Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Tervislik toitumine - mida see minu jaoks tähendab?”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrgkool, kütus, porgandi, kogustes, kipub, sööki, hooldustöötaja, õppekava, krigulson, toitumisõpetus, juhendaja, karmen, raag, lektor, aspekte, kehaga, eluea, loobuma, jätaks, üritan, kartulikrõpsud, burgerid, kuut, muudatust, positiivset, liikuda, loodusesse, rattaga, kaloreid, eespool, kartulit, köögivilja, harjutadagat, hommikusöögiNeed, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida oled nautinud. See ei tähenda ainult porgandi ja kapsa näksimist ning pikki trenni tunde. Ka väikestel muutustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed. Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. Inimene vajab vitamiine ja mineraalaineid väikestes koguste, kuid vaatamata sellele on neil täita organismis tähtsad ülesanded
organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Mõõdukates kogustes tohib süüa kõike mis maisteb. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Mina isiklikult olen selline inimene, kes sööbki
Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida olete nautinud. See ei tähenda ainult porgandi näksimist ja tundide pikkuseid aeroobika-treeninguid. Ka väikestel muutustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed. Annaksin teile ideid, mida proovida, ja nõu, kuidas alustada. Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid.
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.......................................................
Mõned beebid magavad öösel rohkem ning söövad päeval selle võrra enam, aga mõned jälle ärkavad ka öösiti üles, et süüa. Väikestel on ka kasvuspurdi aegu, mil nad söövad tavalisest rohkem, seda seetõttu, et kasvav organism vajab rohkem toitaineid. Beebiaeg on väga oluline, kuna kujunevad lõplikult välja meie seedimine, organid ja organism üleüldse. Mida vanemaks laps saab, seda vähem kordi päevas ta sööb. Vanemale lapsele mahub korraga rohkem sööki makku ning tema seedimine on effektiivsem (Raukas, R; Uibo, O; Raal. A, 2006). Kasvades suuremaks, lisandub meie toidulauale ka muu toit. See on aeg, mis mõjutab meie toitumisharjumusi kõige enam. On väga oluline, milline on pere ja just lapsevanemate toitumine, sest lisatoit on valitud vanemate poolt ning lapsed ei saa selles vanuses veel oluliselt toidu valikut mõjutada. Lapsed matkivad paljus oma vanemaid ja tulemuseks on toitumisharjumuste ja lauakommete kujunemine
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul..............................................................
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1................................................................
ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad
toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid ning minu söödavas toidus leidub optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS..............................................................................................lk 6 2.1 Toidupüramiid..............................................................................................
Käesolevas referaadis peatun ma teemale, millest räägitakse igapäevaselt. Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega kaasa minnes võib hakkata tekkima toitumishäired. Tegelikult kui inimene toitub parajates kogustes mitmekesist toitu püsib ta normaalkaalus. Tervislikuks toitumiseks
ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. · Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. · Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad
Sööge vett puu- ja juurviljad koosnevad peaaegu 8090% veest hästiomastataval kujul; aedviljasupid on vedeliku mõttes tervislik valik. Koguni jäätises on vähemalt 66% vett, lahjades piima- ja puuviljapulkades veel enam. (http://arhiiv.elukiri.ee/index.php? main=337&sess=b5763241ec933ee622fa46b1362f479b) 1.2. Vitamiinid Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust. Nad on eluks hädavajalikud, aga organism vajab neid väga väikestes kogustes. Normaalne, tasakaalus segatoit rahuldab terve inimese vitamiinivajaduse. 1.2.1. Vitamiin A On rasvlahustuv vitamiin, millel on organismis täita tähtis funktsioon eelkõige naha, limaskestade ja silma ülesehituses. Samuti on oluline normaalse juurdekasvu, taastootmise ja optimaalse immuunsüsteemi jaoks. Vitamiin A-d saame eelkõige võist ja margariinist, kuhu on teda lisatud, rasvasest kalast ja maksatoitudest.
