Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e- Tekkinud Fe2+-ioonid reageerivad edasi K3[Fe(CN)6]-ga ja tekib Turnbulli sinine:
4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepides Ravimseebid(tõrv, vaik, kaaliumhüdroksiid. glütseriin jt). Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused. Seebi negatiivsed omadused Aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka. Võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi. Võib soodustada seen-ja bakteriaalsete infektsioonide teket. Kareda veega reageerides vähenevad puhastavad
halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab. Kasutataske Värvide ja laki lahustites ja ravimite valmistamisel. ETANOOL Värvuseta, osel. Lõhn , kõrvetava maitsega, keemis temp 78,
kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastab hape mürgiseid metalle, mis varem olid setteis, näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa. Destilleeritud vee pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe. Reostamata õhk sisaldab ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2. Happevihmadel on ka oma hea külg
Pärast taime kohalesättimist täidetakse istutusauk turbapuruga ja vajutatakse tugevasti kinni. Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on Eesti kraani- ja kaevuveed karedad ja pigem leelisepoolsed. Seismisel muutub näiteks Tallinna kraanivesi üsna tugevasti aluseliseks - kuni pH=8,3. Järelikult on sellises vees 10 000 korda vähem vesinikioone, kui happelembestele taimedele meediks. Pealegi on meie vetel suur puhverdusvõime, mis tähendab, et nende happelisemaks muutmiseks peame lisama päris palju hapet. Meie vete sellised omadused on tingitud Eesti geoloogilisest omapärast. Asume ju paesel aluspõhjal. Hoopis soodsamas olukorras on näiteks Peterburi ja Soome aiapidajad.
5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. 1. Aluseline vedel laava kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- kilpvulkaani. 2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan. Kui laava väljub vette, siis ta jahtub väga kiiresti ja tekib vulkaaniline klaas- obsidiaan. 3. Porüklastiline materjal. Suurus võib olla peeneterlisest tuhast kuni suurte lahmakateni. 4. Vulkaanilised pommid. 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Vaikse ookeani laama ja euraasia laama kokkupõrke piirkonnas- Jaapan, Kurilii saared. 8
) teine pool: redutseerimisreaktsioon (Siin kasutatakse ära eelmises poolreaktsioonis vabanenud elektronid. Põhiline oksüdeerija happelise lahuse korral vesinikioon.) b) neutraalses lahuses - esimene pool: hapniku redutseerumine (moodustuvad hüdroksiidioonid). teine pool: tekkinud hüdroksiidioonid muudavad lahuse aluseliseks, seetõttu moodustavad korrosioonil tekkinud Fe2+ ioonid raud(II)hüdroksiidi sademe, mis õhuhapniku toimel kiiresti oksüdeerub, moodustades raua pinnale roostekihi. 6. Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest? - Metalli katmine värvi-, laki- või emailikihiga. Keemiliselt väga püsiv, kuid kui kiht on kulunud või vigastatud, siis ta ei kaitse enam. - Metalli katmine vähemaktiivse metalliga. (Nt kaetakse metallesemed hõbeda- või
KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega DEGRADATSIOON Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje Inimtegevus Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja teede all 32% põllumaast Maavarade kaevandamine
nitrofenooli tüüpi ühend on kollase värvusega indikeerides hape/alus olukorda. Leeliselises lahuses omandab oranzi värvuse. Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml munavalgu lahust · Lisan 5-6 tilka konts HNO3 lahust · Loksutan tekib valge sültjas sade (denatureerunud valk) · Kuumutamise tagajärjel muutub sade helekollaseks (nitreeritud aromaatsed tuumad) · Lisan NH4OH kuni eraldub tugevalõhnaline ammoniaak lahus muutub tumekollaseks ja aluseliseks, sest munavalgule happe lisamisel tekib valge sade, on lahuses valk, mis happe toimel denatureerub. Kuumutamisel nitreeritakse aminohapetes aromaatsed tuumad, mis aluse lisamisel indikeerivad lahuse aluselist keskkonda. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatav Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolselt hüdroksüülrühma sisaldavad
- Lubamatud ümberehitused - Puudulik hooldamine - Tulekahju - Ülekoormamine (sh ka temperatuuriga) 16. Mida tähendab betooni karboniseerumine? Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =12...12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse.
