Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andme- ja tekstitöötlus (1 kodutöö - referaat - teema "Puit")". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toorainekud, moodus, vihmamets, puudest, südamik, trahheiidid, kambiumikuks, tselluloos, okaspuud, lehtpuud, mastid, kasvuperiood, avade, kask, ligniin, mänd, ebatsuuga, lehtpuidu, troopiliste, kuusk, okaspuid, puus, koostisosa, fossiilse, pürolüüs, puukoore, ksüleem, tugevdus, puidurakud, varase, pähkli, nulu, jalakas, lepp, pappel, vaher2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu kestandumine Puidu kestandumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul. Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu. Südamik-küpspuupuidu südamiku värvus on astmeline. Selle järel on küpspuit, mis on nagu südamik. Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab
· Hoiustamise periood (augustist oktoobrini): Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE
Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. · Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. · Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. · Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele aeglaselt tulekahju puhul ja kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike
nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Niiskuse muutused põhjustavad puidu märkimisväärse vormimuutuse aga mõjutavad ka tema mehhaanilisi omadusi.Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel, ulatuslikult ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale
Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit vastupidavam haigustele ja kahjuritele.
Joonistage skeem (Puutüve langetamisel saadud palgi kuju on lähedane tüvikoonusele.) Puutüve ja sellest saadud puitu kirjeldatakse silinderkoordinaadistikus: • Ristlõikepind on tüve pikiteljega risti • Radiaallõikepind – läbib tüve tsentrit • Tangentsiaallõikepind – aastarõnga puutujasuunaline, pikiteljega paralleelne 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Sooned – ainult lehtpuude ehituse elementideks. Jagunevad läbimõõdu alusel: • Jämesoonteks, mis paiknevad mitmete liikide aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad. • Peensoonteks, mis paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad. Peensooni saab mõnevõrra paremini näha veega värskeltniisutatud puidu pinnalt. Vaigukäigud – ainult okaspuude ehituse elementideks. Torutaolised käigud puidus, mis
Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. Õpilane Mairo Tikerberi, Autoriõigus: Mairo Tikerberi, 2010 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS..................................................................
Teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest - parenhüümrakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Puit lõheneb raiumisel paremini piki säsikiirte paiknemise suunda ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivatamisel kiiremini ära. · Puidu mikroskoopiline ehitus: · trahheiidid · puidukiud · puiduparenhüüm · sooned · säsikiired · vaigukäigud Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ja ka mehaanilise tugevuse andmiseks. Trahheiidid on piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Nende pikkus on 2 - 4 mm ja nad moodustavad kuni 95% okaspuuliikide puidu mahust. kevadpuidu trahheiidid sügispuidu trahheiidid Trahheiidid: · 95 % okaspuu mahust · 1000...2000 tk. mm2 · tüve keskel lühemad
• Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist:
Puit ehitusmaterjalina Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator. Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Puit on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Puit kahaneb vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja kon
lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid.
Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus.
moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad. Pikki säsikiirt raiudes puit lõheneb paremini, sammuti ka aurustub. Puidu mikroskoopiline ehitus: trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm, sooned, säiskiired, vaigukäigud. Trahheiidid toidu ja vee juhtimiseks, annavad ka mehhaanilise tugevuse. Piklikud otstest teritunud, üksteisega ühendatud. Moodusutavad 95% okaspuidu massist. Kevad ja sügispuidutrahheiidid. Tüve keskel lühemad, tüve allosas lühemad. Kevadpuidutrahheiidid õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (tõusva voolu juhtimiseks). Sügispuidu trahheiidid paksuseinalised ja väikse siseruumiga
Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid-
poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult. Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn rõngassoonelised puuliigid : suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, Soonte paiknemine aastarõngas Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral
.............................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.............................................................................................................................10 2.3 Hüdrolüüs........................................................................................................................11 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis..................................................
10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad. 11. Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks. Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4 mm ja moodustavad kuni 95 % okaspuuliikide puidu mahust. Kevadpuidus : õhukeseseinalised ja suure siseruumiga ( tõusva voolu juhtimine.) Sügispuidus : paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmine) 12. Puiduparenhüüb rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu
säsikiirteks. · väga hästi nähtavad on tamme ja pöögi puhul. · tüveradiaallõikel mis kulgeb piki säsikiiri on nad näha katkenlike ribadena,tangelsiaallõikel mis on risti säsikiirtega on näha kriipsukestena või täppidena vahtra korral punakad tooni täpid.särikiirte arv on väga suur iga tangelsiaalristlõikel 1 kohta mitu tuhat säsikiirt. · enamustel puiduliikdest siia hulka kuuluvad ka okaspuud on säsikiired nii peenikesed et neid palja silmaga ei näe.säsikiirte ül. On toitainete likumine noorest koorest tüve sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum.
