Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide korrosioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet?
  • Mis on metallide korrosioon keemiline elektrokeemiline?
  • Miks saab elektrokeemiline korrosioon toimuda ka niiskes õhus?
  • Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest?
  • Mida näitab reaktsiooni saagise protsent?
  • Miks on keemiliste reaktsioonide saagis enamasti märgatavalt väiksem kui näitavad teoreetilised arvutused reaktsioonivõrrandi järgi?
  • Mida tähistavad nendes valemites esinevad tähed?
  • Millised on sulamite saamise põhimeetodid?
  • Millised võivad olla sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega?
  • Mille alusel jaotatakse sulameid ühtlasteks ja ebaühtlasteks?
  • Mida näitab väärismetalli proov sulamis?
Metallide korrosioon #1 Metallide korrosioon #2 Metallide korrosioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 272945 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Keemia: metallid ja mittemetallid, elektrolüüs, keemiline vooluallikas, korrosioon, sulamid

a alati positiivne Metall + Mittemetall = binaarne ühend Leelismuldmetallid – II.a rühma metallid Amfoteersed ühendid – ühendid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega • Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone (Aktiivsus sõltub sellest, kui metalliline metall on) • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon, milles oksüdeerijana käituvad happe vesinikioonid. • Metalli reaktsioon veega on redoksreaktsioon, milles oksüdeerijana käitub vesi. • Aktiivse metalli reageerimisel veega eraldub vesinik ja tekib vastava leelise lahus.

Anorgaaniline keemia
thumbnail
10
docx

METALLID

Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon,milles oksüdeerijana käituvad happe vesinikioonid.

Keemia
thumbnail
2
docx

Metallide korrosioon

Korrosioon on metallide või nende sulamite hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. Esineb kahte liiki korrosiooni: keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Korrosioon on eksotermiline protsess, mis kulgeb isevooluliselt. Metall läheb püsivamasse olekusse (ühendi koostisesse). Metallide korrosiooni kiirendavad: o temperatuuri tõstmine; o lahuse happelisuse suurendamine; o metalli kontakt vähemaktiivse metalliga; o lisandid metallis (vähemaktiivseid lisandeid sisaldav metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall); o lisandid lahuses (kloriidioonid). Keemiline korrosioon

Metallid
thumbnail
2
odt

KEEMIA mõisted ja küsimused

oksüdeerija ­ aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam ­ mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak ­ maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia ­ maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia ­ metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon ­ metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor ­ kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga elektrolüüs ­ metalli tootmine elektri abil, lagunemisreaktsioon katood ­ elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon

Keemia
thumbnail
4
doc

Metallid - seotud mõisted

redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium ­ koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist ­ on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline ­ toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs ­ metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon ­ toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline vooluallikas ­ seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse otseselt elektrienergiaks

Keemia
thumbnail
3
doc

10.klassi keemia

vähenemine. Korrosioon ­ metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak ­ kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam ­ mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs ­ elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side ­ keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement ­ keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused(4): Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt

Keemia
thumbnail
6
doc

METALLID (lk.121-176)

METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana.

Keemia
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused metallid 2016

redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun