sain paari tunniga selle läbi loetud. Muidugi pean tunnistama, et igasugused numbritega seotud seletused jäid mulle arusaamatuteks ning seepärast nautisin raamatut lugedes kohti, kus oli kirjeldatud tema eluteed. Väga huvitav oli lugeda tema lapsepõlvest ning reisimisest. Kui nüüd analüüsida tema varajaseid aastaid, siis on tõesti raske aru saada, et tegemist on ,,teistsuguse lapsega". Raamatus kirjutab ta sellest, et tollel ajal eriti ei teatud midagi Aspergeri sündroomist või autismist ja kindlasti mitte savanti sündroomist, aga kui ma hakkan mõtlema sellele, siis mulle tundub, et ka tänapäeval ei suuda keegi nii varajases staadiumis kindlaks teha, et tegemist on ,,erilise lapsega". Minu arvates ütlevad ja seletavad nii mõnedki arstid ja spetsialistid vanematele seda, et mõned lapsed ongi rahutud, tahavad rohkem tähelepanu, nutavad rohkem, ei maga hästi ja üsna tihti aetakse kõik gaasivalude või kasvavate hammaste kaela. Mind
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer"
Minu mõtted raamatuga Lugesin Aive Raudkivi raamatut "Pilvedesse poodud lind" Alguses kohe ütleksin, et jäin raamatuga väga, väga hästi rahule, samuti ma soovitaksin kõigil lugeda seda raamatut. See raamat oli jagatud kirjadeks, mis oli pühendatud ta sõpradele, perele, tuttavatele ja teda aidanud arstidele. Aive oli tahtejõuline noor ja abivamis inimene, seniks kuni ta oma sünnipäeval sai teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Ma ei saa aru kuidas heade inimestega just sellised halvad asjad juhtuvad. See on lihtsalt ülimalt ebaõiglane, kuidas elutervel ja noorel naisel tuleb lihtsalt kuskilt lihasaigus, mis ähvardab ta eluks ajaks voodisse naelutada. Õnneks Aivel oli selline lihashaigus, mida sai kontrollida ravimite abil. Aivele oli see raske, eriti kui ta mõtles oma pojale, kuidas ta saab hakkama kui peaks nii juhtuma, et ta naelutataks voodisse. Esialgu oli Aive postiivne ja rahustas end sellega, et haigust saab kontrollida ravimite abil. Ühel päeval tundis ta
Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise
kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka
.............................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos..............................................................................................................38 Eristumine ja iseseisvumine.................................................................................40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.....................
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
kõik said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna... I osa lõpp II osa algus Ruum kuhu nad kukkusid, oli hiiglaslik, nagu omamoodi maa. Nad leiavad linna ja kuna see on täiesti tühi ja väljas on pime, otsustavad nad tänavale magama jääda. Kui Joonas ärkab, on Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajab teda mingisse tünni ja ainult pobiseb: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas üritab temaga vestelda ja ei soovi tünni pugeda. Iga kord kui Joonas ütleb sõna laps, hoiab mees peast kinni ja pobiseb: „Ole tasa, ära ütle seda!“ Lõpuks ajab mees Joonase oma tünni ja põgeneb, taustal on kosta piiksumist. Joonas ärkab mingis majas, kus on naine ja see sama mees. Joonas saadetakse tuppa, kus on vaid voodi. Ta magab, ja ärgates 9 seisavad ta ees need samad võõrad naine ja mees. Kusjuures, kutsuvad nad Joonast pidevalt oma pojakeseks. Joonase liba-ema oli talle teinud suure pidusöögi. Süües paneb Joonas tähele, et kõik maitseb sama moodi.
