Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahtlik, zara, ühtemoodi, haridus, maailmavaadet, iseendale, arusaamised, karta, muretu, andrei, konstantin, hukkunud, konstatin, tanki, kostja, hakkad, elatud, julma, mõjutamine, tahtmatu, sofi, romaanis, tahta, iseenese, laseb, tekiks, iseendaga, jääma, arvab, muutmaReligioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja palvetamise kohustus kindlatel
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras
saama üldiseks seaduseks, siis ei tohi ma ju teha midagi vägivaldset, kuna ma enda suhtes vägivalda ei soovi. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse! Moraalne on vaid teadlik kategoorilise imperatiivi järgimine. 24. Aktiivne ja passiivne eutanaasia: kas lõpetame lootusetult haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti. Tahtlik ja tahtmatu eutanaasia: kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. Viimasel juhul kaasatakse sugulasi. tahtlik passiivne eutanaasia pole midagi muud kui patsiendi soovi täitmine -- inimese õigusest elule lähtudes ei tohi kedagi vastu tema tahtmist ravida. Tahtliku aktiivse eutanaasia puhul tuleb mängu teine aspekt -- keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo Karistuse funktsioonid: 1
Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere
Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere
Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib
filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse. (http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_2:Noorukiiga) 5 Alaväärsuskompleks Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival
too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid.
7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid.
sõnadesse panna , kui madal või kui kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enesele selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud-teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas See aga veel ei tähenda , et nooremealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse Enesehinnangul ja enesekindlusel on erinev tähendus ning on oluline nende kahe mõiste vahel vahet teha. Enesehinnang sõltub sellest, mida me oskame (see tähendab milles me oleme rohkem või vähem tubli) ja mida me suudame saavutada
hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale. Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama Põhimõisteid peab teadma Arengu teooria puudused liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele. Matemaatilise arengu puhul ei lange kokku, matemaatika ja keeleteadus on erinevad. Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng
- Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaenda iseloomujooni ja omadusi - Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on Inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu liigid: 1) Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objetkile või tegevusele. On püstitatud eesmärk olla tähelepanelik (NB!), teeme tahtepingutusi. 2) Tahtmatu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eeesmärki olla tähelepanelik. - Tahtmatu tähelepanu põhjused: 1) välisärritaja iseloom ärritaja tugevus või intensiivsus. 2) välisärritaja kontrastsus erinevus foonist. 3) välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele
mõjusfääri. NL väitis salajase lisaprotokolli kohta, et NL ei harrastata saladiplomaatiat, siis, et see on hoopis võltsing. Salajane lisaprotokoll tuli välja Saksa tõlgi Schmidt? poolt, kuidas sai Molotovi alla kirjutada ladina tähtedega, kuigi ta oli venelane. 1989 a oli NL sunnitud üles tunnistama salajase lisaprotokolli, kuid 50 a oli teaduslikult kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks. 3. Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt- teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
kaitumises. Absurditunde pohjuseks on inimlikud ootused, millele ei suuda maailm vastata. Midagi ei ole selge, koik on kaos, inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib ainult absurdimuuride kohta,mis teda umbritsevad. Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: Kuidas Cioran kirjeldab inimest? o Tuhandekordistades alistumisvõimalusi, öeldes lahti vabadusest, tappes endas muretu vagabundi, on inimene täiustanud ma orjust, andnud end jäägitult viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. o Ta on kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab veel muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene
