tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel kannatada. 8 kuud hiljem 11. Septembril 2001 ründasid al-Queda terroristid Maailma kaubanduskeskust ja Pentagoni, tappes ligi 3000 inimest. Sellele vastuseks kuulutas Bushi administratsioon välja Sõja Terrorismile. Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal
sest ta on taeva ja maa Looja nägu. Põlvkondade viisi oleme me rõhutanud omavalitsuste hädavajalikkust, sest mitte ükski inimene ei tohiks pidada ennast isandaks ning mitte keegi ei vääri orja staatust. Nende ideaalide poole liikumine on siht, tänu millele sündis meie riik. See on meie isade auväärne saavutus. Ja nüüd on see meie rahva julgeoleku seisukohast juba tungiv vajadus ja meie ajastu ülesanne," ütles George Bush peale oma II ametivannet. (http://estonia.usembassy.gov/inimoig04.php) Maailm muutub tänapäeval üha kiiremini kui eales varem. Tehnoloogia on viinud meid sinnamaani, kus kirjade saatmine on saavutanud valguse kiiruse ning ühiskond globaliseerub üha kiiremini, tuues kaasa uued, 21.sajandi probleemid. Kui me küsiksime näiteks paar sajandit tagasi elanud inimeselt, mis on rahvusvaheline terrorism, ei oskaks ta arvatavasti midagi sellepeale kosta. Fakt on see, et meile on see uue
Keelutsoonide üle teostasid valvet USA ja Suurbritannia õhujõud. 1993. aastal viis Iraak oma maa-õhkraketid riigi lõunaossa. Seepeale alustasid USA ja Suurbritannia rünnakut rakettide kandjate vastu. Laevadelt lasti tiibrakette, mis hävitasid tuumarelva tootmisettevõtteid Belgradi lähedal. Sama aasta 27. juunil tulistati ka Iraagi luure peahoonet. 1994. aastal liikusid Iraagi väed taas Kuveidi piiri äärde, mispeale saatis USA president Bill Clinton samasse piirkonda riigi sõjajõud (lennukikandjad ja ligi 54 000 sõdurit). Iraagi väed pidid tagasi tõmbuma. 1994. aastal alustasid ka Iraagi Rahvuskongressi toetajate relvarühmad avalikku sõjategevust Saddam Husseini režiimi vastu Kurdistanis (kurdide asuala), kuid nende relvajõud löödi kiiresti puruks. 1995. aastal alustati Iraagis programmiga „Nafta toiduainete vastu“. See oli mõeldud
Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis külma sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest maksureformide abil.Oma kahe järjestikuse ametiaja jooksul suutis Reagan teostada eesmärgid – taastada Ameerika inimeste eneseusu ja vähendada nende sõltuvust valitsusest –, mille ta oli paika pannud oma programmis, mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. Suri aastal 2004) 41.George Herbert Walker Bush, ametis 1989-1993, vabariiklane (Texase kongresmen, USA saadik ÜRO-s, Vabariikliku Rahvusliku Komitee esimees, USA sidekontori juht Hiinas, Luure Keskagentuuri direktor, Houstoni Esimese Rahvusvahelise Panga esimees, USA asepresident, lendur USA mereväes. Marjamaa Risti I klassi teenetemärk) 42.William Jefferson Clinton, ametis 1993-2001, demokraat (tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi NAFTA
massihävitusrelvadega enne sõja algust., kuid nad kavatsesid hakata tootma massihävitusrelvi juhul kui nende vastu oleks kehtestatud majanduslikud sanktsioonid. Kuigi avastati mõned enne 1991. aastat toodetud mahajäetud relvad, ei leitud jälgi massihävitusrelvadest, mille pärast USA riiki tungis. Mõned USA sõjaväeametnikud süüdistasid ka Saddam Husseini koostöös al-Qaedaga ning rühmituse varustamises, ei leitud koostöö kohta mingeid tõendeid. USA president George W. Bush teatas palestiina valitsusametnikele, et jumal käskis tal lõpetada Husseini hirmuvalitsus Iraagis. Teistest rünnaku põhjustest võib välja tuua Iraagi poolse toetuse Palestiina enesetaputerroristidele, Iraagi valitsuse poolsed inimõiguste rikkumised ja diktaatorluse. Mõned USA ohvitserid teatasid, et Iraagi naftamaardlad mängisid rünnaku otsuses oma rolli, kuid teised ametnikud eitasid seda. Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja
Tallinna Tehnikaülikool USA SISE-JA VÄLISPOLIITIKA Essee Barack Obama presidendiks valimise eeldused ja põhjused Koostanud: Keit Kallas Kursus: TASB20 Õppejõud: Mart Helme 2011 Tallinn Sissejuhatus 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008
Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. d) Vietnami sõja tagajärjed. 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega. 1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahuleping Vastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks. Kodusõda aga jätkus. 1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi Saigonile ning varsti oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all. 1976.a. ühendati riigi põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Vietnami sõja kaotused: USA 58 000 surnut, 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam 900 000 surnut, 2
OEF operatsiooni ajal vangistati ning tapeti rühmituse võtmeisikud, nagu näiteks: al-Qaeda operatsioonide ülemus Mohammed Atef, värbaja ning rahastaja Ramzi bin al-Shib, etc. Võtmeisikute kaotus mõjutas organisatsiooni üleüldist opereerimise suutlikkust, siiski tähtsamad isikud nagu näiteks: bin Laden ise, al-Zawahiri ja Saif al-Adil jäid alles.11 Al-Qaeda kartmatu juht tapeti sel aastal, esimesel mail andis Barack Obama teada, et nende operatsioon bin Laden tappa oli edukas ning nüüd on ta surnud. Kuidas see mõjutab al-Qaeda tegevust üldiselt ei ole veel täpselt teada. Rühmituse liikmed on ähvardanud Ühendriikidele tagasilöök anda ning jätkata selle ründamist. Samuti leidsid USA mereväelased maja läbiotsimise tagajärjel üles dokumendid, milles oli näha plaan saboteerida Ühendriikide ühistransporti selle aasta 11. septembril, ehk täpselt kümme aastat peale kohutavat
hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. (Vikipeedia) 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al-Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. (Vikipeedia) Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7
1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Pi
Bushi 8 aastat George Walker Bush oli USA 43. president. Esimest korda astus ta ametisse 20. jaanuaril 2001 ning 2004. aastal valiti ta presidendi ametikohale teiseks ametiajaks. Bushi valitsusaeg lõppes 2009. aastal Barack Hussein Obama ametissevannutamisega. Niipalju George W. Bushi ajaloost. Paljud on Bushi kritiseerinud, kui aegade halvimat USA presidenti. Kindlasti on Bushil ja Bushi valitsusel olnud halbu otsuseid, kuid kindlasti oli ka paremaid. Miks muidu Bush teiseks ametiajaks uuesti presidendiks valiti. Kuid üheks suuremaks põhjuseks, miks Bushi peetakse pigem halvaks, kui heaks presidendiks, võibki olla just see, et Bushi positiivsemad teod on jäänud halvemate varju
· Taodeldi Afganistanis valitsenud Talibani reziimi kukutamist. · Rohkem kui kümme aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2001:Invasiooni algus · 20. septembril 2001.a esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qaeda baasid. · 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta. · USA keeldus ning alustas 7. oktoobril Edusammud · Afganistan on liikunud inimõiguste, naiste õiguste,
lihvitud juhtimisstruktuuriga ja kõigi vahenditega iseseisvaks funktsioneerimiseks ette valmistatud sõjavägi on enamasti efektiivseim vahend tundmatus ja ekstreemses olukorras tegutsema. Seoses uute ülesannete täitmisega võime öelda, et sõjaväe kasutamisala on oluliselt laienenud. Kuna USA mängib maailmapoliitikas esimest viiulit, sõltub selle riigi välispoliitikast ka ülejäänud maailma välispoliitika. George W. Bush ütles eelmisel aastal pärast terroristide rünnakut: «Me suuname kõik ressursid, mis meie käsutuses on - iga diplomaatia võimaluse, iga luurevahendi, iga seadusest tuleneva võimaluse ja kõik vajalikud relvad - globaalse terroristide võrgu hävitamiseks ja võitmiseks... Te olete kas meie või terroristide poolel.» See avaldus sisaldas endas kahte sõnumit. Kõigepealt näitas ta näpuga Ühendriikide