keeduklaas Kemikaalid: analüüsitav lahus, H2SO4, HCl, CH3CH2OH, FeSO4, FeCl3, BaCl2, CaCl2, tolueen, Cl2 + H2O, AgNO3, NH3H2O, KI, KMnO4, HNO3, CH3COO--ioon. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. Anioonide segu analüüs Analüüsitava lahuse number: 8. Eelkatsed: a) Analüüsitava lahuse pH määramine Tilgutasin klaaspulgaga analüüsitavat lahust filterpaberile ning määrasin skaala järgi lahuse pH, mis osutus neutraalseks või siis väga vähesel määral aluseliseks. Lahus tundus lõhnatuna, kuid igaks juhuks ei välistanud ma S 2-, SO32- ning NO2--ioonide esinemist lahuses ning viisin läbi ka nende tõestusreaktsioonid. b) Lahuse värvus Lahus oli kollase värvusega, seega ei saanud värvuse järgi välistada mõningate anioonide esinemist lahuses. c) Tugevate oksüdeerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin KI ning tolueeni. Lahusele tekkis peale punakas kiht
benzoüülperoksiid, mis kergelt koorivad, lahustavad komedoone ja toimivad antibakteriaalselt. Puhastusvahendite tüübid 1) tahked seebid 2) sünteetilised pesemisvahendid 3) rasvavabad puhastajad 4) puhastavad kreemid 5) toonikud 6) abrasiivsed puhastajad 7) näo maskid Seebid Seepe on tehtud iidsetest aegadest, kuid eriti populaarseks muutusid nad 18.sajandi keskpaigast. Seep koosneb aluselise ühendiga seotud rasvadest ja õlidest. Tükiseepides on aluseliseks ühendiks naatriumhüdroksiid, vedelseepides kaaliumhüdroksiid. Seepidel on head puhastavad omadused, kuid kahjuks ka mitmed mittesoovitavad kõrvaltoimed. Seebi negatiivsed omadused: · aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka, mis on tavaliselt happeline · võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi (rasvakihi); võib tekkida nahaärritus · naha happelisuse vähendamise tõttu võib soodustada seenja
ja kergitusained. · pH reguleerijad muudavad toiduaine happesust soovitud suunas, sekvestrandid moodustavad metallioonidega keemilisi ühendeid ning kergitusained tekitavad lagunemisel gaasi, mis suurendab toote mahtu. · pH reguleerijatena on kasutusel naatriumhüdroksiid (E 524), kaaliumhüdroksiid (E 525) ja kaltsiumhüdroksiid (E 526). · Kõik hüdroksiidid toimivad kui leelistajad, muutes toiduaine pH aluseliseks. · Koodide E 552...E 556 all reastuvaderinevad mineraalsed silikaadid (kaltsium-,magneesium-, naatriumalumiinium-, kaaliumalumiinium- ja kaltsiumalumiiniumsilikaat). · Need on paakumisvastase toimega ühendid, mis vähendavad toidu aineosakeste liitumist ja parandavad voolamist. Ohunimekiri E102 Tartrasiin · Sünteetiline kollane värv, mida leidub karastusjookides, morsis, jäätises, maiustustes,
Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone leostumise tõttu. Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega · RASKEMETALLID MULLAS - satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reovee-setetest ja mineraalväetistest. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. Kahjurite tõrje · INIMTEGEVUS - Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa. Maavarade kaevandamine, Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad
need on tavaliselt nõrkade aluste katioonid / nõrkade hapete anioonid, nt S2-, CO32-, SO32-, PO43-, CH3COO-, Zn2+, Cu2+, Fe3+, NH4+, Al3+ NB! mida väiksem on aine viimane dissotsatsioonikonstant, seda rohkem sool hüdrolüüsub ja seda happelisem tuleb lahus soola hüdrolüüsi variandid: 1) nõrga happe sool: vee koostisesse kuulunud H+ ioonid seostuvad happe anioonidega – tekib nõrk hape. vabalt lahuses OH- ioonid ja soola katioonid -> lahus muutub aluseliseks. CH3COO− + Na+ + H2O -> CH3COOH + Na+ + OH− 2) nõrga aluse sool: vee koostisesse kuulunud OH- ioonid seostuvad aluse katioonidega – tekib nõrk alus. vabalt lahuses H+ ioonid (H3O+) ja happe anioonid -> lahus muutub happeliseks. NH4+ + Cl− + H2O -> NH3·H2O + Cl− + H+ 3) nõrga aluse ja nõrga happe sool: vee koostisesse kuulunud OH- ioonid