Siiski on raseda jaoks oluline, mitte liialdada rasvadega, sest liigtarbimine soodustab kahjulike vaheproduktide kogunemist, atsidoosi ja ketoosi tekkimist ning rasvumist. Raseduse esimesel poolel soovitatakse päevas 75 grammi, teisel poolel 85 grammi rasva. Lipiidide osakaal päevasest kalorsusest peaks jääma 25-30% vahele. Taimse ja loomse rasva vahekord võiks olla 1/3 ja 2/3 (Kaarma jt., 1992). 1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud asendamatud biomolekulid, mis tagavad õigetes kogustes inimese normaalse elutegevuse. Oluline on saada vitamiine tasakaalustatud ja mitmekesise toidu kaudu. Vitamiinide vajadus suureneb rasedusperioodil tunduvalt. Põhiliselt suureneb A, B-rühma, C, D ja E vitamiinide vajadus. Vitamiinivaegus vähendab rasedate vastupanu infektsioon- ja külmetushaigustele. Samuti on vitamiinide puudus üheks platsentapuudulikkuse, loote hüpotroofia, kaasasündinud arenguhäirete, enneaegsuse ja teiste raseduse tüsistuste põhjustajaks (Kaarma jt., 1992). 1.3.4
· 100 g kaalikat · ühe väikese apelsini · 6 suurt porgandit · ½ dl musti sõstraid · 1 ½ dl · 2-3 suurt banaani hapukapsasalatit · 100 g kapsast · väikese klaasi apelsinimahla Milliseid mineraalaineid puu- ja köögiviljadest saab ja milleks need kasulikud on? Puu- ja köögiviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamisteks allikateks on piimatooted, leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokkolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.
saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb : Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel
lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid- köögiviljad samuti pool taldrikust. Valgusfooritabel Et lihtsustada valikuid toidugrupi siseselt, on koostatud valgusfooritabel. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks. Oluline on jälgida seda, kui sageli ja kui suurtes kogustes üht või teist toitu süüakse. Oluline on ka hea maitseelamus. Valgusfooritabelis esitatud toidud on jagatud rohkem ja vähem soovitatavateks. Kindlasti ei ole tegemist lõpliku loeteluga toitudest, vaid ainult abivahendiga ehk näitliku tabeliga, mida eeskujuks võttes võiks oma valikuid teha toidugrupi siseselt. Mõne inimese jaoks mõni toit paikneda hoopis teises lahtris, kui seda on esitatud konkreetses tabelis - seda lähtuvalt selle
Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 LISA 1.....................................
hommikul võileiva või saiakese (54,2%). Haljala Gümnaasiumis on see protsent aga tunduvalt väiksem (41,2%). Rakvere Reaalgümnaasiumist sööb vahel hommikust 25,0% ning tavaliselt ei söö 12,5% vastanutest. Haljala Gümnaasiumist vastas esimesele küsimusele samamoodi 17,6% ning tavaliselt ei söö hommikust 23,5% vastanud õpilastest. 4,2% Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilastest sööb hommikuti puuvilja ning sama suur protsent (4,2%) vastanutest sööb sooja sööki. Haljala Gümnaasiumi õpilastest sööb hommikuti puuvilja 5,9% ning sooja sööki 11,8% vastanud õpilastest. Alljärgnev joonis kirjeldab selgelt, et meelsamini söövad hommikust Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased (vt joonis 4). 21 Joonis 4. Vastanute hommikusöögiharjumused. Üle poole mõlema kooli õpilastest lõunatab koolis. Rakvere Reaalgümnaasiumis 54,2%,