Ta sai tuntuks ka selle poolest, et külastas sõdade ajal riike, mille külastamist mõni teine riigijuht pidas liiga ohtlikuks. Blairi mainet kahjustas Bushi toetamine Iraagi sõjas. Blair sõnul oli sõda vajalik, sest oli kahtlus, et Iraak omab mingit sorti massihävitusrelvi ja see läheb vastuollu ÜRO otsustega. Ta saatis Iraaki 1/3 kõigist Briti vägedest. Mitte mingeid massihävitusrelvi ei leitud. 2005 jõudis avalikkuse ette salajane info, nimelt ütles meediasse lekkinud memo, et Bush tahtis Husseini sõja abil võimult kõrvaldada, aga kuna see ei olnud piisav põhjus sõja alustamiseks, siis tutvustati ,,plaani" rahvale kui võitlust terrorismi ja massihävitusrelvade vastu. Väidetavalt oli ka Blair sellest kõigest teadlik ja esitaski oma versiooni Briti inimestele. Ilmselt ei saa me teada, kuidas see asi tegelikult oli, kuna üks osapool väidab ühte, teine teist ja kindlaid tõendeid ei ole. 2005
25.septembril 2017 toetada regiooni iseseisvusreferendumit, hoolimata laialdasest vastuseisust üle maailma. Bagdadi keskvalitsus nimetas seda põhiseadusvastaseks. Hääletuse vastu oli veel Iraan, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, kelle kartuste järgi suurendab referendum ebastabiilsust regioonis. Washington tegi peagi pärast hääletustulemusi avalduse, milles ärgitas Kurdistani regionaalvalitsust referendumit ära jätma. Ameeriklased hoiatasid, et hääletuskava võib segada võitlust terrorirühmititse ISIS vastu. Toetajate seas tekitas uudis seevastu võidurõõmu. Kurdid on arvukuselt neljas suurim etniline grupp Lähis-Idas, kuid oma riiki pole neil kunagi olnud. Iraagis moodustavad nad hinnanguliselt 15-20% riigi rahvaarvust. Plaanitud referendum toimus kolmes Kurdistani regiooni ametlikus provintsis- Dahukis, Irbilis ja Sulaimaniyas, lisaks ka mitmes teises piirkonnas nagu Kirkuk ja Sinjar.
Ameerika Ühendriigid 1945-2008 hiilgus ja viletsus 63 aasta jooksul on USA-t valitsenud järgemööda 11 erinevat presidenti. Nendeks on : Truman ( 19451953 ), Eisenhower (1953-1961), J.F.Kennedy (1961-1963), L.B.Johnson (1963-1969), Nixon (1969-1974), Ford (1974-1977), Carter (1977-1981), Reagan (1981- 1989), Bush seenior ( 1989-1993), Clinton (1993-2000), Bush juunior (2000-2008). 2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama, kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi. Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade. 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega
Samas viivad needsamad suured rahvusvahelised kontsernid oma tootmise üha rohkem maadesse, kus saavad kasutada odavat ja juriidiliselt kaitsetut tööjõudu, tuues sealt koju kogu oma maksustamata kasumi. Ka Eesti oli pikka aega üks nendest maksuparadiisidest, nüüd on hakatud juba Eestist lahkuma, kuna mujal on võimalik odavamalt hakkama saada. Inimesi on üritatud uskuma panna, et G8 otsustab ja tegutseb terve maailma huvides. USA president George W. Bush väljendab end aga selgelt, öeldes: «Mina kaitsen USA huve.» See tähendab suurtöösturite huve, kes finantseerisid tema valimiskampaaniat ja kellele ei ole meeltmööda keskkonnakaitsealane Kyoto protokoll. See tähendab ka sõjaväejuhtide ja sõjatööstuse huve, kes soovivad USA taasrelvastumist tähekilbi või biorelvade näol. Eelltoodu on paratamatult lihtsustatud kirjeldus maakeral valitsevast olukorrast, mille vastu
....................................................................................9 2.2 Ameerika jalgpall...................................................................................................10 2.3 Ameerika Ühendriikide vapp.................................................................................10 2.4 USA dollar..............................................................................................................11 3. KUULSAD AMEERIKLASED......................................................................................12 4. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KUULSAMAD EHITISED.........................................16 4.1 Valge Maja.............................................................................................................16 4.2 Pentagon.................................................................................................................17 4.3 Kapitoolium (Washington)..............................
