Matthias Grünwald (14701528) Sündis ja kasvas Matthias Grünewald oli Würzburg´is Nürnbergi teine suurmeister lähedal Albrecht Düreri kõrval Aastast 1501 kuni 1521 XVI sajandil oli ta töökoja omanik Grünewaldi tegelik nimi Seligenstadtis oli Mathis Gothart Peateoseks maalingud Keskaegne meeleolu, Isenheimi kloostri kiriku tegelaskujud ja kahe tiivapaariga altaril kompositsioon Altaril on näha sünge Uusaegne kehade tühi maastik ja tumeda ruumilisus ja naturalism taeva foonil kujutatud ristilöödu Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale Grünewaldi looming Grünewaldi loomingus on nähtava maailma
teatrikunstiga. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma Demeter viljakuse ja viljajumalanna (peale Persephone röövimist lahkus jumalate hulgast) Persephone Demeteri tütar, Hadese naine. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Kreeka pühamu keskpunkt oli altar seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all). Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate
saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine. 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albrecht Dürer 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid.
1490.aastal loodud ,,Püha hõimkonna altar". Kuigi altari autor on kahjuks teadmata, imestab mind see, et meil on olemas võimalus seda ise oma silmaga näha ja samas seda imetleda. Sest minu arvates on see vaatamist väärt. Imestan seda, kuidas on nii hästi säilinud altar, mis on üle viiesaja aasta vana. Vapustavalt kaunis. Altar tundub või paistab lihtsana. Altari üla osas on kujutatud Kristus risti lööduna kannatamas,nii nagu teda kujutati, ning allpool on altaril näha prohveteid istumas, käes kas piibel või mingi muu pühakirjast raamat, kuigi need on imepisikesed on neid võimalik silmaga eristada. Altaril kujutatud figuuridel ei ole võimalik seletada figuuride keha jooni. Näoilmed on tardunud ja tõsised. Kogu altar on ühe värviline ehk kuldne. Erilist muljet ei tekkinud, kuid sellise altari valmistamine, nõudis ikka meeletult aega ja kannatust. Minu arust oli veel vaatamist väärt ,,Kristuse esitamine templis"
Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril
See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu. ,,Kristus ristil". o ,,Kristuse ülestõusmine". See oli kesktahvli üks tiib. o Altari küljetiival oli ,,Püha Antoniuse kiusamine". o Teisel küljetiival oli ,,Antoniuse ja eremiit Pauluse kohtumine". Albrecht Dürer [Albreht Düürer]
(,,Madonna murumättal") · 16. Saj algus Saksamaal on tormiliste ühiskonnasündmuste aeg(reformatsioon e usupuhastus, talurahvasõda), kunstis erakorralise õitsengu aeg. · Kunstnikud ühendasid hilisgootika Madalmaade ja itaalia kunsti saavutustega. Neid ei huvitanud ilu, vaid inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. · MATTHIAS GRÜNEWALD hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale
Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges);
1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega Kristuse ristilt mahavõtmine 1612 Samson ja Delilah 1609 Helena Fourmenti portree 1630 Isabella Brandt'i portree 1620 Hukkamõistetute põrgussetõukamine 1620 Itaalia talupoegade tants 1636 Maastik vikerkaarega 1638 Leukippose tütarde röövimine 1618 Kastutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.peterpaulrubens.org/the-complete-w
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel
ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune. Koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. GENTI ALTAR Pühendatud kahele teemale: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine (Kristuse lunastusohvrile) ja Maarja
pidustused Olümpias Neid toimusid vahemikus 776.a eKr kuni 393.a eKr Pidustuste raames peeti ka spordivõistlusi, Zeusi auks. Olümpiamängud olid ühed VanaKreeka tähtsamatest rituaalidest, spordi ja kultuurisündmustest Päris algusest... ...ei tea me eriti midagi... ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt
Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Prantsusmaa sõjakäikudele Itaaliasse 1494.aastal. Hilisgootika ja renessansi piirile. 2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Francois I Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? 7
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos
Toome helbed F. Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku lä...
