1954.a mõistis Senat J.McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Segregatsiooni keelamine relvajõududes ja avalikus teenistuses (1948) Truman andis välja määruse, mis keelas diskrimineerimise föderaalameteis ja nõudis võrdset kohtlemist armees, ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes. XXII põhiseadusparandus (1951) 1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks valitud rohkem kui kaks korda järjest. Asepresidendiks valimine ei tule selle juures arvesse. (F.D. Roosevelt valiti enne presidendiks kokku neli korda järjest) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) Lõpetas Korea sõja (1953) Segregatsiooni kaotamine koolides (1954) Browni-Hariduskomitee protsessis otsustas kohus ühehäälselt, et põhimõte ''eraldi, kuid võrdselt'' riigi koolides enam ei kehti. Aasta hiljem nõudis
aastate alguses 4. Seitsmeaastane sõda (eur) 1756-63 / Prantsuse ja indiaani sõda (PA-s) 1754-60/63 · Sõja algus_ Briti väed üritavadväljatõrjuda prantslased Lääne-Pennsylvaniast 1754 · Kaasas Virginiast päris George Washington (pildid esimene autentne maal temast inglise ohvitseri mundris) · SB ja kolonistide liitlaseks on võimas Irokeeside liit (asut. umbes 1570, 5 hõimu) · Prantslaste poolel on hulgaliselt erinevaid Indiaanihõime · 1754 Albany kongress (NY-i koloonias, korraldaja mh Benjamin Franklin): Oluline arutada Briti kolooniate ühisaktsioone (PR.vastu) ja pol. liidu loomist ... ei anna tulemusi · Mõned Briti strateegia eksimused lahingutes õõnestasid emamaa autoriteeti, kuna ei arvestatud ameerika sõjaväelaste arvamusega · 1758-60 vallutasid Briti väed enamiku Prantsuse kindlustest (nt. Niagra tänapäeva NY aladel) ja lahingute lõpp PA-s
USA dollar on mitteametlikult kasutusel paljudes maailma riikides. (http://et.wikipedia.org/wiki/USA_dollar, 13.05.2009) 11 3. KUULSAD AMEERIKLASED Ameerika Presidendid: 1. George Washington Ameerika Ühendriikide 1. president (1789-1797). 2. John Adams Ameerika Ühendriikide 2. president (1797-1801). 3. Thomas Jefferson Ameerika Ühendriikide 3. president (1801-1809). 4. James Madison Ameerika Ühendriikide 4. president (1809-1817). 5. James Monroe Ameerika Ühendriikide 5. president (1817-1825). 6. John Quincy Adams Ameerika Ühendriikide 6. president (1825-1829). 7. Andrew Jackson Ameerika Ühendriikide 7. president (1829-1837). 8. Matrin van Buren Ameerika Ühenriikide 8. president (1837-1841). 9. William Henry Harrison Ameerika Ühendriikide 9. president (1841). 10. John Tyler Ameerika Ühendriikide 10. president (1841-1845). 11. James Knox Polk Ameerika Ühendriikide 11. president (1845-1849). 12. Zachary Taylor
suunatud mitte ühegi riigi või doktriini, vaid nälja, vaesuse, meeleheite ja kaose vastu". Esimesel abi planeerimisel alasel kohtumisel osales ka NSVL, kuid jäi hiljem kõrvale, et mitte avaldada andmeid oma majanduslike ressursside ja probleemide kohta ning alluda Lääne kontrollile abi kulutamise üle. Ülejäänud 16 riiki esitasid oma ettepanekud, mille kogumaksumus ulatus lõpuks 17 miljardi dollarini, jagunedes nelja-aastase perioodi peale. 1948. aastal aktsepteeris Kongress Euroopa majandusliku taasülesehituse plaani, mis sai nime ,,Marshalli plaan" ning mida peetakse seni edukaimaks USA välispoliitiliseks algatuseks. Nõukogude Liidu domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. Selle taotluse eesotsas olid Ameerika Ühendriigid. 1949. Aastal asutasid USA ja 11 riiki Põhja-Atlandi Lepingu
osa revolutsioonilistest sündmustest, jäi kuni surmani truuks teadusele. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks.
-------------------------------------------------------------------------------- 1919 5. jaanuar NSDAP (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei loomine. 18. jaanuar Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus 21. jaanuar Iirimaa iseseisvumine Rahvasteliidu loomine Ungari kuulutamine Nõukogude Vabariigiks Moskvas luuakse Komintern eesmärgiga koordineerida kommunistlikku liikumist kogu maailmas 28. juuni Versailles' rahuleping Saksamaaga 23. apr. Tallinnas tuleb kokku Asutav Kogu Juuni- 3. juuli Landeswehri sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil Eesti võiduga Võnnu all 10. oktoober Asutav Kogu võtab vastu maareformi 1. detsember Tartu ülikoolis algas eestikeelne õppetöö (esimene rektor Heinrich Koppel) loodi Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" -------------------------------------------------------------------------------- 1920 . 3
aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783.aastal sõlmitud Versailles'rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik: Uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid USA (United States of America). Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Ainus ühine organ oli endiselt Kongress, kus igal riigil oli üks hääl. 1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat. USA esimeseks presidendiks sai George Washington, kelle järgi on saanud nime ka USA pealinn Washington. Ameerika Ühendriikide kodusõda. Kaks arenguteed: 19.sajandi I poolel läks põhja-ja lõuna osariikide majandus eri teid mööda
USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi.