miljonit tonni. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak. NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus. Ammoniaak NH3 on värvusetu, terava lõhnaga mõnevõrra mürgine gaasiline aine, mis lahusub hästi vees. Vees seostuvad NH3 molekulid tugevasti vee molekulidega, moodustades ammoniaakhüdraadi NH3 x H2O. Ammoniaakhüdraat jaguneb vees osaliselt inoonideks, muutes lahuse nõrgalt aluseliseks. NH4OH- ammooniumhüdroksiid e, nuuskpiiritus; alus; Ammooniumhüdroksiid ise ei ole põle. Aga ainest eralduvad gaasilise ammoniaagi tekitavad aine pinnale plahvatusohtliku segu õhuga. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid. Aine on sööbiv. Põhjustab hingamisteede ärritust ja keemilist põletust: pipitustunne, köha, pinnapealne hingamine, neelu haavandid. Auru sissehingamine võib esile kutsuda
Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. KEEMILINE REOSTUMINE e DEGRADATSIOON · Muldade hapestumine mulla pH langeb alla 5.6. · Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. · Happelised mullad on nt okasmetsades. · Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetisega. · Raskemetallid mullas satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd). · Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. · Kahjurite tõrje. INIMTEGEVUS · Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa · Maavarade kaevandamine. · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mullad tihenevad. Mõisted:
(tärklis, tselluloos, glükogeen) 13. Glükoos (viinamarjasuhkur) molekul kannab nii alkoholi kui aldehüüdi omadusi CH2 CH CH CH CH - CHO | | | | OH OH OH OH 14. Glükoosi füüsikalised omadused: > valge värvus > kristalne aine > lahustub vees > sahharoosist vähem magusam 15. Glükoosi keemilised omadused: > glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhape) - hõbepeeglireaktsioon > glükoosi redutseerimisel vesinikuga muutub 6-aluseliseks alkoholiks 16. Glükoosi kasutusalad: > toidus > ravimites 17. Fruktoos (puuviljasuhkur) nii kristallilisena kui lahuses esineb fruktoos ka tsüklilise ühendina. O || CH2 CH CH CH C - CH2 | | | | | OH OH OH OH OH 18. Fruktoosi füüsikalised omadused: > valge > kristalne > vees hästi lahustuv > 2x magusam kui sahharoos magusus: glükoos --> sahharoos --> fruktoos
Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest
22. Hüdroksiidid ehk alused on liitained, mis koosnevad metallioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidist ja hüdroksiidioonide arv sõltub metalli oksüdatsiooniastmest. *Nimetuste andmine.1)Püsiva oa puhul on metalli nimetus->hüdroksiid . 2)Muutuva oa puhul metall+metalli oa+hüdroksiid *Saadakse, kui hape ja alus omavahel reageerivad. *Omadused. 1)leelised on valged ja tahked ained 2)leelised on söövitava toimega 3)vees lahustamatud hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel vastavaks aluseliseks oksiidiks ja veeks. Tegu on lagunemisreaktsiooniga. Kõik hüdroksiidid reageerivad hapetega, leelised lahustuvad vees. *Leeliseid saadakse vastava oksiidi reageerimisel veega. *Aluseid tehakse kindlaks lakmusega, muutub siniseks. Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus. Asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille käigus liht- ja liitainetest tekivad uus liht- ja liitaine.
" (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). 2. Happesademed 2.1. Olemus ,,Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. (Portaalist Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). On üldteada, et destilleeritud vee pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Taolise jaotuse järgi oleksid aga enamik sademetest happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks.
