Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Analüüs uue müügiesinduse avamise projekti kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrkgraafik, ajareserv, avamise, arvutuskäigud, punktiga, segadus, ettevõttele, sündmuseid, tabelites, graafikus, eelduseks, kuluvaJoonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Pargi haljastusega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 44 päeva. See on ka lühim aeg, mille jooksul on võimalik kõik tööd pargi haljastamiseks ära teha. Joonisel 1 toodud võrkgraafikul on 5 mittekriitilist teed, neist esimesel teel on täielik ajareserv 13 päeva (44 - 31 = 13), teisel teel 17 päeva ning kolmandal teel 4 päeva jne. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 = 0 v T2 = 7 v T3 = 3 T4 = max{5;9} = 9 v v T5 = 9 + 2 = 11 v T6 = 11 + 10 = 21
pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 0 v T2 2 v T3 3 v T4 4 v T5 5 v T7 max 4;6 6 v T8 8 v T9 9 v T10 10 v T11 10 v T12 max 11.11 11 v T13 12 Varaseim Ajareserv Sündmus Hiliseim (Si) toimumisaeg Ti v toimumisaeg h Ri Ti h Ti v Ti ( ) ( )= Ti h T dir wi 1 0 12-12=0 0-0=0 2 2 12-8=4 4-2=2
0 1 2 5 6 9 0 1 3 4 5 6 7.tee: 36 päeva ehk kriitiline tee 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 7 8 9 0 1 3 4 5 6 8.tee: 33 päeva 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 7 8 9 0 1 2 4 5 6 Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad: Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv (Si) R T h Ti v Ti h Ti v i i ( ) ( )
Võrkgraafiku koostamise nõuded/ põhireeglid: 1) kahe sündmuse S1 ja S2 vahel võib olla ainult üks töö 2) sündmused ja tööd ei tohi võrkgraafikul moodustada tsüklit 10 3) kõik sündmused võrkgraafikul (peale viimase) peavad omama väljuvat tööd. Kui see nii ei ole ja on tekkinud nn. tupik, siis tuleb sisse tuua näivtöö 4) kõik sündmused (peale esimese) peavad omama sisenevat tööd; 5) võrkgraafik kulgeb vasakult paremale. Sündmused võib nummerdada suvaliselt, soovitavalt aga selliselt, et väiksema numbriga sündmuse toimumise võimalikkus kunagi ei sõltu suurema numbriga sündmuste toimumisest. Võrkgraafiku analüüs selgitab aja, mille jooksul on reaalselt võimalik kõik tööd ära teha ja jõuda lõppeesmärgini. Samuti saab selgitada ajareservid iga üksiktöö kohta. Kriitiline tee- pikima kestvusega tee, lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kanteud tööd saavad tehtud
h. VORMID 23 · PAKKUJATE KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSED , VAJALIKE DOKUMENTIDE LOETELU JA TÄHTAJAD · HINNAPAKKUMISARVUTUSTE DETAILSUSASTE JA VIGADE ARVESTAMISE SKEEM · HINDAMISKRITEERIUMID JA NENDE ARVESTUSSKEEM · MAKSETINGIMUSED JA TÄHTAJAD · NÕUTAVAD TAGATISED ( VORMID ) · SELGITUSTE SAAMISE KORD · PAKKUMISTE VAJALIK JÕUSOLKU AEG · PAKKUMISE AVAMISE AEG JA KOHT. PROTSEDUURID · TAGASILÜKKAMISE ( KA KÕIK ) TINGIMUSED JA PÕHJENDUSTE MITTEESITAMISE VÕI ESITAMISE ÕIGUS · PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDE EEST TASUMISE KORD 3.5.3. PAKKUMINE KÕIGI PRETENDENTIDE VÕRDNE KOHTLEMINE. MÕLEMAPOOLNE KONFIDENTSIAALSUS MIN AEG PAKKUMISE ESITAMISEKS 10 PÄEVA + AEG EHITUSPLATSI ÜLEVAATAMISEKS JA DOKUMENTIDE SAAMISEKS PAKKUJA VÕIB PAKKUMISE TAGASIVÕTTA ENNE ESITAMISE TÄHTAJA LÕPPU
IT Kolledz 1. Seleta mõisted: "projekt", "projektijuht" Projekt on ühekordne eesmärgi saavutamiseks vajalike seostatud tööde hulk, mida tehakse erinevates kompetentsi keskustest ja mis on piiratud tähtaja ja eelarvega. Projektijuht on roll, kelle ülesandeks on tagada projekti tööde juhtimine selliselt, et saavutatakse projekti esialgu kokkulepitud eesmärk, esialgu kokkulepitud eelarvega ja tähtajaga 2. Millest lähtub projektijuhtimise probleem? Leidmiseks ja konfliktidiagrammide näiteks koostame pilved järgmistele ebasoovitavatele ilmingutele: · Tavaliselt ei jõua tähtajaks valmis · Muudatusi tuleb liiga palju ette · Tihti tuleb töid ümber teha Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et - me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks? - me
· kirjeldab tingimusi, mis mõjutavad sõlmitava lepingu hinda 1. pakkumuse ettevalmistamise juhised ja vormid 2. selgituste saamise kord (aeg, kontaktisik) 3. kvalifitseerimiseks vajalike dokumentide loetelu ja nende esitamise tähtajad 4. pakkumuste jõus oleku aeg 5. pakkumushinna väljendamise viis ja pakkumuses kasutatavad valuutad 6. hinnakujunduse põhimõtted ja hindade korrigeerimise põhimõtted 7. maksetingimused ja tähtajad 8. pakkumuse hindamiskriteeriumid 9. pakkumuste avamise aeg ja tingimused 46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse · Tellija jätab endale õiguse lükata tagasi enne hankelepingu sõlmimist kõik pakkumused, kui hindamisel kõige madalama hinnaga pakkumus ületab Tellija poolt hanke tulemuse alusel sõlmitava hankelepingu maksumuse katteks planeeritud rahalisi vahendeid. · Tellija jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hanke
liigendamise standardi kohaselt. 18. Pakkumisdokumentatsiooni osa (töövõtuprogramm). Pakkumise ettevalmistamise juhised s.h. vormid, Pakkujate kvalifitseerimise tingimused, vajalike dokumentide loetelu ja tähtajad, Hinnapakkumisarvutuste detailsusaste ja vigade arvestamise skeem, Hindamiskriteeriumid ja nende arvestusskeem, Maksetingimused ja tähtajad, Nõutavad tagatised (vormid), Selgituste saamise kord, Pakkumiste vajalik jõusoleku aeg, Pakkumise avamise aeg ja koht. Protseduurid Tagasilükkamise (ka kõik) tingimused ja põhjenduste mitteesitamise või esitamise õigus Pakkumiskutse dokumentide eest tasumise kord Töövõtuprogramm võib sisaldad ehituse esialgset kalenderplaani, töövõtulepingu eritingimusi, töövõtulepingu vormi, juhiseid töömahtude mõõtmiseks, nõuded tagatistele ja kindlustamisele, arveldustingimusi jm. 19.Töövõtulepingud.
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega
Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades Koolituse konspekt Selle materjali edastamine kolmandatele pooltele on keelatud vastavalt A.Y.Goldratt Baltic OÜ ja IT Kolledži vahelise lepinguga. A.Y.Goldratt Baltic OÜ Margus Püüa IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus Piirangute teooriasse ...................................................................................................................... 4 Analüüsi tehnikad .................................................................................................................................
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse e
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.va
üleandmisega 45 päevase viivitamise eest, kuna 30. juulil üleantud dokumentatsioonis puudusid seadmete , toodete ja materjalide üleandmise graafikud, milledega tellija pidi varustama ehitust. Need graafikud anti üle alles 8. septembril. Tellija oli nõus leppetrahvi tasuma ainult 4-päevase hilinemise eest. Seejuures viitas ta sellele, et sellise graafiku puudumine töövõtja töödele mõju ei avaldanud, kuna graafikus ettenähtud seadmeid, tooteid ja materjale oli töövõtjal vaja kasutada alles oktoobris. Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem sõlmitud lepingust seadmete hankes ja ta pidi sõlmima lepingu teise hankijaga. Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt? Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Tal on õigus nõuda leppetrahvi 4 hilinemise päeva eest, sest vastavalt VÕS § 158
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
üleandmisega 45 päevase viivitamise eest, kuna 30. juulil üleantud dokumentatsioonis puudusid seadmete , toodete ja materjalide üleandmise graafikud, milledega tellija pidi varustama ehitust. Need graafikud anti üle alles 8. septembril. Tellija oli nõus leppetrahvi tasuma ainult 4-päevase hilinemise eest. Seejuures viitas ta sellele, et sellise graafiku puudumine töövõtja töödele mõju ei avaldanud, kuna graafikus ettenähtud seadmeid, tooteid ja materjale oli töövõtjal vaja kasutada alles oktoobris. Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem sõlmitud lepingust seadmete hankes ja ta pidi sõlmima lepingu teise hankijaga. Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt? Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Lahendus Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt?
maksumusprognoos oleks täpne, seda isegi siis, kui see ei tähenda veel madalaimat maksumust. 15. Ehituslepingu madal kogumaksumus See nõue ei erine küll palju punktist 12, kuid tihti on vaja hoida ehituskulud minimaalseina ka siis, kui sellega ei kaasne jooksvate- ja kasutuskulude vähenemist. See nõue on tavaline avalike ehituste puhul, kui kulud kaetakse erinevatest fondidest. 16. Hea ehitusprojekti maksukontrolli võimalus Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15 toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18. Parim kombinatsioon aja- ja kasutuskuludest Võib arvata, et selline nõue on loomulik, kuid tegelikult on palju põhjuseid (maksustamine, kulutuste iirmäärad jm.), miks neid mõlemaid kulusid pole võimalik üheselt võrrelda. 19
Kahe sündmuse vahel võib olla ainult üks töö. Sündmused ja tööd ei tohi mood. Tsüklit. Skeem kulgeb vasakult paremale, kõik sündmused omavad väljuvat (peale viimase) ja sisenevat (peale esimese) tööd. Töödega ühendatud sündmused algsündmusest lõppsündmuseni moodustavad võrkgraafiku tee. Lühima kestvusega on kriitiline tee. Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik graafikule kantud tööd saavad tehtud. Teistel teedel võib olla ajareserv, kriitilisel teel see puudub. Analüüsil selguvad varaseimad ja hiliseimad toimumisajad, alustamise ja lõpetamise tähtajad ja ajareservid. Info võimaldab otsustada, kuidas tööde käiku suunata, ressursse ümber paigutada, juurde muretseda. Võrkanalüüsi eelised: x võimaldab luua vajalikul määral detailiseeritud kalenderplaani, mis on piisavalt näitlik ja ülevaatlik x tagab plaani sisemise ajalise kooskõlastatuse