Jumalate kohta on palju müüte, nagu ka Muistses Egiptuses ja Mesopotaamias. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed ja moodustasid jumalate noorema põlvkonna: sõjajumalanna Athena, kellest peeti erinevalt sõjajumalast Aresest väga lugu; valgusejumal Apollon ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Altaril sai jumalatele ohvreid tuua. Et iga jumal oli inimestele vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja Mesopotaamiast
kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juurest kasvavast hiiest ning vahepea seoti võitjate käe ümber ka punane pael. Võitjal oli õigus süüdata olümpiatuli Zeusi templi altaril. 3.-kordsele võitjale püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. 1.olümpiavõitjaks peetakse Elisest pärit kokka Koroibost. Esimestel mängudel võisteldi ainult ühel spordialal ja selleks oli staadionijooks. Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane maksma stardiraha
Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24- st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus, Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar. Siseküljes „Talle kummardamine“, kus tall on keskel altaril, ees kummardavad inglid, tagaplaanil müstiline „Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva. Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni: eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil külmad toonid. „Arnolfini abielupaar“- Itaalia ärimees Arnolfini koos tulevase naisega. Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise.
eestseisja), Artemis-Apolloni kaskikõde(jahijumalanna ja metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud
Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Madalmaade 15. Saj kunsti esimesi suurmeistreid. Genti altar. Traditsioonilised piilbistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. ,,Arnofini abielupaar". 13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses? Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu.Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 14
vennaskonnal". Rõugemaja tõenäolisim asukoht oli P.Gertrudi kabeli juures. Gertrudi kabel jäi varemeisse ja Rõugemaja hävitati Liivi sõja ajal. Nimelt 1571. aastal võtsid Tallinna piiranud vene väed Rõugemaja ära ja hakkasid seal endale linna pommitamiseks mugavat kantsi ehitama. Tallinlased jällegi võtsid äkkrünnakuga Rõugemaja tagasi ja lammutasid sootumaks ära, et seal poleks enam võimalik suurtükke üles seada. Mustpeade vennaskonna altaril mungakloostri Katariina kirikus näeme Püha Gertrudit, kloostri eestseisjannat, ranges rüüs, ent rott jalge ees.
11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed ,,Püha Kolmainsus! Brancacci kabeli freskod ,,Paradiisist väljaajamine" 14. Nim Piero della Francesca tähtsamad teosed. ,,Kristuse ristimine" ,,Montefento altaril" ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" 15. Kelle tööd olid suured maailid ,, Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemalt teate nende teoste kohta? Botticelli. Need tööd on joonistatud müütide ja kristliku sõnumi põhjal. Kehad ei toetu kindlale pinnale vaid hõljuvad õhus. Botticelli ei hoolinud kehade ruumilisusest ega mahulisusesy. 16. Nim Bramante tähtsamad ehitised. Peetri kiriku kuppel Temietto 17
· kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale
poega sünnitada *Valitsejatel palju naisi *Valitsejatel polnud palju naisi *Naise roll märksa suurem *Isa roll määrava tähtsusega (õpetas poega) *Abieluleping Tempel (jumala kujud; lihtinimesed ei saanud sisse, avatud vaid preestritele; altaril ohverdamised, altar templi ees) Kirik (ainult ristiuks, jumala kuju pole, RISTID; rahvale sissepääs; altar kirikus sees, ohverdamist ei toimu) Juudid juutide templid hävitati, hakkasid rajama sünagooge (palvekohti üle maailma) Perekond Mesopotaamias Paarabielu (Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte) Kindel seadustele allumine nt: poeg lööb isa, pojal lõigatakse käsi otsast laps ütleb kasuisale/kasuemale "sa pole minu ema/isa" -> keel suust välja
metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud
kogunemisele. Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust. Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, mis tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel ,tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina. · Dharma (sanskriti k 'seadmus', 'õpetus') on India usundite keskne mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjade ja sündmuste sisemiselt omane tõeline reaalsus, mis vastandub ainelise maailma näitavatele asjadele ja mille poole pöördumine võib tuua rahulolu meelele. Dharma võib avalduda inimese elus ja teguviisis õigluse ja voorusena.
leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge Viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal ,,Simsoni vangistamine vilistide poolt". Lemmikvõtet naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. Viimased kirikumaalid on 1632. aastal valminud Ildefonso altaril Viinis. Maalid * "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal) * 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk-kunsti suurimad meistriteosed. * "Jeesuslapse kummardamine" * "Viimane kohtupäev" * "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) * Kolm graatsiat. 1639 * Maria Medici sabumine Marseille'sse * "Autoportree Isabella Brantiga" (1609)
saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maastik ja tumeda teava foonil kujutatud Ristilöödu. Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. USK Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga,
3. Poseidon- merejulmal 4. Hades- allmaailma jumal 5. Demeter- põllujumal 6. Athena- tarkuse jumalanna 7. Aphrodite- armastuse jumalanna 8. Apollo- valguse ning luule jumal 9. Artemis 10.Hermes- 11.Hestia- Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater
8.Demokraatia valitsemise puudused? V: Rahvas kergesti manipuleeritav, otsustamine aeglane, rahvas sageli ei suuda otsustada mis on õige või vale 9.Millised ülekreekalisi pidustusi või rituaale korraldati tähtsamate jumalate auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises? V: Müütidel põhines kreeka ajalugu, müüdi kangelastest on lihtsam aru saada. 12.Mõisted?
Dionysos- Viljakus- ja veinijumal. Ainukene jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla maa peal, oli sageli purjus ja ohjeldamatutest olevustest koosneva seltskonnaga. Sümbolid: veinipeeker, viinamarjakobar. Kuidas loodeti pälvida jumalate soosingut? Tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohvreid tuues, teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver: veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril, pärast mida küpsetati ja söödi see kohapeal ning küpsetati jumalatele ka inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. Arvati, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetustest osa. Toimusid ka iga-aastased usupidustused.
realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck ,,Abielupaar Arnolfini portree". 7. Saksa meister Kunstnikud ühendasid hilisgootika ja malmaade ning Itaalia kunsti saavutused, kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Matthias Grünewald loomingu võib asetada hilidgootika ja renessansi piirile, loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele. Peateoseks maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril, kujutatud on Kristuse ülestõusu, Kristust ristil. Hans Holbein noorem saksa suurim portretist, tema teosed on detailitäpsed, külmalt objektiivsed, suure üldistusjõuga, kujutasid enamasti 16. saj kuulsaid isikuid. Kuulsaimad teosed Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree
18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal
18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal
Sest seegi kiriku tellitud tööl sooviti näha haigete, hooldajate kaitsepühakut. 14. Millal toimus Eestis reformatsioon? 16. sajandi alguses. 1560. aastaks oli juba kogu Liivimaa reformatsiooni läbinud. 15. Kuidas muutus kirikute interjöör pärast reformatsiooni? Kesksemal kohal oli jumalasõna – piibel. Luther leidis, et pühakud on näidised heale inimesele, keda ei tohi kummardada. Selle tulemusena vahetati välja suur osa kiriku altareid ja pühapilte. Altaril võis olla kujutatud kas risti löödud Kristus või püha õhtu söömaaeg. 16. Mis ajast on pärit Püha Vaimu kiriku kantsel ja keda seal kujutatakse? Kõige vanem kantsel Tallinnas (1597). Kantslil on trepp, mille ees on kaks kuju: mees raamatu ja mõõgaga (Püha Paulus) ning mees võtmetega (Püha Peetrus). 17. Mis tähtsus on kantslil luterlikus kirikus? Luteri kirikutes on kantslil siseruumis oluline koht altari kõrval, sest luteri liturgias on
Juudi traditsioonides on lõhnaained väga hinnatud. Neid kasutati pühadeks toiminguiks, kui igapäevaselt kodus. Aroomimaterjale kasutati hügieeni ja puhastusvahendeina, putukatõrjeks, toidu ja veini valmistamisel, matustel jne. Jumal õpetas Moosest valmistama püha suitsutusrohtu, mille koostisosad pole tänapäeval enam päris täpselt teada, ja salvimisvõid (arvatavalt mürri, kaneeli, kassia ja kalmuse oliiviõlisleotis). Lõhnasid ohverdati Jeruusalemma templi kuldsel altaril kaks korda päevas ja korra aastas Yom Kippuril ehk lunastuspühal. Püha õliga võiti templis ohverdusaltarit, küünlajalga, kirstu jm esemeid. Judaismis on tihe side valguse ja lõhnade vahel, peamiseks suitsutusaineks peetakse mürti. (Worwood lk 267-269) Judaismis ning kristluses on olnud aegu, kui lõhnaainete kasutamine missa ajal on keelatud. (Worwood; lk 41-43). Tundub, et esialgses antipaatias lõhnarohtude kasutamise
*taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA *avalaul=Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril. (teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa, *õpetlikud apostlite kirjad meloodia võib muutuda=ORDINAARIUM *evangeeliumi lugemine, üks lõik, 1.Kyrie Issand, halasta! millest tuleneb peamissa jutlus 2.Georia Au *pidulik usutunnistus=Credo 3.Credo Mina usun 4.Santus Benedictus Püha kiidetud olgu
vääriskive ja jaaguarinahku Religioon Asteekide religioon oli keeruline ja ühendas endas erinevaid jumalaid, tähtpäevi, juhendeid ja värve Põhiline on religioonis hirm looduse ning maailmalõpu ees Asteegid kummardasid arvukaid jumalaid sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid ning tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid Sõjaväelaste üheks ülesandeks oli vangide võtmine, et preestrid saaksid nad altaril ohverdada Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge Ohvri verega kallati üle jumalate kujud Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit Asteedid pidasid väga tähtsaks looduse tasakaalu ning arvasid, et iga väike kõrvalekalle võib looduse tasakaalust välja viia Inimeste loomine Quetzalcoatl oli inimeste looja. Kuna
5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak. Peetrus Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger. Roomas esimene piiskop. Püha Bonifatius(680-754) Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana.