.. a) G. Domagki nimega b) P. Ehrlichi nimega c) A. Flemingi nimega d) S. Waksmani nimega 54. Sulfoonamiidid/sulfanüülamiidid on oma struktuuri poolest... a) nukleiinhapete aluste analoogid b) foolhappe analoogid c) paraaminobensoehappe analoogid 55. Milline nimetatud sulfoonamiididest ei resorbeeru seedekulglast? a) sulfaleen b) sulfadimetoksiin c) sulfasalasiin d) sulfametoksasool 56. Sulfoonamiidide eritumist neerude kaudu on võimalik soodustada, muutes uriini pH ... a) aluseliseks b) happeliseks e) pH ei muuda eritumist 57. Sulfoonamiidid pärsivad otseselt ... a) valgu sünteesi b) foolhappe sünteesi c) foliinhappe sünteesi d) DNA sünteesi 58. Sulfonüülamiidid avaldavad bakteriostaatilist toimet eelkõige .. a) M. tuberculosis'esse b) pneumokokkidesse c) gonokokkidesse d) meningokokkidesse 59. Sulfoonamiidide suhtes tekkiva resistentsuse põhjuseks on a) seostumine mikroobiseinaga on häiritud b) ribosomaalne sidumine on rikutud c) mikroorganismid
3. PESUPULBRID Pesupulbri üks olulisemaid koostisosi on pindaktiivsed ained ehk tensiidid. Tensiidid osalevad puhastusprotsessis kolmel viisil: 1. alandavad vee pindpinevust 2. aitavad mustuse kangalt eemaldada 3. takistavad mustuse kangale tagasisadestumist Tensiidide pesemisvõime sõltub pesulahuse pH-st. Aluselises keskkonnas toimivad tensiidid kõige tõhusamalt. Sellepärast lisatakse pesupulbritesse selliseid leeliselisi ühendeid, mis muudavad lahuse pH aluseliseks.[6] Teiseks oluliseks komponendiks on veepehmendajad. Kare vesi vähendab pesuainete toimet, seepärast lisatakse pulbri koostisesse ühendeid, mis seovad vee karedust põhjustavaid Ca- ja Mg-ioone. Veepehmendajatena kasutatakse fosfonaate, fosfaate, tseoliiti, karbonaate, silikaate ja orgaanilisi kompleksimoodustajaid.[6] Veepehmendajad on pesupulbris tähtsad lisandid. Neid lisatakse nii vee pehmendamiseks kui pesulahuse pH suurendamiseks
kompleks-meetrilisel meetodil. Vajalike kemikalide puudumisel tuleb karedus määrata teiste meetoditega. Clark'i, Boutron-Boudet' meetod ja teised. [5] 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA Vesinikioonide reaktsiooni aktiivsus vees on väga tähtis. See oleneb vesinikioonide konsentratsioonist vees. PH tase määratakse vees lahustunud happeliste ja aluseliste komponentide hulgast, mis muudavad vee kas happeliseks või aluseliseks. Keemiliselt puhta vee pH tase on 7 ja seda loetakse neutraalseks veeks. Sellises vees on happelised ja aluselised komponendid tasakaalus. Mida suurem on happeliste komponentide hulk vees, seda madalam on pH tase. Vesinikioonide reaktsiooni aktiivsus ei ole püsiv. See muutub pidevalt. Kalad, taimed ja mikroorganismid on väga tundlikud pH taseme järskude muutuste suhtes. PH on tegelikult miinuslogaritm sellest kontsentrantioonist lahuses (-log [H+]). Lihtsustatud
taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond nõrgalt aluseliseks või neutraalseks. 28.Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, 2 mittepüsivatel üle 10 g/m h 29
(nt. on lahustiks eeter, piiritus, bensiin, atsetoon, petroolium) 4. Vere reaktsioon (pH) ja selle püsivuse hoidmise võimalused. pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine
Lahuse kuumutamisel toimub aromaatse tuuma nitreerumine ning lahus muutub kollaseks. Moodustunud ühend käitub indikaatorina, moodustades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Loksutasin ning hakkasin kuumutama kuni sade muutus kollakaks. Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni
58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei katke. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? (võivad olla erinevad arvud) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Valkude denaturatsiooni soodustavad keskkonnatingimused on : *keskkonna märkimisväärne temperatuuri muutus *keskkonna pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks muutmine *lisades keskkonda kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkohol või uurea 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit. 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Hullulehmatõbi kandub edasi valgu kaudu. 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Esimene
