Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakkuud, epiteel, karv, rakudümf, üdi, elund, näärmed, tromb, dermis, soonte, ioonid, küüne, membraan, antigeen, patogeeni, epiderm, kollageen, immuunsus, kont, karvad, geenid, retseptor, immuunsüsteem, plasma, juha, dermise, kõhr, epiteeli, hemoglobiin, vigastus, patogeenid, regulatsioon, retseptorid, innate, veri, rasu, veresoone, vitamiintoimumispaigaks. Tertsiaarne lümfoidne kude: ag poolt sekundaarsetes organites aktiveeritud immuunrakud võivad lümfisõlmedesse jääda või pöörduda lähteorganisse (kops, maks, aju) tagasi efektor- ja mälurakkudena ja moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke. Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF. Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon. Tüümuses toimub T- rakkude valmimine. Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar, Fe varu.
teiste valkude vahendusel(kateniinid, vinkuliin, aktiniin, plakoglobiin). Kaltsiumist sõltuvad molekulid omavad peamist rolli raku adhesioonil ja diferentseerumisel. Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine,
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse
Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel,
Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav
Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud.
1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks · Tsütoplasmavõrgustik teised ained sünteesivad · Rakutuum juhib raku elutegevust ja paljunemist · Mitokondrid varustavad energiaga · Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus 1B Koetüübid · Epiteelkude : rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, koest moodustunud näärmed toodavad seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes. · Sidekude : seob organismi tervikuks ja moodustab toese, palju rakuvaheainet, jaguneb : rasvkude (paikneb naha all ja siseelundite ümbruses, talletuvad varuained, kaitseb külma eest) luukude (tugi, sellst kujuneb keha toes) kõhrkude ( tugi, toese osa) veri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne)
Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma
Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid): ühendused rakkude vahel, molekulide vahetus, rakkude tegevuse koordineerimine. Kollageen on põhiline ETM'i valk. Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll. Speratogenees ja oogenees. Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvad ja rakud jagunevad. Mitoos: Profaas: Kromatiin kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud
Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht
struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda. Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on loomulikud tapurrakud. T-lümfotsüüdid ja loomulikud tapurrakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad loomulike tapurrakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurrakke ja makrofaage. Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse talle vastavate antikehade sünteesi
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
eukarüoote kui ka viiruseid. Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeenne pole võimelised tervet limaskesta läbima. Lisaks on inimesel rips-epiteel, mis väljutab mikroobe. Lisaks kuuluvad esmase kaitse alla veel lüsosüümid- on põietaolised membraaniga ümbritsetud moodustised raku tsütoplasmas, mis sisaldavad ensüüme; interferoonid- nad muudavad veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes indutseeritakse viiruse genoomi ja valkude lagundamine. Seega takistab interferoon viiruse levikut veel nakatamata rakkudesse ja seetõttu ka viiruse reproduktsiooni., komplement- Tunneb ära bakterite pinna komponente, mitmesugune toime (tekitab bakterite lüüsumist, fagotsütoosi jne) kollektiinid, PRP- valgud 3. Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb?
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel)
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;) Organismi ehitus ja talitlus: tasemed (6) 1. Molekulaarne 2. Rakuline 3. Koeline 4. Organid ja organsüsteemid 5. Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2
· Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude:
segamine. Samuti on tal ka enesekaitse ja ründe funktsioon hammaste abil, mis on iseloomulik karnivooridele. Suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ning jaguneb kõvasuulaeks ja pehmesuulaeks. Kõvasuulag asub eespool ning on luulise alusega. Suulage poolitab keskpidiselt kulgev suulaeõmblus. Pehmesuulagi on kõvasuulae lihaseline jätk. Eraldab neelu ninamist ja suulist osa. 15. Süljenäärmed: Süljenäärmed – Näärmed, mis avanevad suuõõnde ja produtseerivad pidevalt limaskesta niisutamiseks ja toidu seedimiseks sülge. See seguneb söödaga ja seega on kergem sööki neelata. Samuti neutraliseerib see eesmaos käärimisel tekkivaid happeid. Väiksed süljenäärmed on pisikesed seinasisesed moodustised limaskesta all. Lokaalne tähtsus on neil limaskesta niisutamine vastavad piirkonnas. Osad talitlevad ka toidu maitsmisel. Suurtest süljenäärmetest eraldub enamik süljekogusest
kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest. 8. elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise
· lame keha, kuni 10 cm · keha sale, silindriline, jätketeta · keha pikk, lüliline, mõlemast otsast · keha katab kutiikula · katab kutiikula ahanev · puuduvad vereringe- ja · puuduvad vereringe- ja · paljudel harjaste ja jätketega hingamiselundid hingamiselundid · keha katab epiteel, koos lihastega · elupaigaks loomade organism · elavad vees, maismaal, teiste moodustab nahklihasmõigu · parasiidid organismide sees · elupaigaks vesi, maismaa · osal pärakuta sooltoru, osal puudub · on nii parasiite kui ka vabalt elavaid · elavad vabalt, liiguvad lihaste ja
ning moodustab näärmeid. 3 ülesannet: selektiivne barjäär ainete kehasse või kehast välja pääsemisele näärmeline, rakkudes toodetud nõrede väljumispind kaitsekiht ümbritseva keskkonna mõjude eest Epiteelkoe ja rakkude pinnad: Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale
nääre 33.Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? * Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b)
I VÄLISKÕRV Kõrvalest Väliskuulmekäik F: helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine - õhukese nahaga elastsest kõhrest - veidi kõverdunud luuline kanal 2,5-3,5cm - alumine osa on KÕRVANIBU 1.kõhreline osa - süviku põhjast algab VÄLIMINE KUULMEKÄIK 2.luuline osa - nahas näärmed, mille eritis on kollane vaigutaoline sekreet KÕRVAVAIK TRUMMIKILE eraldab kuulmekäiku keskkõrvast II KESKKÕRV Trummiõõs 3 kuulmeluukest: Kuulmetõri vasar, alasi, jalus F: helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile
ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud
tahked jääkained. *VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. *SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine. *NÄRVISÜSTEEM tegeleb kõikide elundkondade töö juhtimisega ning kooskõlastamisega. *SISENÕRENÄÄRMED toodavad hormoone. *NAHK on inimese keha kattev mitmekihiline elund. *NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. *Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks
Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ. Kihilise ehitusega kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta: limaskest sisemine; lihaskest keskmine; adventitsiaalkest välimine v serooskest. Magu. Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevadmaolohukesed, millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodavad HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist
Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ. Kihilise ehitusega kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta: limaskest sisemine; lihaskest keskmine; adventitsiaalkest välimine v serooskest. Magu. Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevadmaolohukesed, millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodavad HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning
annaabi.ee 