George W. Bush Tänapäeval end Ameerika Ühendriikide sõjapresidendiks nimetav George Walker Bush tuli ilmale 6. juulil 1946 naftatööstur George H. W. Bushi ja Barbara Bushi (neiuna Pierce, abielu sõlmiti jaanuaris 1945) perekonna esimese lapsena. Tal on neli õde ja venda (õde Robin suri kolmeaastaselt). Perekond on tugeva poliitilise traditsiooniga (vanaisa Prescott Bush oli senaator, isa tõusis Kongressi kaudu 1988. aastal USA presidendiks, vend Jeb on mõjuvõimas Florida kuberner). Pärast kooli lõpetamist astus George isa eeskujul Yale`i ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane
kindel rituaal, tapsid sunni-usklikuid, tegid seda väga avalikult, teised pidi nende tegusid nägema. Thugee- India grupp, nad palvetasid hävituse jumala eest, enam-jaolt kriminaalid, vargad ja selle ajal tapsid ka inimesi. Riigi ja revolutsiooni kaitsmine- Prantsuse revolutsioon. 1793-1794: “õuduse režiim” (regime de la terreur). “Terrere”- Ladina keeles “ähvardada”. M. Robespierre: miks terror oli vajalik- et kaitsta valitsust. Enne II MS oli terrorismil positiivne tähendus mitmel valitsusel- et kaitsta režiimi ja valitsust. Aga 19ndal sajandil oli ka ideoloogiate esindajate poolt pos. kasutamine: anarhistid (seotud Venemaaga ja palju aristokraate selle taga. Anarhistid olid populaarsed USAs nt. inimesed, kes otsustasid osa riigi juhte tappa ja arvasid, et kui seda teevad, siis muutub riigi poliitika ja majandus, tuleb kiire pööre paradiisi). Marksistid võtsid ette n.ö pika
kontrollitud massiteabevahendite kandidaadiks Jeltsin, ja sellepärast toetasid ka nemad Jeltsinit. Ma ei tea, kas te mäletate aega, kui 1996. aastal Jeltsin valimiskampaania käivitas, aga mina mäletan. Selles kapmaanias osalesid kõik siinsed juutide massiteabevahendid. Nad kartsid, et võita võib tõeline vene natsionalist, Venemaa patrioot. Clintoni valitsus lubas Venemaale raha anda üksnes juhul, kui võidab Jeltsin. Faktiliselt osales Clinton valimiskampaanias niisama agaralt nagu Jeltsingi. Ma ütlen teile, mis oleks juhtunud, kui Jeltsini asemel oleks võitnud aus ja tark vene natsionalist. Ta oleks sõjaväe ja salapolitsei juhtisikud välja vahetanud inimeste vastu, keda võis usaldada. Ta oleks seda teinud ettevaatlikult, kuid kiiresti. Siis oleks ta Venemaa piirid sulgenud ja katkestanud sideme välismaailmaga võib-olla 48 tunniks. Selle aja jooksul poleks Venemaal ellu jäänud mitte ainsatki juuti või
korrusleisi pilvelõhkujaid. Selle tagajärjel varisesid pilvelõhkujad kokku. Kolmas lennuk lendas USA kaitseministeeriumi hoonesse Washingtonis. Neljas kaaperdatud lennuk kukkus alla. Kohe pärast 11. septembri terrorirünnakuid hakati rääkima, et inimekonna ajaloos on alanud uus ajastu ning et endise Ida-Lääne vastasseisu asemele on tekkinud uus vastasseis-vaba demokraatiliku maailma ja terrorismi vahel. USA president George W. Bush kuulutas ülemaailmse sõja terrorismile lausega: ,,Kes ei ole meie poolt, on meie vastu".