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Joonis 10.7. Üksteisest sõltuvate andmete sidusus 11 Andmete terviklikkus Andmete terviklikkus tähendab, et andmed andmebaasis on õiged ja järjepidevad. Andmete terviklikkusel on kaks aspekti: Olemuslik terviklikkus – olemas peab olema põhiline andmete hulk ning need on omaolemuselt unikaalsed Refereeritav terviklikkus – kui info erinevates tabelites on omavahel ära seotud, peab olema tagatud et põhilised andmed jääksid korrektselt seotuks, et oleks tagatud refereeritav terviklikkus. Andmete normalisatsioon Normalisatsioon on tehnika, mille tulemusena väheneb võimalus andmete uuendamisel anomaaliate tekkeks. Põhiliselt on tegu üleliigse info minimeerimisel andmebaaside ülesehituses. Normaliseeritud andmebaaside ülesehitus üldiselt võimaldab kiirendada andmete uuendamist aga see võib muuta
maksumusprognoos oleks täpne, seda isegi siis, kui see ei tähenda veel madalaimat maksumust. 15. Ehituslepingu madal kogumaksumus See nõue ei erine küll palju punktist 12, kuid tihti on vaja hoida ehituskulud minimaalseina ka siis, kui sellega ei kaasne jooksvate- ja kasutuskulude vähenemist. See nõue on tavaline avalike ehituste puhul, kui kulud kaetakse erinevatest fondidest. 16. Hea ehitusprojekti maksukontrolli võimalus Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15 toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18. Parim kombinatsioon aja- ja kasutuskuludest Võib arvata, et selline nõue on loomulik, kuid tegelikult on palju põhjuseid (maksustamine, kulutuste iirmäärad jm.), miks neid mõlemaid kulusid pole võimalik üheselt võrrelda. 19
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
tasuvusanalüüsi meetodit, mis on eri osa kasumiläve analüüsist; 3)raskuskeskme meetodit resultaadite vahel; kriteeriumid, et hinnata resultaadite vastavust eesmärkidele; resultaadite 2.2. Determineeritud ja stohhastilised mudelid Stohhaslitised mudelid sõltuvad kasutatakse asukoha määramiseks üksikule ettevõttele, mis teenindab paljusid müüjaid. kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid); optimaalne juhtimisotsus; juhuslikkusest.Tuntum s.mudel on regressioonimudel y=a0+a1x1+a2x2+....+a(n)x(n), Kaalumismeetod:asukoha valimisel kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid
sisekeskkonna muutuste mõju; vähendab kadusid ja ressursside ebaratsionaalset kasutamist. Miinused ebatäpne planeerimine on ajaraiskamine; planeerimine vähendab paindlikkust. Planeerimiskäik- toimingute rida, mida tuleb plaani koostamiseks sooritada. Eesmärkide püstitamine->eesmärkide teisendite kindlaksmääramine->teisendite hindamine-> parima valik-> plaani koostamine-> plaani elluviimine. 13. Planeerimismeetodid Plaan ei muutu, vaid muudetakse tegevusi. Prognoos muutub. võrkgraafik annavad ülevaate operatsioonide kulgemisest, samuti ülevaate nendevahelistest seostest. Võrkgraafik kujuneb projekti realiseerimise mudeliks, millel võib katsetada ühte ja teist lahendit valimaks parimat strateegiat.võrkgraafikul kujutatakse erinevaid töid nooltega. Mingi töö lõpetamine on sündmus. Töid tähistatkse sümbolitega a1, a2, a3... Planeerimismeetodid: 1) Väliskeskkonna hindamine: väliskeskkonna jälgimine; info kogumine konkurentide
järgneks kasumlikkusega, kõiki kriteeriume arvesse võttes, klienditeeninduse parandamine erinevate klienditeeninduse ja toote koolituste näol, seejärel paremate püsikliendi pakkumiste välja töötamine, kuid see peab olema kooskõlastatud The Body Shop’i rahvusvahelise kavaga. Kõige vähem kasumlikuks osutusid uue esinduskaupluse avamine ning kaupluse asukoha muutmine linna piirides, olles ettevõttele liiga kulukad. E-poe avamine oleks ettevõttele aga vajalik teostus, kuna teistes riikides, kus asuvad The Body Shop esinduskauplused, on e-poe lahendus juba kasutusel. 1.3. Keskkonna analüüs Strateegiate analüüsiga luuakse seoseid ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude vahel, mis on määratletud varasemas SWOT analüüsis (vt Tabel 2). Esimese strateegilise võimalusena vaadeldakse ettevõtte tugevuste ja võimaluste seost. The Body Shop’i näol on tegemist maineka ning rahvusvaheliselt tuntud brändiga, kellel on