väksem arv seda väiksem happelisus. 17.Lahuse pH määramise võimalused. Lahuses määratakse pH universaalse indikaatoriga või pH meetriga. (pH-meetri viga ±0,1) 18.Soolade hüdrolüüs ja selle hindamine. Näited. Soola dissotsatsioonil eralduvate ioonide reageerimist, vee dissotsatsioonil tekkinud ioonidega (H ja OH ioon) mille tulemusel üks nendest ioonidest jääb ülekaalu (happeliseks / aluseliseks) CH3COONa+H2O=NaOH++CH3COO-+H+ Al(NO3)3+ H2O= AlOH2++H++3NO3- SnCl2+H2O=SnOH++H++2Cl- ZnCl2+H2O=ZnOH++H++2Cl- Na2CO3+H2O=2Na++HCO3-+OH- Al2(SO4)3+H2O=AlOH2++H++3SO42- NaCl+H2O=Na++Cl-+H++OH- Na3PO4+H2O=3Na++HPO42-+OH- NaCl+H2O=Na++Cl-+H++OH- Hüdrolüüsi ei toimu, sest tugev hape ja tugev alus moodustavad neutraalse keskkonna. 19.Vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsiooni võrrand ELLÜ alusel, kui üks tingimustest on täidetud toimub reaktsioon lõpuni:
ioonideks (Puhtas) vees on mõlemaid ioone võrdselt s.t. Vesi võib reageerida nii happe kui alusena, aga ,,katkiseid" veemolekule on äärmiselt vähe, mistõttu mõju on märkamatu ja keskkond paistab ,,neutraalne" Vesilahuses võib olla täiendavaid ioone (n. happevihmas on saasteained vabastanud täiendavalt H+ ), muutes lahuse reaktiivsuse selgelt happeliseks või aluseliseks - 16 * 1.8 10 vee elektrilise juhtimise koefitsient pH · OH- ja H+ ioonide kontsentratsioonide korrutis on konstantne (10-14) S.t. teades ühte, saab arvutada teise Puhtas vees on kumbagi iooni võrdselt (H=10-7ja OH =10-7) s.t
Soojemas keskkonnas bioloogilised protsessid hoogustuvad: iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ligikaudu kaks korda. Komposteerumist kiirendab toormassi jahutamine. Olmejäätmed soovitatakse peenestada nii, et tükisuurus oleks 2,5-5 cm. Komposteerimisel on oluline ka massi pH. Enamikule bakteritest sobib vahemik 6- 7.5. seened taluvad pH kõikumist paremini, neile sobib vahemik 5,5-8. protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks. Auna sees komposti happesust muuta ei saa. 11 Prügi põletamine: Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest: · ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%; · nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad;
– Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti. • Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga • Prügilademes võivad ajalehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sadakond aastat. • Purusta kogu lähtematerjal! pH • Enamikule bakteritest sobib vahemik 6 – 7,5 • Seentele sobib vahemik 5,5 – 8 • Protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks - Soodsaim C/N suhe on 20-30 Reaktorkompostimine sobib orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks hästikontrollitavates oludes. • Kompostitavat massi: – segatakse, – õhustatakse, – niisutatakse, – soojendatakse. • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel
Dumas N2-le: Proov segatakse Cu(II)O pulbriga, kuumutatakse. Eralduvad N-gaasid, mis puhutakse Cu padrunisse, kus N-oksiidid elemendiliseks lämmastikuks taandatakse. Seejärel juhitakse gaasid kontsentreeritud KOH büretti, kus kõik gaasid peale N2 adsorbeeruvad. Ruumala määratakse otse. Kjeldahl N2-le (1883): Proovile lisatakse kuuma konts. väävelhapet, kõik lämmastiku vormid proovis viiakse ammooniumiooni kujule. Lahus muudetakse aluseliseks ning vabanev ammoniaak destilleeritakse ja kogutakse happelisse lahusesse. Ammoonium määratakse tiitrimise teel. Puuduseks see, et kõik N vormid ei muutu ammooniumiks ning vahest tuleb lisada ka teisi redutseerivaid agente. Kitsam elementanalüüs: Etteantud aine totaalne lagundamine hapnikjoas kõrgetel temperatuuidel (1000-1800 °C), reaktsooniproduktide lahutamist ja detekteerimist. Reaktsiooni tulemusel sadakse CO2, H2O, N2, NO2. Hapnik määratakse eraldi, He keskkonnas.