tekkiv vesi sügavale maapinda imenduda, vaid aurustub pinnal. Kuigi Kuremäe allikas saab toitu neljast lasundikihist, mille veerikkus sõltub omakorda maha sadanud sademete hulgast, mõjutavad suvevihmad seda vähe. Kokkuvõte Klooster tegutseb tänapäevani ja on isemajandav. Seda juhib kloostriülem. Nunnad kannavad seal klassikaliseid nunnavorme. Inimeste jaoks on seal kindlad alad, kus nad viibida tohivad. Nunnad võivad käia kõikjal ja ainut nemad saavad palvetada altaril. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.illuka.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kurem%C3%A4e_klooster#Kloostri.C3.BClemad 3. https://www.puhkaeestis.ee/et/puhtitsa-jumalaema-uinumise-nunnaklooster-kuremae- klooster 4. http://www.virumaa.ee/kuremae-klooster-ehk-puhtitsa-jumalaema-uinumise-
Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid. 1.3 Poseidoni kujutamine kunstis Poseidonit, kui jumalat, kujutati tihti sõitmas kaarikutes kuldsete merehobustega vetesügavustes (Cotterell & Storm, 2001, lk 76) Poseidoni võitlusest Atika maakonna pärast Athenaga on kujutatud Ateena akropoli Pathenoni lääneviilul. Võitluses gigantidega kujutatakse teda Pergamoni altaril. Ostiast pärinenud mosaiigil on Poseidon merihobuste kaarikul sõitmas. Praegu Ateenas Rahvusmuuseumis asub üle kahe meetri kõrge Poseidoni skulptuur. Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib tuua näite Trevi purskkaevust ja Naptunuse purskkaevust Roomas. Merejumalat on kujutatud ka väikeformaadis. Kõige tuntumaks on Benvuto Cellini poolt
rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli ja päikesetempel
Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Vana-Kreeka olümpiamängudel võisid võistelda ja võistlusi jälgida vaid mehed. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud
Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile, mis kestis peaaegu 12 sajandit, kuni imperaator Theodosius I keelas sellised “paganlikud kultused”. Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). 3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt
Kuldplaatidel kirjutised, mis leiti iidsest surnuaiast Pyrgist, Caere sadamalinnast, pakuvad kahte teksti: üks etruski ja teine foiniikia keelne. Jutt on ligi 40 sõna pikk ja sarnase sisuga. Nad on põhimõtteliselt sama tähendusega ja seega pakuvad selgitust tuntud foiniikia keelest seni-tundmatusse etruski keelde. See dokument on aga oluline veel selle tõttu, et see tõestab Foiniikia jumalanna Astarte austamist "pühas paigas" etruski altaril Caere kuninga, Thefarie Velianase poolt 5. Sajandil eks. 3.LISAD 3.1 Lisa 1 Lisa 1 etruski tähestik Kasutatud allikad: 1. Pallottino, Massimo 1975. The Etruscans. London: Penguin Books 2. Burian, Jan, Mouchova, Bohuvila 1973. Etruskide kuulsus ja langus. Tallinn: Valgus 3. http://www.mysteriousetruscans.com 4. http://www.mysteriousetruscans.com/language.html
ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn. Genti altar. Sellele on omane üldse kogu XV saj. maalikunsti värvide kõla ja värskus. · Avaral maastikul "Talle kummardamise" pildil puudub perpektiiviline ühtsus. Ka õhuperspektiiv on puudulik-tagaplaanil olevad seemed on niisama selgelt ja teravalt kujutatud kui seemed esiplaanil. Ometi ei märka sellist ühtsuse puudumist kuigi teravalt. Detail Genti altaril · On öeldud kui vaadata Genti altari pilti "kummardamine", siis luubiga vaadates on mehel käes oleva raamatu tekst Prantsuse keeles, ning loetav. · Maalikunsti ajaloo üheks tippsaavutuseks on "Arnolfini abielupaar", millel Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. · Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. · Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline
Ordinarium muutumatud, igal päeval korduvad tekstid missas/tunnipalvuses Proprium tekstid, mis muutuvad igapäev vastavalt kirkukalendrile missas/tunnipalvuses Missa Eelmissa Peamissa Eelmissa: Lauldakse missa avalaul ehk INTROITUS Loeti pühakute ja apostlite kirju Loeti lõiku evangeeliumist Lõppes piduliku usutunnistuse-CREDOGA Sissejuhatavad laulud Peamissa: Toimub rituaalne ohvritalitus altaril Pühitsetakse kristuse ihu ja verd Tekstid/laulud jagunevad kaheks: 1. Muutumatud tekstid(meloodia võib muutuda) 2. Muutuvate tekstidega laulud, mis muutuvad vastavalt päevale ja otstarbele Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Urmas Sisask. Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias. Muutumatute tekstidega laulud: Kyrie Eleison issand halasta Gloria au Credo mina usun Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu Agnus Dei jumala tall
Kunstnikud ühendasid hilisgootika ja malmaade ning Itaalia kunsti saavutused, kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Kaua püsis keskaegne mõtteviis. Inimesed maalidel karmid, kained, kogukad, maalähedased, neile on võõrad helgusemeeleolud. Matthias Grünewald loomingu võib asetada hilidgootika ja renessansi piirile, loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele. Peateoseks maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril, kujutatud on Kristuse ülestõusu, Kristust ristil. Hans Holbein noorem saksa suurim portretist, tema teosed on detailitäpsed, külmalt objektiivsed, suure üldistusjõuga, kujutasid enamasti 16. saj kuulsaid isikuid. Kuulsaimad teosed Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree.
22.05.10 see, mida me näeme ning kust saame õppida. Paremas käes hoiab ta ,,Eetikat", kus ta on võtnud seisukoha, et intellektuaalne aktiivsus suurendab meie õnnetunnet see sümbol sobib hästi raamatukoguruumi otstarbega. Mõlemad mehed näivad tulevat mööda kiriku pealöövi ja lähenevat kõrgemale tõele, mis asub vastasseina freskol kujutatud kristlikul altaril. Platonist vasakule jääb rohelisse riietatud ning külgvaates asetsev Sokrates, kes ajab end ümbritsevate inimestega juttu ning loendab sõrmedel numbreid. Temast allpool, vasakus nurgas on Pythagoras, kes teeb märkmeid oma tahvli järgi, kus on kirjas tema harmooniaideede formuleering ja noodid: numbrid kuus, kaheksa, üheksa ja kaksteist on ühendatud joontega, mis märgivad intervalle oktaav, kvint ja kvant.
usukommete täitmise ja palvetamise tähtsusele jne Maalile on omane soojus, lihtsus, headus jne ,,Genti altar" Naturalistlik Aadama ja Eeva kujutamine, peenmaalitehnika ,,Talle kummardamine" Lisaks peenmaalitehnikale on siin näha oskuslikku värviperspektiivi kasutamist. Värvide abil saab luua sügavusillusiooni eespoolsed objektid maalitakse puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil olevad objektid aga murtud ja külmemates toonides.. Genti altaril sulavad kauguses olevad esemed helesinisesse udusse. 16.saj Madalmaade kunstis Pieter Brueghel (1530-1569) Brueghel oli eeskätt õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseenid omandavad tema käsitluses üldistava tagamõtte. Tema maalide peategelasteks on tihti lihtsad talupojad, keda ta kujutab ilustamata, imetledes nende elujõudu. Talupoegliku elulaadi igikestvust vastandab ta üksiku
annaabi.ee 