sajandi aluseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Ohu alahindamine sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja Austria esitab Serbiale ultimaatumi 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja 3.augustil astus sõtta Prantsusmaa 4.augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjatandrid: Läänerinne Idarinne Balkani rinne Kaukaasia rinne Lähis-Ida rinne Lisaks sõditi Aafrikas ja maailmamerel Läänerinne: Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, -Saksamaa Idarinne:
Johnson.MAJANDUS: Majanduslanguse peatamine, maksude vähendamise kava.SOTS.PROBL,ÕIGUSED: Vaesuse vastu võitlemise programmi alustamine, miinimum palga tagasihoidlik kasv. Mustanahaliste võitlus võrdsuse eest jätkus:1961 ,,Vabaduse sõidud"- Lõunasse suunduvatesse bussidesse,1963 ,,Marss Washingtoni"- >200 000laulis ja nõudis võrdsust USA pealinnas eesotsas Martin Luther Kingiga Fraas -"ma unistan" võitlusmotoks. Kodanikeõiguste tagamise eelnõu rassieralduse lõpetamine avalikes kohtades, sellele eelnes neeger James Meredithi 1962.a. Missisipi Ülikoolis Föderaalvägede abil õppima kindlustamine, 1960.ja 1970. naisliikumine kodanikeliikumiste ja sexrev.(rasestumisvastaste vahendite areng ja müük),Latiinode liikumine politiseerus chicanod(mehhiko päritolu ameeriklased) loovad oma organisatsioone j, üks nende liidritest Cesar Chavez ,,Ühinenud Farmitöölised" juht ja üleriigilise tarbijaboikoti organisaator, 1961. Kongressi valitakse latiino Henry B
Väljakuulutatud vabadus tuli välja võidelda. Inglise armee oli küll suurem aga ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest.Nad kasutasid indiaanlaste sõjatarkusi lahkrivi.Pärast vahelduva eduga sõjategevust 1781.a. piirasid ameeriklased Inglise väed sisse ja sundisid kapituleeruma.1783.a. sõlmitud Versaille rahuga kuulutatid endised asumaad vabadeks iseseisvateks riikideks ja hakati välja töötama põhiseadust. Monroe doktriin 2. detsember 1823 Monroe doktriin sõnastati 2. detsembril 1823 President Monroe seitsmendas iga-aastases avalikus läkituses kongressile. Vene keiserliku valitsuse ettepanekul, mille esitas siin resideeriv keisri saadik, on Ameerika Ühendriikide saadikule Peterburis antud täielikud volitused ja juhtnöörid, et leppida sõbralike läbirääkimiste teel kokku kahe riigi õigustes ja huvides, mis puudutavad meie mandri looderannikut
Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu
Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit
Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodza. USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident 1964.a. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks 1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri. Sõja iseloom: Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
1329 Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu) orelite kohta. 1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis. 1342 Vastseliina linnuse ehitamine. Jüriöö ülestõus (1343–45) 1343, 23. Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama
samal aastal ja sügisest peale viidi giljotiini alla palju poliitilisi ohvreid, monarhiste ja vabariigi vastaseid. 1794 sattus sinna ka kuulus keemik Antioine Lavoisier. Ta jäi surmani truuks teadusele ja soovis oma teada kui kaua teadvus kestab, kui tera langeb. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu
sõdureid o USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis o 1968 – Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamiseüleandmist lõunavietnamlastele lootuses, et need suudavad USA relvade ja nõuandjate abil vastu pidada) ning sellega paralleelselt ka rahuläbirääkimisi o 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma; ameeriklased lahkusid, kodusõda jätkus o USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, L-V alistus 1975, kehtima jäi kommunistlik režiim o 1976 pooled ühendati, hiljem tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas, viimases toimus diktaatori genotsiid omaenda rahva vastu
Pandi paika kaasaegsed rv poliitika normatiivne kord (rahvusvahelised seadused) Algas rv kongresside ajastu. Tänapäeva konverentside ja ümarlaudadade kujunemine. Napoleon Bonaparte: 1799-1804 1. konsul. 1804-1814-imperaator 1814-1815 Napoleoni sõjad. 1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused
Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat. 20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad. SB esindas Wellington. Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim.
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu,
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
alataes Napoleonist. Napoleon oli oma sõdadega suurema osa Itaaliast enda kontrolli alla haaranud ning 1805a kuulutas ta end Itaalia kuningaks ning haaras enda kätte sururema osa Põhja Itaaliast, lisaks Modena, osas Sardiiniast. See oli esmakordselt, kui nii suur osa Itaaliast pärast Rooma impeeriumit oli ühe võimu all. See oli oluliseks tõukeks Itaalia ühinemisliikumisele. Rahvuslik liikumine taotles ka võõrvõimust vabanemist. Napoleoni sõjad ja Viini kongress andsid tõuke rahvuslikule liikumisele. Kõige esimene rahvusliku liikumise organiseerumist hakkas teostama karbonaaride salaliikumine. Tegmeist oli ülemaalise organiseeritud salaliikumisega, mis võttis väga palju üle vabamüürlusest, samuti maffia organisatsioonilist ühtekuuluvustunnet, partisanitaktika. Kõige enam ühendas seda liikumist see, et tegemist oli ülimalt reglementeeritud ja konspiratiivse salaliikumisega. Aktiivsem periood jääb
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
nõrgestada. See oli ettevalmistus Suurbritannia vallutamiseks. Blokaad lõpetati novembris 1814. Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni. See oli üks Napoleoni tähtsamaid reforme Euroopa jaoks, kuna ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Viini kongress. Euroopa kontsert Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. · Tähtsamad osavõtjad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa · Esindajaid oli kokku 216, kõigist Euroopa riikidest peale Türgi · Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich
ärahoidmiseks piisavalt Sõda romantiseeriti- levis 20. saj kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, isegi oodati sõdasid Rahvusvahelisi kriise reguleerivate instituutide puudumine polnud organisatsioone, kes korraldaks nt suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- sõjaplaanid väga keerulised Ajendiks oli 24 juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sõjaosapooled ja sõjaplaanid Sks- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Pr- plaan 17; nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist Prantsusmaa käest ja seejärel sissetung Saksamaale GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel
vägesid ega organisatsioone. Majanduses: 1. Eesti sai endise Tsaari-Venemaa kullafondist 15 milj. Kuldrubla (11,6 t kulda). 2. Eesti vabanes Tsaari-Venemaa välisvõlgade tasumisest. Tänapäeval aktuaalsed probleemid: 1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra,
koondamise. Samas leidub plaanile ka vastuseisjaid, nende seas Vabariiklaste esindaja Michael Turner, kes väidab, et maailm ei ole muutunud kindlamaks ja et praegu pole õige aeg USA sõjalise mõjuvõimu vähendamiseks. Ühtlasi süüdistab Turner president Obama administratsiooni selles, et kulutusi ei ole vähendatud muudes valdkondades. Igatahes ei saa kavandatud muudatus realiseeruda enne, kui selleks on nõusoleku andnud Kongress. (BBC News, 25.02.2014) Kasutatud allikad: BBC News. (2014, February 13). Senate passes bill raising US debt limit. Retrieved from: http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-26164560 BBC News. (2014, Febrauary 22). Arizona 'anti-gay' bill sparks protests in two cities. Retrieved from: http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-26299559 BBC News. (2014, February 25). Pentagon's Chuck Hagel plans to downsize US military. Retrieved from: http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada- 26326969
o Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused otsekui ei märganud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendanud sellele vastavalt oma julgeolupoliitikat, tihti ei saanud valitsused oma kindralstaapides koostatud sõjaplaanidest aru (sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks) Sõja ajend: A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 2914 VM asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat SM õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas VM välja mobilisatsiooni SM võttis seda sõjakuulutusena ning esitas VMle ja selle litlasele PMle ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist, mida ei juhtunud 1. august 1914 SM kuulutas sõja kõigepealt VMle, seejärel PMle, tungis kallale ka Belgiale
Venemaa abil. 1802 SB ja Venemaa (Aleksander I) sõlmisid liidu, millega Taani ja Rootsi ühinesid (agressiivne Prantsusmaa on kõikide vaenlane). 1805 Rootsi ühines Napoleoni vastase nn III Koalitsiooniga 1807 Napoleon kehtestas SB vastase kontinentaalblokaadi ja SB halastamatu meresõda oli oht Taani ja Rootsi väliskaubandusele. Venemaa kaotas lahingutes ja pidi poolt vahetama (SB poolelt Pr poolele). Tilsiti leping 1807 7.7.1807 Tilsiti rahuleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel (Aleksander I ja Napoleon) 1) Venemaa nõustus Prantsusmaa hegemooniaga Lääne- ja Kesk-Euroopas 2) Venemaa ühines SB-vastase kontinentaalblokaadiga 3) Aleksander I pidi painutama oma vanad liitlased Taani ja Rootsi ühinema kontinentaalblokaadiga: juhul kui Rootsi ei nõustu, pidi Venemaa alustama rünnakut Soome vastu Rootsi survestamiseks 1809. SB ennetav vastulöök 1807
Antandi poolel olnud Vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku. I ms. tulemusena muutus põhjalikult Euroopa poliitiline kaart. Tekkis mitu uut rahvusriiki sealhulgas Eesti Vabariik (1818a 24. veeb. ). I ms puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks põhjuseks oli ka Suur-Britannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. I ms ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija erts hertsogi Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Sarajevos. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Nii astusid sõtta Euroopa suurriigid. Neist jäi esijalgu kõrvale vaid Itaalia, kes sekkus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail Antandiga järkjärgult pea kõik maailma riigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
