Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18
on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda
Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud. Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi. Tunnistati õigeks ettemääratuse õpetus.
tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 %
Ajapikku kujunes välja maailmakaubandus. Kaubandusest akumuleeritavat kasumit kasutati manufaktuuride, hiljem aga vabrikute rajamisel, kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. Tootmise areng tõi endaga 1760.-1780.aastate paiku tööstusliku pöörde (ülemineku masinate abil tootmisele = vabrikutootmisele), selle tagajärjel hakkas kujunema tööstuse saavutustele põhinev ühiskond, mida nimetatakse industriaalühiskonnaks ja uus elulaad, sai alguse linnastumine. Põllumajandusliku tootmise valdkonnas olid Euroopa eri piirkondade vahel olulised erinevused: Lääne- Euroopas oli sajandite jooksul pärisorjus kaotatud, Ida-Euroopas püsis aga 19.sajandini. Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist,
Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid - 1628 Petition of Rights- piirata valitsejat, parlament pidi loa andma, kedagi ei tohi karistada ilma kohtuta. Kirjutas alla, saatis parlamendi laiali. Ilma parlamendita ei julgenud makse kehtestada.
suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. Ajalugu Põhja-Ameerika esmaasukad, jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja Kanada territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) algonkinid, irokeesid, siuud, atapaskid jpt indiaanlaste hõimud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja korilusega. Eurooplaste asustus Ameerikas 16. sajandi algul siirdusid Mehhiko ala hõivanud hispaanlased Floridasse ja sealt põhja poole, 1565
Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga. Puritanismi ühiskondlik kandepind Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis viis kokku kapitalisti juhtimise ja professionaalsete oskustega töötajate töö. See ühendus võis olla nii tsentraliseeritud manufaktuur või hajamanufaktuur
jõudu ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi. 12. oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale. Selle maa põlisasukad võtsid külalisi hästi vastu. Christoph arvas, et ta avastas lõpuks India ja nimetas neid inimesi indiaanlasteks. India asukad nimetasid end ja oma maad aga Guanahaniks. Indiaanlased olid pikka kasvu, nad kõik olid kuni 30 aastat vanad. Neil olid pikad juuksed umbes vöökohani või seljani. Näod olid vaskpunased ja suurte silmade ümber oli nahk värvitud kollaseks või punaseks. Indiaanlased käisid ringi täiesti alasti ja nende keha oli ülevärvitud. Asukate keel meenutas lapse vadinat. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ja tänulikud. Kolumbus tegi neile kingitusi. Ta kinkis kaelaripatseid, mille üle nad väga rõõmustasid. Ka nemad tegid kingitusi
Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud .Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel?
· Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused. USA tekkimine 1. Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul. a) Kolonistid · Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased . · Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi. · Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt tagakiusatud ·Kurjategijad (karistust kandma) · Esimene püsikoloonia oli inglastel Jamestown Virginias 1607 b) Kolooniad: · Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt.
...................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond..............
· Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus · Prantsusmaale Elsass, Rootsile Ees-Pommeri, Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad Inimene, ühiskond, kultuur III Ptk 2: Puritanism Reformatsiooni käigus sai riigiusuks anglikaani usk, kuid jätkus ka katoliiklaste vastupanu (nt püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule puritaanid (kalvinistid), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka mõningad järeleandmised, kuid muidu jäeti anglikaani kirik reformimata. Paljud puritaanid lahkusid Inglismaalt vastuolude tõttu ametliku kirikuga. Puritanismi arengut soosis majanduslik areng ning kaasnenud manufaktuurid, kus inimesed hakkasid tööl käima (varem töötati kodus või tsunftimeistri juures). Arengule aitas kaasa väliskaubandus
2. Majanduslikud maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal) 3. Poliitilised põhjused võimuvõitluses allajäänud 4. Riigivõimu poolt väljasaadetud kriminaalid 5. Uudishimu, seiklusjanu Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes. Aastaks 1775 elas 13. koloonias kokku 2,5 miljonit valget elanikku. 1756-1763 Seitsme aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
eemale. §4 Lk.24 Sellel sõjal polnud mitte mingit mõtet, kuna usulised ega maismaapiirid ei muutunud. Praktiliselt kõik jäi samaks ja sõditi mitte millegi pärast. Prantsusmaa läks sõjas protestantide poole, kuna ta tahtis oma põlisvaenlasi Habsburge nõrgestada. §5 Lk.29 Lihtrahvale meeldisid isehakanud, kuna eelkõige I Vale Dmitri oli tark, nutikas ja suhtles lihtrahvaga. Ning paljud jäid just teda sellepärast uskuma. Kiriku uuendusetele oldi vastu, kuna usuti, et varasema kombetalituse väärakskuulutamine tähendas kogu varasema kirikuelu valeks tunnistamist ja kardeti igavese elu kaotamist. Venemaa mahajäämine Euroopa riikidest väljendus usu uuenduste vaenulikkuses. §6 Lk.34 Inglismaa takistas teiste riikide tugevnemist, kuna ta tahtis, et juhtroll jääks Inglismaa kätte. Sõdades oli Inglismaa nõrgema riigi poolt, et takistada teiste riikide võimenemist.