ee/stuudio/massaazid/mee_massa 11. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=10123 12. PH Ime, Robert O. Young, PhD ja Shelly Redford Young 13. http://www.phtasakaal.ee/node/2 14. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm 15. http://www.teraapia.com/?topic=93&info=1 LISA 1 Toiduainete pH tabel Youngi skaala väljendab pH reaktsiooni kehas peale toiduainete söömist. Tabelis on tavalised toiduained, nende suhteline potentsiaal happeliseks (-) ja aluseliseks (+) jäägiks vahemikus -40 kuni + 40 . 13 Piiramatult Köögiviljad Brussels Sprouts Rooskapsa võrsed -1.5 Peas, Ripe Herned, küpsed +0.5 Asparagus Spargel +1.1 Arichokes Artishokk +1.3
8. HAPPEVIHMAD Happesademed on mis tahe sademed (vihma puhul happevihm), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam. Nad ei esine vaid vee kujul, vaid happesademeteks on ka vihm, udu, lumi ja nii edasi. Samuti ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Destilleeritud vee pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab
kulgeb lõpuni ja tekkinud sool ei allu hüdrolüüsile (nt. NaCl, K2SO4). Kui hape või alus on nõrk (eriti aga, kui mõlemad on nõrgad), muutub nende neutralisatsioonireaktsioon pöörduvaks ja tekkinud sool teatud määral hüdrolüüsub. Nõrga aluse soola hüdrolüüsil tekib nõrk, s.o. vähedissotsieeruv alus ja keskkond muutub happeliseks: NH 4 + H2O NH3H2O + H+. Nõrga happe soola hüdrolüüsil tekib nõrk hape ja keskkond muutub aluseliseks: CH3COO- + H2O CH3COOH + OH- . Tavaliselt on hüdrolüüsi tasakaal nihutatud lähteainete suunas (st. toimub vähesel määral), sest H2O on tunduvalt nõrgem elektrolüüt kui hüdrolüüsil tekkiv nõrk alus või hape (nt. NH3H2O või CH3COOH). Tugevamini hüdrolüüsuvad soolad, mis on tekkinud nii nõrga happe kui nõrga aluse vahelisel reaktsioonil: NH 4 + CH3COO- + H2O NH3H2O + CH3COOH .
Atsidofiilid ja alkalifiilid. Atsidofiilid eelistavad happelist keskkonda. Optimaalne pH 1-5,5. Aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Leidub soovees, happelises mudas, happelistes kuumaveeallikates. Nt Picrophilus. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Optimaalne pH 8,5-11,5. Nt Bacillus firmu. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda. 72. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. Hapestavad atsidofiilid, kääritajad bakterid. Nt Picrophilus. Aluseliseks muudavad alkalifiilid. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Nt Ureaplasma, Helicobacter pylori. 73. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on palju ureaaspositiivseid baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja taksitada habakaariese arengut.
Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Ülimadalatel temperatuuuridel mikroobid ei kasva ja ei paljune, aga ka ei huku. Glütserool tungib rakku, ja takistab seal jäääkristallide teket, jahutades samas tsüoplasma külmumistemperatuurini. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. pH mõjutab mikroobe nii otseselt kui kaudselt. Otseselt mõjutab raku pinnalaengut ja rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab rakkku, mõjutades teiste ainete (eriti ioonide) lahustuvust ja seega ka kontsentratsiooni keskkonnas- [c] muutub kas letaalselt suureks või väikeseks. Oma elukeskkonda hapestavad kääritajad ja atsidofiilid(Thiobacillus thioxidans), aluliseks muudavad selle alkalifiilid (nt Proteus mirabilis) Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime?
Eesmärk: Bakterites paljundatud plasmiidi välja puhastamine Materjalid: 1,5 ml LB vedelsööde Kasvatame baktereid vedelsöötmes, et neid aereerida. Sisaldab ka antibiootikumi. Valge bakterikoloonia 200 µl Lahus E1 Hoiab rakke elus. 200 µl Lahus E2 Muudab lahuse aluseliseks 200 µl Lahus E3 Normaliseerib pH 420 µl Isopropanool Sadestab 200 µl Etanool Peseme soolad välja Töö käik: Paneme valged kolooniad vedelsöötmesse kasvama. Inkubeerima 37 kraadi juures 16h. Tsentrifuugin bakterid põhja Eemaldan tuubist supernatandi. Re-suspendeerin bakterisademe E1 lahuses.