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. · Peaassamblee
b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); Indo-Hiina sõda 1946-1954: ● Vietnam oli Prantsusmaa koloonia ● Septembris kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik ○ Prantsusmaa ei tunnustanud seda ● Järgnes sõda, kaotajaks Prantsusmaa ● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks ● prantslastel polnud enam jõudu, asemele tulid ameeriklased ● Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu
Nicolas Sarkozy - Prantsusmaa parempoolne poliitik, alates 2007. aasta 16. maist Prantsusmaa president ja ametikohajärgselt ühtlasi Andorra kaasvürst* Gerhard Schröder Saksamaa liidukantsler 1989* Angela Merkel - Saksamaa poliitik, alates 2005. aastast liidukantsler* Vladimir Putin 1999 Venemaa peaministriks saanud, kes hakkas taastama tsentraliseeritud võimu* Dmitri Medvedev - Venemaa poliitik, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008* Bill Clinton 1992 pesidendiks saanud Demokraatliku Partei kandidaat* George W. Bush 2000 USA presidendiks saanud vabariiklane* Barack Obama - Ameerika Ühendriikide poliitik, alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president* Aastad/daatumid: 1979 - Paavsti visiit Poola. NATO võtab vastu otsuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist* 1980 - Solidaarsuse loomine, 31. Aug Kirjutasid valitsuse esindajad Wales aalla
militaarobjektide pihta. Lahendus Kolmkümmend üheksa päeva kestsid õhurünnakud iraaklaste positsioonidele. Sellele järgnes neli päeva kestnud maavägede tegevus, mis lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega. Kuid see võit jäi poolikuks. Koalitsiooniväed ja nende ülemjuhataja kindral Norman Schwarzkopf said USA presidendilt George Bush seeniorilt käsu peatada lahingutegevus just siis, kui tekkis reaalne võimalus hävitada Lähis-Ida türanni sõjaväe parim osa vabariikliku kaardiväe diviisid ja kukutada Saddami reziim.
Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand". Ameeriklased jäid sellele põhimõttele kindlaks kahekümneks aastaks. Nad tunnistasid, et pärast 1945. aastat alanud külmas sõjas on vaja säilitada tugev positsioon Nõukogude Liidu vastu. Ameeriklased kiitsid heaks valitsuse volituste laienemise ja uue kursi ajal formuleeritud heaoluriigi kavandi ning nautisid sõjajärgset jõukust. Ajapikku hakkasid mõned siiski kahtlema Ameerika elu põhialustes. Paljud üleskerkinud probleemid purustasid valitseva konsensuse. 1950
korporatsioonideks ning paljud ettevõted viisid oma tootmise odava tööjõuga riikidesse. Hakkas majanduslikus mõttes nn ameeriklaste pealetung. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) 1960. aastatel toimus USA laiem sotsiaalne revulutsioon, kunstnikud, muusikud ja muud avaliku elu tegelased väljusid kindlatest raamidest ja üritasid ühiskonda võrdsemaks luua. Eriti üritati valge- ja mustanahalisi võrdsustada. Nii valitsusametnikud kui ka paljud lihtsad ameeriklased avastasid rassiprobleemide ja külma sõja poliitika vahelise seose. Vaba maailma liidrina otsisid Ühendriigid toetust Aafrikas ja Aasias. Rassiline diskrimineerimine kodumaal takistas aga sõprade leidmist teistes maailma osades. Mustanahaliste õiguste eest võitlemiseks kasutati erinevaid meetmeid. Küll sõjalist jõudu kui ka erinevaid boikotte ja streike. Mustanahaliste õiguste eest võitlejate juhik said Martin Luther King. 1960 aastaks olidki afroameeriklased saanud endale ka juba