reduktsioon mõisamaade tagasivõtmine riigile. Sellist nähtust oligi võimalik teostada ainult feodaalomandis maadega. Nt Eestis oli kogu aeg hirm reduktsiooni ees. Eraomandis maa on kasulikum, sest tootlikkus on suurem, kuna kõik, mis sa tuluks saad, kuulub sulle. Järelikult on sul stiimul seda maad paremini, rohkem kasutada. See on tõuge kapitalistlike suhete arenguks ja tööstusrevolutsioonile. INGLISE KOLOONIAD PÕHJAAMEERIKAS Esialgu oli koloniseerimisobjektiks Kesk ja LõunaAmeerika. 16. sajandi jooksul rajasid oma väiksemaid kolooniaid praeguse USA territooriumile erinevad rahvad (hollandlased, inglased ja prantslased). Püsiv koloniaalasustus inglaste poolt tekkis alles 17. sajandi alguses. Inglise kolooniad tekkisid Atlandi ookeani rannikule. Prantslaste omad aga hoopis sisemaale suurte jõgede ja Suure Järvistu aladele (Mississipi). Miks mindi uude maailma?
Rene Descartes: ,,Cogito, ergo sum" e ,,Mõtlen, seega olen". Empirism teadmiste allikaks on kogemus. Deism Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Rahva arenguks pidasid vajalikuks teaduse, hariduse ja kultuuri edasijagamist rahvale. 2) Kirjandust ja kunsti peeti ühiskonna arengu tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis valgustajate teostes propageeriti uusi ideid ning tekkisid uued kirjanduszanrid filosoofiline jutustus ja romaan · Revolutsioon e vastupanuliikumine riigikorra muutmiseks. Prantuse
ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18
ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18
Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul
Islami püha raamat-Koraan. Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele. 3) Iga päev tuleb 5 korda Meka suunas palvetada. 4) 1 kord aastas, ramadani kuul tuleb paavstuda. 5) Tuleb oma elujooksul teha palverännak Mekass. * Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism, sotsialism; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed. Väideti, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830. aastatel kujuneski konservatiivne partei. Liberalism Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes
Loobus Madalmaadest, sellest sai omaette kunigriik. Austria sai juhtrolli ka Saksa liidus, mis koosnes 37st Saksa riigist ja 4 vabalinnast. See pidi olema kõiki Saksa alasid liitev liit, kelle on ühtne välispoliitika, kuid iseseisev sisepoliitika. Preisimaa sai Lääne-Saksamaalt olulise ala, see muutus suurriigiks, kuid samas kaotas oma Poola alad. Venemaa sai endale Poola kuningriigi. Sai ka Soome ja Besaraabia Suurbritannia sai Prantsusmaa kolooniad, Kapimaa, Tseiloni ehk Sri Lanka. Joonia saared. Taani kaotas Norra (ta oli ka Napoleoni liitlane), aga sai Islandi ja Gröönimaa. Rootsi kaotas Soome ja Pommeri, aga sai Norra. Saksa Liit. oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija. Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt Pühas Rooma riigis vähenenud 39- ni, tunnistati täielikult suveräänseteks
3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884
Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavutada ülemvõimu.Nii nagu Inglased tõid Ameerikasse vabameelse poliitilise korra,võtsid prantslased kaasa seisusevahed.Seitsmeaastase sõja tagajärjel kaotasid(1756-1763) prantsalsed oma asumaad Põhja-Ameerikas inglastele.Punanahkadeks hakati kutsuma põliselanikke pigem seetõttu, et nad armastasid oma keha ja nägu tähtpäevade puhul värvida punase värviga.Indiaanlased suhtusid alguses eurooplastesse heatahtlikult.Vaen algas siis kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle oolul ei näinud lõppu tulevat
tollast seisundit nimetatakse Balti erikorraks. Keisrinna Katariina II püüdis Balti provintse Venemaale lähendada ja talunike olukorda kergendada, kuid ebaõnnestus. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel, mille tõlkis Anton Thor Helle. 18. sajandi teisel poolel jõudis Eestisse valgustusliikumine, mille tulemusena hakati usulise kirjanduse kõrval välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. 11. Ameerika Ühendriikida sünd Esimesed inimesed, kes elasid Ameerikas olid indiaanlased, kes olid sinna siirdunud 25 000 aastat tagasi Aasiast. 17. sajandi alguses hakkasid Ameerikasse minema inimesed Euroopast, kes oli erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19
-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine. Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale) - 2) Galvin : Kollektiiv otsustab koos ühised asjad
endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. 1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Napoleoni reformid. hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada
olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi.
kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust. Harimatud heideti kõrvale
Riigi tuumikala ühendas esmakordselt amoriidi päritolu kuningas Śamiśiadad I 18 sajandil, kuid tema surma järel nn Vana-Assüüria riik lagunes. Seejärel oli Assüüria alul Vana-Babüloonia ja seejärel Mitanni riigi võimu all. Assüüria taasisesesivus 14 sajandil eKr. Esimesena sai Assüüria kuningaks Assurballit I (14 saj). 13 sajandil purustati Mitanni riik ning pandi alus suuremale Assüüria riigile, kuid 11 sajandil oldi sunnitud taanduma aramealaset ees. Assüüria suurriik, esimene tõeline impeerium Lähis-Idas, hakkas välja kujunema 9 sajandil eKr Assurnasirpal II ja Salmanassar III ajal. 8 sajandi teine pool ja 7 sajandi I pool oli riigi õitseaeg. Assüüriale allus kogu Mesopotaamia, osa Väike-Aasiast, Süüria, Palestiina ja lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma
Egiptuse. Samuti vallutasid nad ka mitmed Vahemere saared. Siiski suutis Bütsants oma iseseisvust kaitsta. Bütsantsi riik jäi peale välisvaenlaste vallutusi väiksemaks, kuid seda oli kergem juhtida. Sõduritele hakati jagama maad, mida nad rahuajal harisid enda ülalpidamiseks. Nii ei pidanud enam riik sõduritele palka maksma.Bütsantsi kirikut juhtis Konstantinopoli patriarh. Patriarh ei olnud sõltumatu ja ta pidi kuuletuma keisrile. Keiser oli piiramatu võimuga ja nad pidasid end Rooma imperaatorite järeltulijateks ning elasid luksuslikku elu. Peale Bütsantsi tugevnemist suutsid nad võita tagasi Vahemere saared, Süüria, Armeenia ja Itaalia lõunaosa. Kõige raskemaks kujunes aga võitlus Balkani poolsaarel elavate bulgaarlastega. Sõjad Bütsantsi ja Bulgaaria vahel kestsid vahelduva eduga enam kui paarsada aastat. Otsustava võidu saavutas keiser Basileios II, kes tungis oma väega bulgaarlaste aladele ja hävitas nad
kultuure · Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused · Muutusid kristlikele maadele nuhtluseks vallutusretkede tõttu, nad röövisid ja tapsid · Neid hakati võtma väeteenistusse · Tegid inglismaal lõpu kloostrikultuurile. · Lõid oma riigid: Inglismaal, Prantsusmaal, Kiievi-Venemaal ja Lõuna-Itaalias. Kultuur: · Suhtlemine kristliku Euroopaga tõi Skandinaavlastele ristiusu · Pidasid väga lugu oma paganlikest traditsioonidest · Austasid loodusjõude, loodusobjekte ja esivanemaid · Neil oli 8 jumalat, mis jagunesid 2 perekonda: Aasideks ja Vaanideks · Viikingite kohta teame täpsemalt täna saagadele ,,Vanem Edda" Ruunid: Ruunikivi võeti kasutusele Taanis, mis hiljem levis kogu Skandinaaviasse. 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kreeka, ladina või etruski tähestikust. Kiri oli enamjaolt haua-või mälestuskividel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