Kui vee hulk veres väheneb muutub veri paksemaks. Hüpotalamus registreerib muutuse ja vabastab aajuripatsi kaudu hormooni verre. Uriini eritub vähem ning see on kangem. Hüpotalamus tekitab janutunde. Kopsud- reguleeriivad hapniku ja CO2 sisaldust. Veri kannab kopsudes CO2 ära ja saab asemele hapnikku. Kopsude hapniku sisaldus peab olema suur ja CO2 oma väike. Kui CO2 sisaldus on vers liiga madal, siis tõuseb vere pH tasee veri muutub aluseliseks. Muutusest võib tekkida häired lihase- janärvitalituses. Maks ja kõhunääre- reguleerivad glükoosi hulka veres e veresuhkru taset. Pankreas toodab veresuhkru taset reguleerivaid hormoone. Maksarakud saadavad gkükoosi verre. Maks reguleerib ka keha temp. Maks toodab punavere liblesid ning likvideerib kahjulikke aineid. Närvisüsteem ja hormoonid- juhivad organite tööd homöostaasi tagamisel. Termoregulatsioon- selle tõttu püsib keha temperatuur üldjuhul kindlas
13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine) päikese(UV kiirguse) koormuse kasv (vereplasma mahu langus, südame töö efektiivsuse langus, O2 transpordi efektiivsuse langus) piimhappe konsentratsiooni tõus Langeb töövõime: suureneb laktaadi produktsioon, puhversüsteemi kaitse on pärsitud, langeb max
steriilset glütserooli. Glütserool tungib rakku ja takistab jääkristallide teket rakus, alandades tsütoplasma külmumistemperatuuri. Krüoprotektandis suspendeeritud kultuure hoitakse kas -75 oC (-80oC) juures, vedelas lämmastikus või selle aurudes. 16. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. pH toime mikroobidele - Keskkonna reaktsioon mõjub mikroorganismidele. Enamus mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära pärmide ja hallitusseente kasvu hoidistes. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist
betooni pinnakihi realkaliseerimine, betooni välispinna krohvimine, välispinna vooderdamine, soojustamine. 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12…12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41. Raudbetoonpostide ja – talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? Üks olulisi põhimõtteid on tugevdatava konstruktsiooni üleskiilumine, ülestungimine tugevduskonstruktsioonile, so. Tugevduskonstruktsiooni eelpingestamine. Raudbettonelemntidele peale- või allabetoneeritud kihtide, postide ja seinte särkide puhul
Tõsise mähkmedermatiidi korral on väga intensiivne punetus suurel alal, raske naha ketendamine, raskekujuline turse, naha väliskihi hävimine ja veritsemine, võib esineda arvukalt paapuleid ja pustuleid (Diaper Rash...2015). 3.2 Mähkmedermatiidi tekkepõhjused Vastsündinute naha pH tase on keskmiselt 6.4, mis langeb esimese kahe elunädalaga tasemele 5 (Lavender jt 2011, Telofski jt 2012). Pikaajaline kokkupuude väljaheidetega võib viia naha pH taseme tõusuni, muutudes aluseliseks, ning seeläbi nõrgestada sarvkihi ehk stratum corneum funktsiooni, milleks on ärritajate ja mikroorganismide nahka tungimise takistamine ning vedeliku kao reguleerimine. Naha terviklikkust ning kaitsvat funktsiooni võivad vähendada ka liigne niiskus, erinevad pesemisvahendid, mähkme hõõrdumine ning lapse mähkmepiirkonna pidev hõõrumine pesemisel ja kuivatamisel (Serdaroglu ja Üstünbas 2010, Stamatas jt 2011, Gysel jt 2012, Odio ja Thaman 2014, Atherton jt 2015)
H2CO3-ks, mis kiiresti laguneb veeks ja CO2-ks. NaHCO3 + HA —> H2CO3 + NaA H2CO3 —> CO2 + H2O CO2 liig eritatakse kopsude kaudu (hüperventilatsioon). Aluseliste ioonide liig reageerib H2CO3- ga, tekib HCO3-. H2CO3 + NaOH —> NaHCO3 + H2O Kuna CO2 kontsentratsiooni kopsu alveoolides on lihtsam määrata, siis pH valem: 2) Fosfaadi puhversüsteem (7%). Koosneb NaH2PO4-st, mis täidab happe osa ja Na2HPO4, mis on aluseliseks komponendiks. Normaalne komponentide suhe on 1:4. Happe lisamisel: Na2HPO4 + HCl —> NaH2PO4 + NaCl Aluse lisamisel: NaH2PO4 + NaOH —> Na2HPO4 + H2O pH valem: 3) Valgulised puhversüsteemid (5%). Siia kuuluvad vereplasma valgud, mille puhvervõime aluseks on nende amfoteersus, näiteks: (-R-COOH) <—> (-R-COO-) + H+ (-R-NH2) + H2O <—> (-R-NH3+) + OH- Na-ioonide juuresolekul moodustub puhversüsteem, mis koosneb nõrgast happest ja tema Na- soolast:
