Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alo Mattiisen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusik, muusika, mattiisen, äga, film, ming, lees, leesment, hilje, mide, hermann, lavastaja, tunnustused, helilooja, laulis, antti, klassist, muusikakoolis, luge, keskkoolis, rita, solistid, silvi, riho, sibul, hardi, volmer, aastapreemia, doku, esietendus, aprillil, dirigent, nyyd, elts, ajaga, muusikaelus, koostaja, juhendaja, armastatud.................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5
Alo Mattiisen Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Teises klassis läks Alo ema suunamisel Jõgeva Lastemuusikakooli, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik.
Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna'' 3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed. Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid peaaegu kõigis zanrites, kuid tähtsaim koht tema loomingus on sümfoonilisel muusikal.. 1965 aastal esietendus ooper ,,Raudne kodu". 1976 aastal jõudis lavale Tambergi menukaim ooper ,,Cyrano De Bergerac" - see oli Eesti esimene lavateos, tema muusikas ,,inimene või tema psüühika kõige olulisemad"mis jõudis suure rahvusvahelise auditooriumini. Olulisel kohal
33. Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks? August Heinrich von Weyrauch Pikemad küsimused: 1. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi I poolel. Esimesed tähtsamad eesti kirikumuusika loojad õppisid Cimze seminaris. Mõned neist õppisid Peterburi Konservatooriumis. Järgmise kahe põlvkonna muusikud on aga peamiselt õppinud Peterburi Konservatooriumis. Johannes Kappel oli organist, esimene eesti kutseline muusik, kirjutas palju koorilaule. Koorikantaadid. Aleksander Läte kirjutas palju koorilaule, oli organist. Koorilaulud vaimulikuks otstarbeks. Rudolf Tobias kirjutas palju vaimulikke laule, kantaate, oratooriumi. Cyrillius Kreegi looming oli väga suur. Tegi kirikuviiside seadeid, rahvapäraseid koraaliviiside seadeid, palju rahvaviise segakooridele ja meeskooridele, kaanoneid. 2. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi II poolel
rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte
Karjala saatus. ● Kantaat-ballett „Eesti ballaadid; ● „Raua needmine“– solistidele, koorile ja shamaanitrummile; ● Filmimuusika– Kevade, Suvi, Sügis, Naine kütab sauna; ● MK – Raua needmine, „Kevade“ süit Arvo Pärt (1935): ● Üks enimmängitavamaid heliloojaid maailmas; ● Õpetajaks Heino Eller; ● 1980. aastaö emigreerus Saksamaale; ● Lõi uue kompositsioonitehnika– tintinnabuli; ○ Tintinnabuli muusika – see on sajandite kogemusel põhinev süntees, kus keskajast pärineb astmeline meloodika, renessansist polüfoonia, klassitsismist kolmkõlatunnetus ja 20.sajandist struktuuride matematiseerimine. Omapära on seegi, et neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. ● Sügavalt religioosne; ● Rakveres „Poiss jalgrattaga“; ● Laulasmaal Arvo Pärdi keskus;
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. 6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. · Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma
Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud. 1988 kirjutas Alo Mattisein „5 ärkamisaegset laulu“. Tsükli alguseks olid sajanditetagused ärkamisaegsed Saebelmanni, Humanni ja Kunileiu lauluviisid ,Koidula Kreutzwaldi, Veske ja Ruubeli tekstide eeskujul kirjutas Jüri Leesment sõnad ja Alo Mattisen muusika („In Spi sound“) Just need sõnad said laulva revolutsiooni tuumikuks andes eestlastele sajakordse usu ja jõu. Nii eestlased end vabaks laulsidki – kirjutatakse ajalooallikates. Kuulsaks sai ka Rene Eespere „Ärkamisaeg“. Kogu Eestimaal lauldi „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ (raadios , TV-s , kontsertsaalides). 1988a. kevad ja suvi olid soojad ning õhtuti kogunes Tallinna lauluväljakule nn. öistele laulupidudele õhtuti 100 000 inimest. Paljudel
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris
19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia
olustikumaalile. Seotud rahvusliku liikumisega. ·August Weizenberg- 1837-1921. Eesti rahvusliku skulptuuri looja. 1913. aastal kinkis Weizenberg oma "Koidu ja Hämariku" Estonia teatrile, mis pandi kaunistama teatrimaja punast saali. ·Lydia Koidula- 1843-1886. Oli eesti kirjanik. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tegev Postimehes, Vanemuises. ·Aleksander Kunileid- 1845-1875. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. ·Friedrich Saebelmann-1851-1911. Helilooja, koorijuht, pedagoog, kirikuorganist. Üks esimesi, kes hakkas kirjutama soololaule. Kirjutas rõõmsamaid rahvuslikke laule. Nt ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ema süda". ·Karl August Hermann- 1851-1909. Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Andis välja muusikalist ajakirja
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal
kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud
konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Heliloojad Mihkel Lüdig (09.05.1880 Reiu vald - 07.05.1958 Vändra) Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve. Teoste arv ei ole suur. Kõige rohkem - umbes poolsada - on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd. Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete 11 luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.
aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Friedrich Kuhlbars 6 Maailma avastamine (tellimusteos) Aare Kruusimäe / Jaan Kross On kirjutatud hästi rahvalaululikult, kuid peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. Juurde liikumine siletalt. Esimene hingamine on alles 17 lõpus, sõna võimaldab hingata ja läheb edasi. Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina)
.................................................. 5 1.4. Kooliaastad ............................................................................................................................. 6 1.5. Koolijärgsed aastad ............................................................................................................... 12 2. LOOMING .................................................................................................................................. 14 2.1. Muusika ................................................................................................................................. 14 2.2. Kirjandus ............................................................................................................................... 15 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .29 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 2 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Kuigi Mart Saare kujunemine heliloojaks ja suur osa tema loomingulisest õitseajast on kulgenud tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi,
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi
ilmuda võisid vaid kommunismi ülistavad või neutraalsed teosed. Ajalookäsitluses alustati iseseisvusperioodi halvustamist ning õpetati austust venelaste vastu. Teatrites nõuti vene autorite teoste lavastamist. Ajakirjanduses toimusid ümbersünnid: "Uus Eesti" nimetati "Rahva Hääleks", "Päevalet" "Kommunistiks", "Postimees" "Tartu Kommunistiks" jne. Kõik hakkasid edastama valitsuselt saadud väärinformatsiooni. Kinos ilmus 1940. aasta sündmusi valesti esitav film "Rahva tahe" EESTI KULTUUR STALINISMI AJAL (1944-1953) Idee oli tagada ideoloogiline puhtus kõigis eluvaldkondades. Sel eesmärgil korraldati kampaaniaid ja pseudoteaduslikke diskussioone. 1944. aasta otsusega algas võitlus kodanliku natsionalismiga, mis kulmineerus 1950. aasta märtsipleenumiga (Moskva poolt vaadatuna: Eesti süüasi), mille mõte oli lõpetada kohalik omaalgatus. Uus ajalookäsitlus 1946 loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1947 selle sisse Ajaloo Instituut, samal
Tallinnfilmi inimestega. Ta läks koos oma õega proovivõtetele ja oleks pidanud saama üheks peaosaliseks: Kustiks. Kuid olles sellel ajal kõigest 11-aastane, lõi ta põnnama, sest see tähendanuks tema jaoks pikka võtteperioodi ja koolist terve septembrikuu puudumist. Filmis mängib Mihkel perepoega Tõnni, kes on üks seitsme-lapselise pere liikmeist. Teine telekas ülesastumine tuli Mihklil lastefilmis ,,Keskpäev" mille lõi tema isa, Eno Raud. Film räägib sellest kuidas ühele poisile, Jürnale, tuleb suveks külla tüdruk, Kärt ning koos sõpradega asutakse tüdrukule meelepärast tegevust otsima. Selgub, et Kärdile meeldivad lapsed. Nii otsustavadki poisid ,,üürida" sõbra Peetri väikevenna, Madise. Hiljem meelitavad Peeter ja Riho Madise aiast enda juurde ja sellest algabki kogu sündmuste ahel- väikese poisi otsimine. Mihkel mängis Riho nimelise poisi rollis kes tuli ka ideele väike Madis röövida. Tänasenigi on filmis
Peatükis. 1.2 Muusikaõpingud ja tunnustus Rakverre tulles, 1938. Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver ,,Sankt Peterburg". See ei olnud hea klaver, kuid Pärt tegi sellega oma esimesed katsetused muusikas. Majas elasid kolm venda, kellest üks oli andekas muusik. Tal oli väga hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. Aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios
tulek). Repertuaaris: N autorite teoste lavastamine (Gorki, Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes. Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism. · Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse. · Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea. · Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941
annaabi.ee 