Talibani kukutamiseks Afganistani pommitama. Kui alguses oli sõda edukas ning Taliban kukutati siis halvenes olukord 2004. aastal. Tänaseni on mitmed piirkonnad (eriti lõunas ja idas) siiani Talibani kontrolli all ning hoolimata NATO vägede kohalolust, on rünnakud nii sõduritele kui tsiviilelanikele tavalised ning liitlasvägesid kritiseeritakse suurte tsiviilhukkunute arvu pärast. ,,USA president Obama sõnul pidi vägesid hakatama välja tooma 2011 aasta lõpul ja tänapäevaks on vähendatud sõdurite arvu minimaalselt." (Solnik) 3.2 Eesti osalus Afganistanis Eesti osaleb Afganistani stabiliseerimises ja ülesehituses oma välis- ja julgeolekupoliitilistest huvidest lähtuvalt. Afganistan on Eestile küll geograafiliselt ja kultuuriliselt kauge, kuid tema probleemid on meilegi olulised
sakslased valmistunud. 6. detsembril alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Vaevaga suutsid sakslased rünnaku peatada. 7. detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. USAle kuulutavad sõja ka Itaalia ja Saksamaa. 1942 12. mai Punaarmee üritab Harkovi all rünnakut, saab hävitavalt lüüa. Juuli lõpuks jõudsid sakslased Volga jõeni ning Kaukasuseni 4-7. juuni Midway lahing. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle ning võtsid endale initsiatiivi Vaiksel ookeanil. 17. juulist kuni 2 veebruarini 1943 kestsid lahingud Stalingradi pärast. Algul sakslastele suhteliselt edukas, kuid pöördus peagi katastroofiks. 23. okt-5. Nov El-Alameini lahing Egiptuses, kus briti väed asusid pealetungile, surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma
piisavalt edukas olnud. Mikser leidis, et moraalne rahuldus on lääneriikides suurem kui sündmusest tulenev mõju terrorismivastasele võitlusele, sealhulgas kindlasti ka meile, kes me oleme selles aktsioonis juba aastaid osalised olnud. T.Hobbes leidis, et me kõik tahame saavutada oma eesmärke, nagu näiteks küllaldane toit, peavari, turvalisus, võim , rikkus ja teised ressursid. Just turvalisus oli oli Obama põhiline eesmärk, miks ta soovis Osamat tabada, et ei korduks enam 11. septembri õudused ja USA rahval oleks turvaline. Kaks võimet, kahjustamisvõime võrdsus ja soov rahuldada oma eesmärke, viivad ebstabiilsele seisundile. Nagu oli Iraagi sõda, kus George W. Bush leidis, et Iraak on kahjustanud USAd ja tuleb kukutada Saddam Hussein ning hävitada massihävitusrelvi. Iraagi poolne kahjustamine oli, et külmutati nafta eksport ja leiti, et Iraak on terrorismi sponsor.
20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. a. saadeti NSVLis kosmosesse esimene tehiskaaslane. Paljud teadlased lootsid leida Marsilt elu. Ilmus palju ulmekirjandust ja -filme. 1960. a. oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSVL. Seal lennutati avakosmosesse esineme inimene (Juri Gagarin) ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist, kiirendas USA oma kosmoseprogramme ja 1969. a. õnnestus ameeriklastel esimestena laskuda Kuu pinnale. Peale seda olid ameeriklased kosmoseuuringutes juhtpositsioonil. Avastati, et kaugete planeetide vallutamine ei toimu siiski nii kiiresti kui loodeti. Kosmoseprogrammid olid kallid ning pealegi olid kosmoselennud eluohtlikud. 7. Too välja põhilised uuendused ja muutused olmes pärast II maailmasõda. Lääneriikides · Täiustati juba tuntuid kaupu: autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemia tooteid jne. · Konkurents sundis ettevõtjaid välja töötama ka täiesti uusi olmekaupu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