efektiivsust, tulemuslikust) ja tehakse kindlaks tehtud vead, et neid tulevikus mitte korrata. Ajagraafikute koostamine. Ajagraafik on proj tegevusplaan. Määratakse kindlaks proj peaül ja nende täitmise jrk. Tegevus koosneb ül analüüsist ja proj kulgemise analüüsist. Sõnastades püstitatud probl ül, analüüsides neid, jaot proj osadeks. Tekib ül plaan. Loenditehnika kasutamisel fikseeritakse iga tegevuse kestus, algus ja lõpptähtaeg. Lintdiagrammis e nn gantti graafikus kajastub tööde loetelu tööde toimumise jrk-s. töde algus ja lõpptähtaja esitatakse graafiliselt, diagrammina. Võrkplaanimine. Võrkplaneerimise tehnika on arendatud suurproj. kavandamiseks ning nad rajanevad kriitilise tee meetodil (need on PERT, nooldiagramm ja sõlmdiagramm). Vp pannakse tegevusvõrgustik kokku sündmustest (määratud seisundi või eesmärgi saavutamine) ja toiminutest (kõik tööd, mis tehakse jõudmaks ühest seisundist teiseni)
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangule. Samas on enamik uusi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
töökohtade ning -koormuste korraldamine. Sageli inimesed töötavad vähem kui võiks lihtsalt sel põhjusel, et ettevõttel ei olegi rohkem tööd anda. Kõik algab ametikohtade kujundamisest. Nende loomine peaks ideaalis põhinema töö analüüsil. Luua tuleks vaid sellised ametikohad, mis tõepoolest on vastavalt koormatud ning annavad lisaväärtust„ (Tepp 2011). Tepp soovitab iga ametikoha puhul küsida järgmist: 1. Kas ametikoht ikka annab ettevõttele piisavalt lisaväärtust ja –toodangut? 2. Kas see töökoht osutab teenust suurema raha eest, kui selle ülalpidamine maksma läheb? 3. Kas selles ametis on ikka viis päeva nädalas kaheksa tundi tööd teha? Töö analüüsi käigus uuritakse töö sisu, töö analüüsi tulemusena selgub: Millised ülesanded peavad olema täidetud; Töötajatevahelist tööjaotust ehk kuidas peaks ülesanded olema jagatud;
· investeeringukeskus juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringujuht vastutab nii investeeringu kulude poole eest, kui ka investeeringult teenitava kasumi eest. Investeeringukeskusena võib vaadelda näiteks tütarettevõtet või osakonda, mis kätkeb kogu protsessi tootmisest müügini. 10 3. Kulukohtade arvestus Kui on leitud ettevõttele sobiv kulude liigitamise meetod, tuleb paika panna kulukohad. Viimaste analüüs näitab, millistes punktides tekivad kulud. Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu);
mööblifirma uue tootmishoone ehitamine, uus klientide tellimuste vastuvõtusüsteem üle-Euroopalises IT firmas, keemiaettevõtte uus tootmise planeerimise süsteemi rakendamine, ülikooli vana organisatsioonistruktuuri asendamine uuega, kahe logistikaettevõtte ühinemine jne. Kõik need projektid on ühest küljest unikaalsed toimudes vaid kord, teatud ettevõttes ja ajal ning olles seotud konkreetsete isikutega. Meetod, mis sobis ühele ettevõttele ei pruugi sobida täpselt sama moodi rakendamiseks teisele ettevõttele. Projektijuhi ülesanne on leida projekti jaoks toimiv lahendus juhtimisvõtted, mis sobivad konkreetses situatsioonis rakendamiseks. Samas saab välja tuua sarnasusi, mis on omased kõikidele projektidele: saavutada tuleb seatud eesmärk, mida defineeritakse mingite kriteeriumite kaudu (aeg, raha, ootused); projekti edu sõltub inimestest, mitte kasutatavatest tehnikatest;
annaabi.ee 