Normaalseks hapniku kontsentratsiooniks peetakse O2 sisaldust kompostiosakeste vahel üle 10%. Kui hapniku sisaldus langeb alla 5%, ei ole mikroorganismid enam võimelised seal elama. Hapniku sisalduse mõõtmise aparatuur on suhteliselt kulukas väljainek, seega meie oma protsessides kasutame ennetavat ja regulaarset kompostimassi segamist ning olfaktoorset hindamist. Segu pH – segus võiks optimaalne pH olla 6...8. Tavaliselt jääb see vahemikku 5...9. Kui pH tõuseb üle 8 (muutub väga aluseliseks), hakkab lämmastik segust lenduma ammoniaagina. On pakutud variant, et pH stabiilsena hoidmiseks võib komposteeritavasse segusse lisada veidi turvast, mis toimiks pH madaldajana. Komposteerimise erinevates etappides on oluline jälgida segus olevat temperatuuri. Üldine temperatuuri vahemik peaks komposteerimise protsessi käigus jääma 40-65 C vahele. Protsessis leiab aset esmalt mesofiilne faas (25-40 C), seejärel termofiilne faas (40-65 C),
Niiskuskindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav kontaktniiskusele või veeaurule õhus. 2) Ficki esimene seadus kirjeldab difusioonis osalevate osakeste voogu läbi pinnaühiku, mis on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 3) Materjali külmakindlust mõjutab temperatuur, poorsus. 4) Materjali vastupidavus sõltub mõõtmete vastupidavusest, vastupanu happesusele, kemikaalidele, uv kiirgusele, mehaanilistele omadustele jne. 5) Keskkond liigitatakse aluseliseks või happeliseks vastavalt ph tasemele ehk vesinikeksponentile. 6) Keemiline stabiilsus tähendab keemilise süsteemi (ühend, materjal, mineraal) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud ingimustes mitte muunduda. *Aine ei lagune tava tingimustel *Aine on stabiilne minit tüüpi aluste hapete, õhu suhtes. *Keemiline süsteem on püsivas tasakaaluolekus nii, et protsessid kulgevad päri ja vastassuunas ühesuguse kiirusega.
9 1) NADPH ja ATP ei teki 2)õhulõhed on kinni, CO2 ei pääse sisse 3)mitmed ensüümid on pimdas inaktiivsed * redutseeritud Fd (ferredoksiini) lisamine tagab Calvini tsükli toimimise 63. Kuidas valgus põhjustab Rubisco aktiveerumist Aktiveerumine: selleks, et Rubisco saaks aktiveeruda, peab strooma pH muutuma aluseliseks. Kõigepealt aktiivsaidi lüsiin deprotoneerub ja seostub CO2-ga (karbamüleerub). See on ekstra CO2 molekul, mitte see, mis RuBP-ga seotakse! Karbamüülitud Rubisco seob Mg2+ ja muutub aktiivseks. Seega valgus stroomal mõjutab Rubiscot. 64. Kuidas valgus põhjustab GAP dehüdrogenaasi aktiveerumist Calvini tsüklis 65. Kuidas on defineeritud CO2 kompensatsioonipunkt Kompensatsioonipunkt- nii palju kui CO2 fotosünteesil kasutatakse, nii palju hingamisel eraldub 67
külmumistemperatuuri. Krüoprotektandis suspendeeritud kultuure hoitakse kas -75 oC (- 80oC) juures, vedelas lämmastikus või selle aurudes. pH toime mikroobidele. Otseselt mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt näiteks mõjutab pH rakku ainete lahustuvuse kaudu. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Millised muudavad selle aluseliseks? Too paar näidet. Alkafiilid. Proteus mirabilise - uurea. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) hallitusseente vastaste konservantidena. Bensoehappe anioon koguneb rakku
V: Säilivad puutumatuna ka denatureerunud valgus piirates mingil määral struktuuritu lingu konformatsioonilist vabadust. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? (võivad olla erinevad arvud) a) 10% b) 25% c) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. 1) Konformatsiooniline entroopia 2) Temperatuur (tõstes) 3) pH (muutes happeliseks või aluseliseks) 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? a) 10 sekundit b) 10 minutit c) 10 tundi 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? a) valgu b) nukleiinhappe c) viiruse d) bakteri 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? (erinevad rasvhapped). Küllastumata küllastunud küllastumata
annaabi.ee 