pöök, vaher) Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk, pärn, nulg) Sooned puidus. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erineva suurusega augukestena. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud Kahte rühma : Hajulisoonelised puuliigid – sooned asuvad aastarõngas hajutatult Hajulisoonedlised liigid on : kask, haab, pärn Rõngassoonelised puuliigid: Suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea. Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas. Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pi
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni
Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes. Horisontaalsed vaigukäigud ei on nähtavad ainult mikroskoobiga. Vertikaalsed vaigukäigud esinevad hajutatud valgete täppidena tumedavärvilises sügispuidus. 19. Mis on trahheiidid? Asetsevad nii sügisel kui kevadel kasvanud osas, on õhukese seinaga. Kevadel kasvavas osas on suured, sügisel kasvanud osas on väiksemad ja paksema seinaga. Töötavad mahlajuhtmetena, omavahel ühendatud pooride abil. 20.Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts..................................................................................... ....5 1.4Puidu
puidust kaob vaik, alaneb tasakaaluniiskus, mistõttu puit mängib niiskuse käes märksa vähem; puidu värvus muutub pruunikaks, ning seda ka puidu sisemusest, mitte üksnes pinnalt, puit muutub jäigemaks ning hapramaks, paraneb mädanikukindlus. Termotöödeldud puitu nimetatakse ka ökopuiduks, kuna ta asendab osaliselt immutatud puitu, mis sisaldab keskkonnaohtlikke aineid. Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile: Okaspuud Lehtpuud Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Samad kasutuskohad,mis thermo-S puhul ehitusdetailid välisvooder sisustus sisustus, mööbel välisuksed mööbel aiamööbel aknaluugid põrandad
puidust kaob vaik, alaneb tasakaaluniiskus, mistõttu puit mängib niiskuse käes märksa vähem; puidu värvus muutub pruunikaks, ning seda ka puidu sisemusest, mitte üksnes pinnalt, puit muutub jäigemaks ning hapramaks, paraneb mädanikukindlus. Termotöödeldud puitu nimetatakse ka ökopuiduks, kuna ta asendab osaliselt immutatud puitu, mis sisaldab keskkonnaohtlikke aineid. Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile: Okaspuud Lehtpuud Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Samad kasutuskohad,mis thermo-S puhul ehitusdetailid välisvooder sisustus sisustus, mööbel välisuksed mööbel aiamööbel aknaluugid põrandad
Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused. Kui kusagilt on leida üks kuivanud oks, millelt on okkad varisenud, siis on vahe selge. Kuusel jäävad okastest järgi väikesed teravad kühmukesed, nulu oks jääb aga täiesti siledaks. See on seepärast, et nulu okkad kinnituvad väikese laia padjakese abil. Kuid on veel üks hea tunnus, mille poolest erinevad kõik meie okaspuud. Neil kõigil on erineva kujuga pungad. Nulu pungad on väikesed ja ümarad ning alati on kaetud paksu vaigukorraga. Nii paistavad need heledalt kollakasvalkjad. Kõige sagedamini kasutatakse siberi nulgu haljastuses. Kuid siin on tema kasutusvõimalused piiratud, sest linna pole teda mõtet istutada. Mürgiste gaaside ja tahma tõttu hakkab nulg kiratsema ning ei näe hea välja. Puhtama õhuga kohas aga ei peida ta oma ilu ja hiilgust, vaid tõuseb kõrge ja sihvakana taeva poole.
puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed) · Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga
tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerikas; araukaaria Lõuna -Ameerikas 5. aastane juurdekasv: 1 – 2 m3/ha ( väike) metsa kasutamine: tarbepuit, tselluloosi – ja paberitööstus, ehitusmaterjal Parasvöötme sega – ja lehtmetsad • Levivad parasvöötme merelise ja kontinentaalse vahemiku aladel • Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad • Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas • Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Kuivad lähistroopilised metsad Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud
tüvi. Saematerjalina on oksa kohad ümmarguselt näha. 2. Kuusk- küpsepuiduline, sisaldab vähema viaku kui mänd. Kergem kui mänd ja ei ole ka nii tugev. Saematerjali pinnal oksa kujud ringjad. 3.Kask- levinuim lehtpuu eestis, maltspuiduline. Kasutatakse enamjaolt vineeri tootmiseks ja ka teatud hulgal laudade tootmiseks. Küttepuuna on üsna palju soojaandev. Hästi kõdunev. Imab endasse palju vett. 4.Tamm- eesti puudest raskeim ja tuevaim puu. Kasutatakse enamjaolt viimistlusmaterjalina ja parketina. Lisaks on tamm ka lülipuiduline puu. 5.Saar- Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga, kasutatakse sarnaselt tammele. 6.Sanglepp- pehme puu, ühtlase struktuuriga, kasutatakse laudmaterjali tootmiseks. 7.Haab- kergemi puuliik, pehme ja poorne, kergesti töödeldav puit. Katuselaastud ja mitte väga kuumenevad lauad. Puidu füüssikalised omadused-
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata
annaabi.ee 
