui muutuja ei ole deklareeritud, võetakse tema tüübiks abstraktne ehk universaalne andmetüüp Variant. Taolisele muutujatele võib omistada suvalist tüüpi väärtusi. Väljade pikkused võetakse nende jaoks varuga ning väärtuse esitusviisi valib interpretaator sõltuvalt omistatava väärtuse tüübist. Näiteks arvu salvestamiseks, sõltumata tema tüübist ja suurusest, eraldatakse alati väli pikkusega 16 baiti.
Table Andmetabelite nimed Sort Sorteerimise järjekord Show Kas näidata välja Criteria Kriteeriumid Kriteeriumid Kriteerium on loogikaavaldis, kus võib kasutada võrdlusi ja loogikatehteid. Andmeteks on konstandid, andmetabelite väljad, teised avaldised. Kui väla nimi koosneb mitmest sõnast, pannakse ta nurgasulgudesse. Võrdluse struktuur Operand1 võrdlus Operand2 Operand1 ja operand2 võivad omakorda olla konstandid, väljad või avaldised; tähtis on see, et nende andmetüübid peavad olema kooskõlas. Võrdlus on üks järgmisest: = - võrdne <> - mittevõrdne > - suurem < - väiksem >= - suurem või võrdne 5 <= - väiksem või võrdne Like sarnane Võrdus Like võrdleb vaid tekste ja kasutab kahte metasümbolit: * ja ? * -asendab suvalise arvu suvalisi märke, ? ühte suvalist märki. Loogikaavaldise struktuur on järgmine: La1 loogikatehe La2,
1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. ● Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt ● Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ● Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (b). ● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasutame valimit.
arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel) · algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused IO kirjeldamise laused erinevad andmetüübid / objektid · teadmiste esitamise e spetsifitseerimiskeeled teadmuskeeled, deklaratiivsed keeled Arvutikeelena võib kasutada mistahes märgisüsteemi, mis on raalile söödavale kujule teisendatav. Arvutiprogramm kui translaator, mis tõlgib sisendi väljundiks. 6. Programmeerimiskeelte formaalne spetsifitseerimine. Transleerimisprotsessi osad. Raaliga on võimalik lahendada vaid matemaatiliselt formaliseeritavaid ülesandeid
dekodeerijaid ja saab saadetud teatest täpselt õieti aru. Ei teki probleeme seoses süsteemide erinevate tähemärgitabelite, riistvaraliste või tarkvaraliste erinevustega. Sisuliselt analoogiline HTML-keelele, mida kõik süsteemid loevad ja mõistavad võrdselt kuid rakendavad erinevatel platvormidel. ASN.1 on standard, mis võimaldab rakendustel suhelda sõltumata tehnilisest platvormist. ASN.1 on defineeritud ISO standardina (X.680), baseerudes OSI mudelil. Defineeritakse andmetüübid ja objektid sarnaselt SMI-le. BER - Basic Encoding Rules - määratleb, kuidas ASN.1 defineerib ülekantavat infot. Kõigil ülekantaval infol on tüüp, pikkus ja väärtus. Kasutatakse TLV kodeerimist, mille järgi saadetavad andmed on nn. iseidentifitseeruvad. 47. Tulemüürid Tulemüür on moodul (tarkvaraline või riistvaraline, soovitatavalt riistvaraline), mis isoleerib mingi
tulemus sorteerida kahanevalt laste arvu järgi. 7.1.1. Avaldise loomine Lisaks andmebaasisüsteemi Access pakutavatele kokkuvõtvatele funktsioonidele, võib kirjutada ise avaldisi. Avaldise võib kirjutada kas reale Criteria või tuleb reale Total valida Expression ning tippida avaldis reale Field. Avaldistes võib kasutada välja nimesid, operaatoreid ja väärtusi. Samuti tekste ning kuupäevi ja kellaaegu. Avaldistes kasutatavad andmetüübid: Andmetüüp Näide Tekst "Ema" Kuupäev/kellaaeg "16.01.1934" Väljanimi [Staatus] Avaldise süntaks real Field on: Avaldise nimi: Avaldis Access- lihtne ja vajalik 28 Näide. Müük_omahinnas: Sum([Summa]-[Kate]). Antud avaldisega real Field leitakse müük omahinnas (väli Summa sisaldab müüki müügihinnas ning väli Kate juurdehindlust).