4.Küsi, kas on võimalik tellida ka pool portsjonit, kui mitte, siis jäta osa järele ja palu kaasa pakkida. Unusta ema nõuanne lapsepõlvest, et pead taldriku tühjaks sööma ja lõpeta söömine, kui tunned, et kõht on täis. 5.Loobu eelroast, kui aga eelistad seda, siis vali röstitud saiakuubikuteta toorsalat ja palu vähese rasvasisaldusega salatikaste serveerida eraldi. Samas võid ka põhiroast loobuda ja tellida eelroa ning supi. 6.Enne sööki joo vett. Eelista magusatele karastusjookidele vett. 7.Kui tellid alkoholi, siis joo seda koos põhiroaga. Enne sööki veini või õlle joomine suurendab söögiisu. Ära unusta, et ka alkohol annab energiat. 8.Kui tellid suppi, siis eelista selgeid köögiviljasuppe, kuna püreesupid sisaldavad tavaliselt palju rohkem energiat ja rasva. Söö supi juurde täisteraleiba või -saia, sest kiudained imavad palju vett ja see täidab kõhtu. 9
.........................................20 Kasutatud kirjandus.......................................................................................21 LISA........................................................................................................22 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate
1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis
emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada toote riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Toidu lisaainetele on küll seatud riiklikud piirnormid - kui suurtes kogustes neid tohib toodetes kasutada ning millised lisaained on lubatud, kuid paraku on see 1 riigiti erinev - mis ühes riigis lubatud, see teises riigis keelatud - see omakorda näitab ohumärki, kui mingit lisaainet kusagil inimtoiduks sobilikuks ei peeta. Pealegi on lisaainete koguste taluvus arvestatud nö keskmise inimese järgi. Võite vaid
Hiljem ka kaer, oder, rukis ja nisu. NB! Manna on tehtud nisust. Kolmanda lisatoiduga alustamiseks sobiks 6.7. elukuu. Liha ja kala on alguses vaja vähe umbes üks teelusikatäis, muna juures tuleb alguses kasutada ainult rebu. Lapse toidule ei lisata soola või siis ainult mõtteline osa, kuna liigne sool kujundab lapse harjumust süüa hiljem väga soolast toitu. 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT Sellises vanuses lapsed kasvavad väga kiiresti ja vajavad üha suurematest kogustes vajalikke toitaineid, nagu valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid ja mineraalid, et nende organism töötaks õigesti ja suudaks end taastada. 2.2 Mida lapsele anda Nagu öeldud, vajavad sellises vanuses lapsed päris suurel hulgal toitaineid ja on oluline, et iga päev oleks tagatud vajalik hulk toitaineid. Kindlasti peaks lapse menüüse kuuluma: · piim ja piimatooted need tagavad vajalikud proteiinid ja vitamiinid;
keha keemiliste ühendite tasakaalus, ainevahetuses ja energia tarbimises. Inimese ainevahetuse tüüp on sarnaselt kehaehituse tüübiga geneetiliselt programmeeritud. Kilpnäärmetüüp pikk, vibajas, rahutu Suhtleja Neerupealisetüüp kindel, töökas, tuline Võitleja Ajuripatsitüüp omaette hoidev, töökas, tuline Unistaja Sugunäärmetüüp seda tüüpi esineb ainult naistel. Keha ülemine pool on sale, kuid kõik vööst allapoole jääv on suurem ja tugevam ning kipub rasva koguma. Hoolitseja (lk 30-31) 3.1 Neli geneetilist tüüpi Võitleja ehk neerupealisetüüp Võitlejana on teil üldiselt tugev ja püsiv kehalaad. Olete tõenäoliselt üsna kandilise kehakujuga ja lihaseline. Tõenäoliselt on teil laiad õlad ja lai rind. Teil võis juba lapsepõlves suure kehakaaluga probleme olla. Kui te kaalus juurde võtate, siis kogunevad liigsed kilod keha ülaossa, põhjustades meestel traditsioonilise ´´õllekõhu´´ tekkimist. Teie kehaliste
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks s
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............
Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad? · Miks on tähtis õige toitumine? 3
Heaks süsivesikute allikateks on leib-sai (eelistatult täisteratooted), puu-ja köögiviljad, kartul, tatar, kaerahelbed ning riis. Sahharoosist (s.o. suhkrust) saadav energia ei tohiks ületada 10% kogu tarbitavast energiast. Vähem tuleks süüa suhkrut sisaldavaid magusaid küpsetisi, küpsiseid jm. Vähese süsivesikusisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, tomat, paprika, brokoli, suvikõrvits, rohelised oad, spargel, seller, kurk ja seened. Alkohol Alkoholi kasutamine suurtes kogustes mõjutab naise reproduktiivtervist, mõjutades viljastumisvõimet. Suures koguses alkoholi tarvitamine raseduse algperioodil (üle 80 g kanget alkoholi päevas) võib oluliselt mõjutada loote arengut. Seetõttu soovitatakse rasedust planeerival ja rasedal naisel alkoholi tarvitamine suurendab loote alkohoolse sündroomi (Fetal Alcholol Syndrome) tekke riski. FAS-ile iseloomulikuks ilminguks on madal sünnikaal, väike peaümbermõõt, võimalikud kongenitaalsed
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks,
sisaldavaid spordijooke. Valgurikkaid toiduained tuleks süüa umbes tund enne treeningut, sest siis on lihased suutelised toidust saadavaid valke kasutama maksimaalselt lihaste arendamiseks. Valkude tarbimisel on soovitatav ka juua rohkesti vett. Parima tulemuse annab loomse ja taimse valgu kombineerimine. 4. Rasvad 4.1 Rasva tähtsus Kuigi enamik inimesi arvavad, et rasv on pigem halb kui hea, siis tegelikult on rasv väga vajalik õigetes kogustes sportlastele ja üldse kõigile inimestele. Rasvad jagunevad kaheks: struktuurrasvad ja varurasvad. Struktuurrasvad on need rasvad, mis on vajalikud keha ehituslikul eesmärgil, nimelt rakku ümbritseva membraani möödapääsmatu koostisosa on rasv. Varurasvad moodustavad suure energiavaru inimese kehas. Rasvad on heaks energia ladestamise kohaks, kuna need põhimõtteliselt ei seo vett. Süsivesikud, seevastu aga seovad iga grammi kohta 3-4 grammi vett
toidus. Omega-3 rasvhapete puudus seostub kõrgenenud vähiriskiga ja lisaks sellega veel paljude muude haigusega, sh. näiteks südamehaigused, insult, kõrge vererõhk, nahahaigused, diabeet. 6. Vähenda soola tarbimist. Kaalium, naatrium, kloor ja magneesium on vees lahustunutena elektrolüüdid - mineraalsoolad, mis juhivad kehas elektrilisi impulsse. Õigest elektrolüütide vahekorrast sõltub hea tervis, seega on oluline neid elemente õigetes kogustes tarbida. Liiga palju naatriumit (keedusool on naatriumi ühend) häirib kehas elementidevahelist tasakaalu. Paljud teavad, et kaaliumivaene ja naatriumirikas toit tõstab vererõhku, kuid vähesed teavad, et see soodustab ka vähi teket. On täiesti võimalik õppida nautima vähesel määral soolatud toidu maitset. Maitsestamiseks võib kasutada meresoola, maitsetaimi ja sidrunimahla. Meresoolas on peale naatriumi ka palju muid kasulikke mineraale. Kuna valmistoidud
Kuigi, kui olete noor ja tugev, pole teil vajalik tingimata seda reeglit järgida. 1 2. Kui kohv mõjub teile halvasti, ärge lisage sellele piima ega rõõska koort. Kui mõju jääb endiseks, jätke kohv oma menüüst välja. 3. Mäluge toitu, kuni see muutub vedela pudru sarnaseks; sööge vähem. 4. Iga päev jooge üks toores munakollane. Tehke seda enne või pärast sööki, kuid mitte söögi kestel. 5. Viige miinimumini ühe söögikorra ajal tarbitavate toitude hulk. Selles peatükis püüame lahti harutada polkovnik Bredfordi soovitused, mis puudutavad toitumist. Loomulik hügieen ja nooruse allikas. Kuigi polkovnik Bredfordi dieedisüsteemi põhiline sisu sarnaneb tiibeti dieedialaste praktikatega, möönab Peter Kelder, et selle juured asuvad XX sajandi 30.-ndate aastate
0.3 30.00% 20.00% 0.15 0.15 10.00% 0.00% Tarbitud Soovituslik Süsivesikud Lipiidid Valgud JOONIS 5. 27 KOKKUVÕTE Tasakaalustatud toitumine on hea tervise aluseks. Päevas tuleb tarbida kõiki põhitoitaineid õigetes kogustes. Tarbitud toidus peab igapäevaselt olema süsivesikuid 55-60%, lipiide 25-30% ning valke 10-15%. Õppivale ja kasvavale noorele on tähtis saada päeva jooksul piisav energiakogus, et tagada elutähtsate organite töö. Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energia kulu saab arvutada kasutades Harris-Benedict'i valemit Võttes aluseks oma vastavad näitajad sain põhiainevahetuse energiakuluks. 1515,4 kcal. Nutridata programmi kasutades, mis võtab arvesse ka aktiivse eluviisi, sain
annaabi.ee 