Modernism on pigem reaktsioon modernsele maailmapildile. Mitmete modernistlike kunstnike arvates mõistuskeskne maailm on küsitav. Universaalset tõde ei võimalik saavutada. Inimese isiklik maailmakogemus, mis võib väljenduda sürrealistlikul kujul, on see millest modernism jõudu ammutab. Modernism on siiski modernse maailmakorra tagajärjel. Moderne teooria on siiski aidanud kujuneda sellisel inimtüübil, kes üldse modernistliku maailmavaadet võimalikuks peab. Modernsus on ka alati esitanud poliitilisi programme ja teostab neid vahelduva eduga. Kuidas mõistusliku maailmakorda peaks teostama ja ellu viima. Modernse poliitilise tegevuse tagajärjel on leidnud aset ka palju positiivseid muutusi. Modernism on enamasti jälle apoliitiline või esitab radikaalseid vaateid. (kommunistid, anarhistid, äärmised vasakpoolsedmille programm, maailmanägemus tihti sürreaalne) Modernsus vs postmodernsus On teoreetikuid nt
Herman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses Ebareaalne võis teoses olla Maagiline teater. Kõik see, mis seal toimus, ei oleks saanud päriselt juhtuda. Ja ma usun, et Harry oleks tegelikult reaalselt Hermine ära tapnud. Suur osa ülejäänud raamatust võib isegi mingis mõttes reaalne olla. Arvamus Huvitav raamat oli. Kaasakiskuv ja mõtlemapanev. Huvitavad tegelased olid ning oli huvitav jälgida Harry muutumist koos teose ja sündmuste arenguga. Teised karakterid olid ka head. Nad
asemel, et õnnelik välja näha. Õnn peitub eluhoiakus. TÄHTIS POLE SEE, KUIDAS SUL LÄHEB, VAID KUIDAS SA SEDA VÕTAD! Seepärast on aeg jätta oma elu üle kaeblemine. Näe pigem, et oled sellega toime tulnud, ning et sul on kogu aeg võimalus teha uusi valikuid. Võike õnneretsept 1. Aktsepteeri ennast ja jää iseendaks. 2. Ela praeguses ajas. 3. Loobu möödunuist andesta iseendale ja teistele. 5 4. Palu endale, mida soovid kuid ära nõua seda. 5. Kasvata oma armastust ja jaga seda ümberolijatele. 6. Näe ennast suule elujõe osana ja tõde, et just sinu panus on oodatud ja väärtuslik. Me ise teame kõige paremini tõde iseendast! Oleme ise endale teejuhiks. Nimelt sellepärast ongi nii oluline kuulatada sissepoole ja ennast tundma õppida. Nii on see meie kõigiga. Meil tuleb otsida
Põhisisu usu arenemine ei tähenda mitte sisu vaid vormi muutust. Usku defineerib ta ui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Omame sündides juba suutmist uskuda. Arenedes muutub meie mõttemaailm ja kuidas me maailma mõistame. Usu sisu on määratletud kolme kategooriaga 1) Väärtused, mida me teadlikult või alateadlikult tunnetame 2) Väekujundid, kellele või millele omistame jõu. 3) Vägijutud, mida räägime iseendale ja mille abil mõtestama elusündmusi. Astmed: 1. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. Antud astmel õpitakse baasusaldust seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine. · Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja
Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS 2) Obama- Mina niisama kitliga ^^ Mina niisama suppi keetmas. Mina niisama kodutuga MINA pesupäeval. Obamal on orks lallalalaaaa Hulgaliselt harjutusi. Aitab . 3) PS- Arvestusel. Retroflektsioon. Inimene teeb endale seda, mida tahaks teha kellelegi teisele. Või teeb iseendale seda, mida ootab, et keegi teine talle teeks. Mitteverbaalsed ilmingud nagu õõtsutamine v silitamine ongi see. Sageli aga agressiivsus, mis pööratud enda vastu. Kui ei saa seda väljendada, pöörab enda vastu nt. (Väike laps- suur õde teeb liiga, ei saa vastu teha, hammustas end viha tõttu). Uurib kaitsemehhanism seda, et mida teeb ja miks. 4) Hämamine. (deflektsioon). Väga selge ja ilmne kontakti hajutamine
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
omakorda tähendab, et hulk välismõjutusi ei põhjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks . Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Carl Rogers sündis 1902. Aastal Illinoisi osariigis. Rogers alustas kõrgkooliõpinguid Illinoisi ülikoolis ning tegi 1922. Aastal Noorte Meeste Kristliku Liidu liikmena ringreisi Hiinas jt Aasia riikides. Kaugete kultuuridega tutvumine kujundas oluliselt Rogersi maailmavaadet, kasvatas ta eneseusaldust ja arendas iseseisvat mõtlemist. Kirutas raamatu ja teose, oli 12 aastat psühhoteraapiakeskuse direktor. Tema teened isiksuse keskse nõustamise, humanistliku õpetamisviisi, grupiteraapia ja inimsuhte uurimisealal tagasid talle üha suureneva populaarsuse mitte üksnes Ühendriikides, vaid kõikjal maailmas. Nobeli auhinna kandidaadiks. Isiksusepsühholoogia ühe mainekaima ülevaate koostajajad tunnistavad, et mitte kellegi pole S
nähvatakse. Sellises peres üles kasvanud lastel on suurem tõenäosus, et tulevikus ilmnevad tundeelu- või käitumishäireid. 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks See on omane vanematele, kes näevad lapse probleemset käitumist kui eakohast ja loodavad, et see lihtsalt ajaga üle läheb ehk välja kasvab. Enamasti, kui asjadel lihtsalt minna lasta, lähevad nad aja jooksul ikka hullemaks. 1.6.7 Perfektse vanema lõks Sellisel juhul on vanemal iseendale ebareaalselt kõrged nõudmised. Tahetakse olla täiuslik, mitte lihtsalt hea vanem. Nii kaldutakse liigselt muretsema, kontrollima, laste eest asju ära tegema, et neid kõikvõimalikest ohtudest eemale hoida ja parim kasvukeskkond tagada. Nii võib hoolitsemise ja kontrollimisega liiale minna ning lapse iseseisvuse ja enesekindluse arengut takistada. 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda? Iga pere on erinev
perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline. Pigem mõtte- kui tundeinimesed. Lapsed pigem austasid kui armastasid isa. Tolstoi ise hindab seda tüüpi inimesi kõige kõrgemalt, ta on ka ise seda tüüpi. Ta leiab, et Vm arenguks on seda tüüpi in rohkem vaja. Andrei-Natasa Andrei Bolkonski maa-aadli esindaja läheb sõjaväkke, et ennast teostada. Temast jääb maha lapseootel naine, kes sünnitusel sureb. See tekitab Andreis süümepiinu, sest tunneb, et ei kohelnud naist piisavalt hästi. Ta muutub
5. Atomistika (aatomiõpetus) Demokritos tahtis panna piiri algaine jagatavusele ja tegi geniaalse oletuse, et algosakeseks on aatom (tõlkes: jagamatus). Aatomid on lõputus langemises liitavad seejuures üksteisega ja lähevad lahku. Aatomite ahelatest tekivadki ained. Ühinemine toimub konksude abil. Ka inimese hing on kerakujuline tuleaatomite ahel. Kera oli ideaalkujund. Tuleaatomid seepärast, et kui hing on olemas, siis on keha soe. Surma pole vaja karta, sest surm ei ole midagi muud kui hingeahela lagunemine, mis toimub märkamatult. 6. Sofistid V saj. e.Kr. 4 V saj. Oli Ateenas demokraatia õitseaeg, iga kodanik, kes tahtis poliitikas osaleda pidi valdama retoorikat e. kõnekunsti ja dialektikat ehk võitluskunsti. Tekkis vajadus vastavate õpetajate järele ja nendeks olidki sofistid, kes said ka õpetamise eest tasu. Kui õpetaja saab õpetamise eest palka, siis ta on vaimne prostituut
teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad) - Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline). - Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust. Mälu protsessid: - Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist, kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema
teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju. Kuna elu ei vasta tihti inimeste ootustele, siis pettub ta tihti ning pettumuste puhul on vastutavaks maailm. Inimene peab elus liialt
saavutame samuti palju,kui aga madal,on pingutused nõrgad. Saavutusvajadust- püüdlus saavutada egu ja välitida ebaedu;lastel mängib suurt rolli vanemad,kes on selgitanud,milliel juhul on mingi tegevus edukas ja millisel mitte ning näitavad,kuidas on seotud töö ja tulemus. Emotsioonid Cannon-Bradi teooria emotsionaalset käitumist juhib aju. 1.Emorsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos nt hirm,ehmatus ja raev esinevad organismis ühtemoodi 2.Emotsioon säilib ka kehalise reaktsioonide puudumise korral 3.Khalise muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki- sibul paneb nutma,kuid ei tekita emotsiooni. 4.Kehalised muutused on üsna aeglased,kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist- nt nähes madu,ehmume ning alles siis kahvatume. Põhiemotsioonid; Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone,mis on omased enamile inimestele,nendeks on;
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs
Hariduse majandamine Hariduse ja majanduse vahelisi suhteid uurib hariduse majandamise teadus. Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast. Kui tänapäeval räägitakse hariduse mõjust või hariduse efektiivsusest, ollakse huvitatud just nimelt sellest, mis haridus maksma läheb ja mida haridusse suunatud vahenditega on saavutatud. Kasvatust puudutavad põhimõisted Kasvatus Kasvatus on praktiline tegevus. Kasvatamine on tavaline igapäevane tegevus ja igal täiskasvanul on selle kohta oma kogemuse põhjal palju öelda. Kasvatusega oleme kokku puutunud kahel viisil: oleme ise olnud nii kasvatuse objektid, kui ka kasvatajad. Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame.
annaabi.ee 