Sellisel juhul saame kõikjal, kus vaja viidata linnale kasutada sama väljanime. Kõik nimed peavad algama tähega, millele võivad järgneda nii tähed kui ka numbrid. Täheks loetakse ka alakriipsu. SQL Server 2005 lubab kasutada ka täpitähti ja tühikuid, kuid nende kasutamine pole soovitav kuna võib tekitada probleeme andmebaasi liigutamisega erinevate serverite vahel ning seab lisakohustusi päringute koostamisel. Nime maksimaalne pikkus on 128 märki. Andmetüübid Igale veerule tuleb valida andmetüüp. Esialgu tundub neid loetelus arutu hulk olema. Lähemal vaatlusel aga selgub, et tüüpe polegi liialt palju. Rohkem kasutatavad ehk täisarvud, reaalarvud, aeg, tekst, binaarvorming ja XML. Keerukamate andmebaaside tarbeks on võimalik andmetüüpe isegi juurde tekitada. Täisarvud: tinyint, smallint, int ja bigint võtavad 1, 2, 4 ja 8 baiti mälus, ehk siis vastavalt on määratud suuruspiirid, milleni vastavas veerus andmeid salvestada saab
seni õpitud põhimõtetest - väldi täpitähti ja tühikuid. Tabelite loomine Kuna andmebaas on tühi, siis andmebaasi nimele klikkides antakse võimalus lisada esimene tabel. Lisame nime tabeli nime 'albumid' ja valime veergude arvu '5'. Kui oled sellega hakkama saanud, vajuta nupul Mine. See kuvab meile lahtrid, kuhu tuleb lisada veeru nimi, tüüp ja soovitavalt ka andmeväljad suurim pikkus. Kohe allpool vaatame millised andmetüübid on võimalikud, aga tahan juhtida tähelepanu esimsele lahtrile 'id'. Nimelt on tegemist tabeli primaarvõtmega (PRIMARY), mis PEAB olema unikaalne ja sellepärast lisan valiku A_I (auto increment), mis hakkab automaatselt arvu ühe võrra suurendama. Teised andmed vaata pildilt. Kui valmis, vajuta nuppu Salvesta! Andmevälja tüübid Nagu eelmisest tegevusest võisite aru saada, on meil kindlasti vaja määrata andmevälja tüüp
Kordamine Mis on WAMP ning milleks see hea on? Millisesse kataloogi tuleb php veebileht salvestada, et oleks http://localhost'is näha? Mis vahe on aadressidel http://localhost ja http://127.0.0.1? Nimeta alternatiivid WAMP serverile 04 - PHP - Muutujad (Ülesanne 1) Teemad Kommentaarid Muutujate loomine ja väärtuste omistamine Muutujate väljastamine Muutujate sidumine tekstiga ja omavahel Andmetüübid Kommentaarid Enne kui me alustame igasuguse koodi kirjutamist, siis on hea tava, et koodi olulisemad sõlmed kommenteeritakse. See on kasulik nii endale kui teistele, kes peavad sinu koodi kunagi muutma hakata. Mitme rea kommenteerimiseks lisame teksti /* ja */ märgendite vahele. ? 1 7 Reeglina kasutatakse seda näiteks koodi algusesse info lisamiseks või hiljem koodiosade peitmiseks
7 Klassifikatsioonid II •Realiseerimismeetodi järgi: .Interpreteeritavad .Kompileeritavad .Kompromiss ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Klassifikatsioonid III •Mäluhalduse järgi: .“Käsitsi” mäluhaldusega .“Prügikoristusega” •Tüübisüsteemi järgi: .Dünaamiliselt tüpiseeritud .Staatiliselt tüpiseeritud ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 Tüüpilised võimalused, mida keel pakub •Primitiivsed andmetüübid: .int, char etc (näiteks: 1 ja –3 on int-id, „c. ja „a. on char-id) .string (näiteks “aaa123bb”) .massiiv (näiteks a[1]=2; a[2]=20; a[3]=15; y=2; x=a[y]+a[1]+3;) •Avaldised: .näiteks x = (y*2) –(5+x); •Elementaarsed juhtkonstruktsioonid: .valik: if ... then ... else .tsükkel: while(x<10) x=x+1; •Funktsioonid: .defineerime: int kuup(int x) { return x * x * x} .kasutame: x = kuup(1+kuup(3))+kuup(y); .kasutame rekursiivselt:
Aga kuna praegu meil ainult üks nupp, siis pole mõtet lugu segaseks ajada. Nupuvajutuse juurde siis programmikood, mis sammu kaupa teeb kõik vajalikud toimingud, et tähtedena (tekstina, stringina) sisestatud tollide arvust saaks vastusesse ka tähtedena sentimeetrite arv. Aga vahepealsete arvutuste juures on vaja andmetüüpi muuta, sest tekstidega ei saa C# keeles matemaatilisi tehteid ette võtta. Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); võtab tekstina olevad tollid, teisendab nad arvutimälus ümber reaalarvuna kirjutatavateks andmeteks ning jätab tulemuse meelde muutuja (märksõna) TollidArvuna alla. Viimase saab
annaabi.ee 