1) Võideldi õiglasema ühiskonna eest 2) Igasuguse progressi aluseks peeti a) Teaduse arenemist b) Hariduse ja kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse Rousseau ründas klassitsismi: soovis, et kirjutataks rohkem lihtsatest inimestest ja et oleks rohkem elutõde. Pooldas tundelist kirjandust. Voltaire kirjutas nii klassitsistlikke tragöödiaid kui ka eeposi ja proosakomöödiaid. Tema teosed oli stiililt teravmeelsed ja elavad. Inglise valgustuskirjanduse tuntumad esindajad oli Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust
Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnd, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Perekonnal on kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest! Vaimne tervis- heaoluseisund, milles *inimene realiseerib oma võimeid *tuleb toime igapäevase elu pingetega *suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning *on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hinda oma vaimset tervist: 1. Suudan inimestega suhelda, hoolin teistest, armastan. (3) 2. Suudan ja soovin vastastikuseid suhteid ja isiklikke tundeid väljendada. (2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4. Pingutan raskuste ületamiseks, valitsen oma ärevust piisavalt. (3) 5. Talun kaotusi ja olen valmis elumuutuseks. (2) 6. Oskan oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral (2) 7. Sotsiaalselt iseseisev (3) 8
Elus kõik juhtub nii et mitte midagi ei kadu järjetult, alati pöörab paremuse poole, Nii juhtus meie peategelesega, armastuse probleemdest järeldusid head suhted emaga. Nad veetsid palju aega koos, ema pooldes tütra, alati oli temaga koos ja täielikult usaldas. Kummaline kokkusattumus Mõnikord, lugedes tüdruku mõtteid, ma tudsin temast ära end. Tõeliselt, mõnikord me olime nii sarnased, justkui autor kirjeldas minu mõtteid. Ma armastan pargis jalutada ja teisi inimesi jälgida, nagu mei peategelane. Mõnikord, lugedes raamatu võin vahele jätta peamõttet ning jälle loen samad leheküljed üle Eesti-vene suhted Juba lapsepõlvest tüdrukele meeldisid venelesed. Ta arvas, et nad erilised ja tal on õigus. Iga rahabas on eripärane, kellel on oma traditsioonid ja kombed. Tüdrukule meeldis kuulata venelaste laulu ning oli huvitav nende keelt õppida. Mind üllatas tema tahtmine venelaseks olla,
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid-sinised silmad, ebasõbralik Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak on Püha Henrik, kes kirjutas ,,Helina surma" jne. Püha Henriku legendi oluline osa oli Lalli Poika ei tahtnud kristlaseks hakata ja tappis Püha Henriku ja rebis tema peast piiskopi krooni. Sellest on ka kirikumaalid. Lalli on selle tõttu mõeldud igavesti kannatama. Tõmbas peast juukseid, hiired ajasid tagasi ja lõpuks uputas end ära. ,,Surmahirsi", ,,Loojahirsi" ehk Jumala laul. Jumala laul on kirja pandud alles u. 1400. Kõik tema teosed on surmaga seotud. 3 .tund.. Soomes ei ole väga uhkeid sakraalehitisi ja kirikuid. Eriti tänu sellele, et Soome on hõredalt asustatud. Turu toomkirik on uhkeim gootika kirik. Gooti saabus Ahvenamaa kaudu Varsinasoome
teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks. Sellepärast peetaksegi valgustussajandit kosmopoliitseks sajandiks. Autorid uurivad vastastikku üksteise mõju teineteisele. Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt poolt inglise kirjandusoludest (võrreldes prantsuse olusid inglise oludega). Ajakirjanduse teke ja areng aitas sellele ideede levikule maalt maalt tugevasti kaasa. Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe" tõlgiti esimesena eesti keelde. Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet maailmakodanik. Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibele minek tugines valgustusaegsete ideoloogide üldinimlikku jõusse. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade kohta, kuna Euroopa ei olnud enam enesesse suletud. Inimkogemus avardus olulisel määral
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
minema. kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks. Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" mida rändur tekitab. Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid" vaesel jõeäärsel talurahval, saada taluperemeheks, olla järgmises talus töömeheks, õhata koske, rikkuda ära Terikeste küla Oscar Wilde ,,õnnelik prints" pidustused, olla elu päästnud mehe talus sulaseks, rannaäärses majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda
katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
tuppa, kuid selle katkestas külaneiu, kes kiljatas Intsu nähes, Johannes tormas madu tapma, sest ristiusukohasel olid nad saatana paremad käed, Leemet astus vahele, temas oli hirm Intsu pärast, Hiie esitas ettepaneku põgeneda metsa ja seda tehtigi 11. - metsa jõudnud imestasid kõik, et mis küll Johannesel hakkas, Leemet mõistis kui ohtlik võib rästikule olla inimene, inimese ja ussid olid metsas suured sõbrad, kuid külas olid asjad teisiti, Leemet tundis end halvasti, ei saanud peast välja mõtet, kui Intsu selg oleks pooleks löödud - veidi rahunenud avastas Leemet, et hoidis ikka veel käes Johannese antud leivapätsi, seda otsustati proovida, Hiie püüdis poisse ümber veenda, kuid poisid tahtsid oma vaprust näidata ja sõid siiski, neile tundus see veidi kuiva puukoore moodi, kuid vapruse näitamiseks murdsid endale teise tükigi - poisid sundisid ka Hiiet proovima, Ints pidas leiba pigem põdra väljaheiteks, pika tõrkumise
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
4.1. Tegelase suhe loo jutustajaga · Peategelane läbi kirjaniku pilgu Autor kirjeldab 17 aastast noormeest, kes elab Eestimaa äärelinnas, kelle ema on surnud ja isa töötab politseinikuna. Ema on kasvatanud poega üksinda, omades nõrkust alkoholi ja võõraste meesterahvaste vastu. Suhted isaga pole kõige paremad. Isa näeb ta enne taaskohtumist viimati viis aastat tagasi. Rassil on poolvend, kellega tal on head ja toetavad suhted. Enese jaoks parema toimetulemise nimel on õppinud Rass valetama, vassima ja varjama ning varastama. Temast on 17 aastaseks saanuna kujunenud suure minevikukogemusega noormees. · Peategelase siseelu ja tema tegevus Lapsena sai ta õppetunni selgitamaks, kuidas kõik keda ta armastas, võetakse talt ära. Olemuselt on Rass unistaja, kes ei julge oma eraelust liialt rääkida, kartes et teda naerdakse välja
" Alles paar päeva tagasi viidi nende osakonnast inimene haiglasse. Võib olla ta ei tulegi tagasi. Arst oli väga ehmatanud näoga olnud öeldes, et muud ei aita, kui et tuleb minna. Pärast räägitud, et poisil olnud kopsupõletik. "Aga meie haigusega võib ka millessegi lihtsamasse kui kopsupõletikku surra." Muidugi, surrakse ju ka väljas. Mõned päevad tagasi sai kaks kirja. Luges neid nii, et kõigepealt luges läbi oma tüdruku kirja, siis teise, mis oli tüdruku emalt. Mõistus pidi peast 6 kaduma. Tüdruku ema kirjutas, et tütar oli üle-eelmisel päeval surnud. Et see kiri, mis talle saadeti, oli laua peal saatmisvalmis olnud. Tüdruk olnud väga tore ja üldse mitte narkomaan. Ta ema kirjutas, et midagi oli südamega. "Aga mina ju ei tea, ei võigi teada. Järsku sai ta hoopis minult nakkuse?" Kõik olevat võimalik
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................16 5. Kokkuvõte...............................
peale suruma. Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Teos algab Ullo lapsepõlvest, kus ta elas koos ema ja isaga vägagi jõukalt. Hiljem kui Ullo isa ärid läksid pankrotti ja ta põgenes koos teise naisega välismaale, siis hakkas ka Ullo ja ta ema elu allamäge minema. Õnneks Ullo oli andekas poiss ning ta suutis juba noorest peast raha teenida ja samal ajal koolis käia. Peale koolilõpetamist läks Ullo Tartu Ülikooli, kuid selle ta jättis pooleli, kuna ta ei näinud sellel mõtet. Ta asus tööle Spordileksikoni, kuna tal oli suurepärane mälu ning lisaks rajas ta koos emaga äri nimega „Aura“ pesumaja. Ullo aga ei rahuldunud nende kahe töökohaga ning ta otsis midagi väljakutsuvamat, seetõttu asus ta tööle Eesti Vabariigi valitsusse, mis
targemaks ja haritumaks. Emmi tundis, et ta pole Juuliust väärt ja on talle vaid üks suur rumal koorem. Juulius aga armastas oma naist siiralt. ,,Head jumalad on mulle rohkem andnud, kui ma väärt olen. Kõige muud võin ma küll oma käe ja vaimu rammuga võita, aga kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab ta kingituseks saama." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 175 ). Anna armastan oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ).
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat.
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
