BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad
LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi)
Barokiajastu ei salli sirget joont. Sagedasteks teemadeks on röövimisstseenid ja võitlused. Barokki võrreldakse tormi ja orkaaniga merel. Arenes välja kammermuusika, sündisid ooper ja operett. Kolm maaderühma barokis: Absolutismi ja katoliikliku Absolutismi maad, kus ilmalik Protestantlikud maad )Piirkond, vastureformatsiooni maad võim on kiriku oma huvidele kus ei hoolitud absolutistlike (Kiriku huvid olid nende maade allutanud ( Kunsti ilmet maade paraadlikkusest ning kunstis, eriti arhitektuuris kujundasid peamiselt õukonna põlati katoliikliku kiriku esikohal. St. Kirik tellis kunsti) tellimused) rikkalikku ja tundeküllast kunsti. St kodanlus oli kunsti tellijaks)
· Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid
Paljude riikide meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Võrreldes NatsiSaksamaaga, ei toimunud nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, mõrvamisi jne. Mussolini II maailmasõjas 1937. aastal hakkas Itaalia kaotama mõjuvõimu Balkanil ning Mussolini oli sunnitud vastumeelselt tegema koostööd Hitleriga. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Mussolini tagandamisele kaasa aidanud põhjused Mussolini ei allutanud enda võimu alla kogu riigiaparatuuri, mistõttu kuningavõim jäi alles ning kuningas mängis tema tagandamisel pearolli. Mussolini ei suutnud fasistlikku liikumist ühtseks liita ning seetõttu oli tal raskel ajal puudu sisemisest toetusest. Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri WaffenSS ja tema luureteenistus oli lünklik. Mussolini surm Peale II maailmasõja kaotamist üritas Mussolini Itaaliast
täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena
tegevusvaldkondadega ning enam ei olnud kõik kütid või korilased, tekkis ka ülemkiht, kellel oli ühiskonda korraldavad ülesanded ning teised ühiskonna liikmed allusid neile esialgu vabatahtlikult. Nad korraldasid ühiskonna elu selle heaolu nimel ning seeläbi tõusis ka nende prestiiz. Teine osa teadlasi on aga seisukohal, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus on kujunenud algusest peale vägavalla ja sunni läbi, kuna moodustuv ülemkiht on endale allutanud muu elanikkonna. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid kujunema juba III-l aastatuhandel eKr. See ei olegi nii ammu aega tagasi, kui vaadata Maa üldist ajalugu. Nende möödunud viie tuhande aastaga on tsivilisatsioon, inimesed selles ning ühiskond tervikuna läbi teinud meeletu arengu. Tänapäeval juhivad meie elu praktiliselt arvutid, võimalik on rännata Maailma erinevaisse paiku ning lähedalt tutvuda teiste kaugete kultuuridega.
harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest,
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit
Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus, kuid see oli saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. See rühm oli tegelkult ainus, mis vastas baroki tunnustele täiel määral. Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja
Einsteini erirelatiivsusteooria, kuna nendega oli kõige raskem leppida ning vapustas maailma rohekm, kui teised avastused. 11. Vali välja vähemalt 2 sinu jaoks olulisemat kultuuritegelast 20. sajandi alguse kultuurielust ning iseloomusta nende loomingut, selle tähtsust! 12. Selgita järgmised mõisted: koloonia - poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik on allutanud šovinism - mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis. anti-Semitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. dominion - Suurbritannia autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. urbaniseerumine - linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse
Eestlase jaoks lõppes see sõda kaotusega. Kuid mis põhjustas eeslaste lüüa saamist võõrvägede käest? Esiteks oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus, kuna sõja eesmärgiks oli ristiusu levitamine. Paavst lubas sõdimise eest anda andeks kõik patud. Näiteks kui mõni inimene oli saanud hakkama mõne kuriteoga, siis saadeti ta sõtta ning selle eest pidi ta oma pattudest vabaks saama. Paljud astusid ka rüütlite ridadesse, et sel viisil kiiresti rikastuda. Allutanud enda alla maad, võeti sealt kaasa suured rikkused. Samuti oli katoliku kirik tol ajal Lääne- Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui tänapäeval valitseb riiki kuningas või parlament, siis tol ajal oli suurim võim paavsti käes. Kõige selle tagajärjeks oli Baltimaade ristiusustamine. Paganad alistati siis kas rahumeelselt või vägivaldselt. Näiteks alistusid latgalid ristirüütlitele rahumeelselt, seda erinevalt eestlastele. Teiseks oli sõjalise taseme suur erinevus
Iseseisev industrialiseerimine toimus oma jõududega, areng oli sujuv. Sõltuv industrialiseerimine on osaline ja künklik industrialiseerimine, millest on huvitatud teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega( ettevõtted, tehnoloogia, kapital) · Koloonia e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa mille mingi teine harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e monopol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. · Tööstusühiskonna ja koloniaalimpeeriumi tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste
loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 1895 – 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest
territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii on ka kui tõmbaksime otsi koomamale. Igal perel on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad kui ka pere pea keda nad pimesi usaldavad. See on kui matrjoska milles kõige väiksemas nukus oleme meie ja meist suuremates nukkudes on organisatsioonid ja igasugu liidud ,kes allutanud meid oma võimule, sundides meid täitma nende eeskirju. Nüüd võime juba näha, et minu kui ka teie vabadus sõltub kelleski teisest, kuid mitte meist endast. Inimesed on suutnud seda kõike süvendada oma eksisteerimise aja jooksul. Võimuihkajad ajavad taga suuremat võimu ja lihtsad inimesed on mässinud ennast lootusetult sellesse kunstlikku keskkonda millest enam ei ole võimalik lahti üelda, meie vanemad käivad
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas
Turaida linnust piiranud malev purustati ja laevastik oli sunnitud taganema. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu. Madisepäeva lahingus hukkus Lembitu, muistsete eestlaste tuntuim väejuht. 1219. aastal tungisid Eestisse taanlaste väed kuningas Valdemar II juhtimisel, kes maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Nende vallutus ja rüüsteretkede tulemusena olid taanlased üheskoos sakslastega aastaks 1222 kogu mandriEesti endale allutanud. Seejärel üritati kanda kinnitada Saaremaal, kuid tänu saarlaste vaprale vastuhakule alustati ülestõusu ka mandril. Peagi olid kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda edukalt eestlased ei suutnud võita viimast suur välilahingut II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.
Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus Ungari ülestõus 1956 Praha kevad 1968 Põhjused Oldi Matyas Rakosi Kommunistliku Partei juht
määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik eestlasi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel tagasi kodumaale, et osaled Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni. Teine maailmasõda oli tõepoolest totaalne sõda - see hõlmas tervet maailma ega jätnud ühelegi riigile hingamisruumi. Erinevalt varasematest sõdadest polnud Teine maailmasõda mitte armeede, vaid rahvaste sõda. See oli ka ohvriterikkaim, kuna selles sõjas hukati kõige rohkem tsiviilisikuid, keda
määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik eestlasi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel tagasi kodumaale, et osaled Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni. Teine maailmasõda oli tõepoolest totaalne sõda - see hõlmas tervet maailma ega jätnud ühelegi riigile hingamisruumi. Erinevalt varasematest sõdadest polnud Teine maailmasõda mitte armeede, vaid rahvaste sõda. See oli ka ohvriterikkaim, kuna selles sõjas hukati kõige rohkem tsiviilisikuid, keda
Hispaania maalikunst- esindajad Maalikunst mõjutatud Caravaggiost, kuid temaga võrreldes oon see heledam, värvilisem, avatum. Kõige kuulsam kunstnik on Velasques, kes maalis kaasaegseid inimtüüpe. ( „Õuedaamid“, „Breda alistamine“) Murillo- maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat. 3 leviala 1. Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond. Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda)) 3. Protestantlik (Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline, tagasikoidlikum. Baroklik realism (Põhja- Saksa, Holland, Rootsi) Claude Lorrain Arendas edasi maastikumaali. Prantsuse maalikunstnik. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö.
1937. aastal hakkas Itaalia kaotama mõjuvõimu Balkanil ning Mussolini oli sunnitud vastumeelselt tegema koostööd Hitleriga Itaalia-Saksamaa liit vormistati Berliini-Rooma teljena Telge tugevdati 1939. aastal Itaalia ja Saksamaa vahelise Teraspaktiga, millega kohustati teineteist toetama mis tahes ründe- või kaitsesõjas. Sakslaste tegutsemise tõttu langes Itaalia 1943 aastal ning Mussolini kõrvaldati riigi juhi kohalt Mussolini tagandamisele kaasa aidanud põhjused Mussolini ei allutanud enda võimu alla kogu riigiaparatuuri, mistõttu kuningavõim jäi alles ning kuningas mängis tema tagandamisel pearolli. Mussolini ei suutnud sõjaväge täielikult endale allutada nagu suutis näiteks Hitler, sest truudust vannuti Itaaliale isiklikult, mitte Mussolinile. Mussolini ei suutnud fasistlikku liikumist ühtseks liita ning seetõttu oli tal raskel ajal puudu sisemisest toetusest. Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS
mida ära kasutada kui orja, mitte muutudes ise raha orjaks. Ühtlasi on raha omamine ka võimalus head ligi tõmmata. Kuidas aga jääda iseendaks, olles surevstatud nende poolt, kes raha esmatähtsaks peavad? Raha on siiski vaid vahend millegini jõudmiseks. Raha paberina on väärtusetu, õnne saab selle abil leida vaid siis, kui osata arukalt otsustada ja hiljem õigetesse kohtadesse investeerida. Juba aegade algusest peale on rikkamad vaeseid inimesi allutanud ja orjastanud ning seeläbi realiseerinud enda soove, mitte sõltunud teiste unistustest. Raha endale kasulikult paigutamine muudab elu mugavamaks ja suurendab juba olemasolevat õnne, kuid ainult rahale õnneotsinguil lootma jääda ei tasu. Raha ei peaks olema tee õnneni, kuid praeguses ühiskonnas on see nii. Nii kõik esemed kui ka teenused on muudetud tasuliseks ja mida enam see laieneb, seda suuremaks muutub ka raha osakaal
Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi
Moskva peamiseks sooviks ongi piirata USA raketitõrjesüsteemi ja küberrelvitust, kuna nende militaarvarustus on kõvasti vähemuses. Venemaa kurdab ka, et NATO valitsev osa Euroopa julgeoleku küsimustes kahjustab nende riiklikku julgeolekut, sest neil ei ole õieti mingit mõju alliansi otsustele. Aga USA ametiisikud on keeldunud võtmast tõsiselt Venemaa ettepanekuid sõlmida uus Euroopa julgeolekuleping. Viimasel ajal räägitakse, et Venemaa on välispoliitika allutanud majandushuvidele, just nagu USA. See peaks kaasa tooma ka konfliktivõimaluste vähenemise ja partnerite ringi kasvu rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga suurest hulgast majanduslikest, humanitaarsetest ja sõjalis-poliitilistest probleemidest hoolimata viimasel ajal arenenud eesmärgiga luua energeetikavallas uusi ärikontakte. Kas
Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Kokkuvõte Mõlemat stiili leidub Eestis küllaldaselt. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides
· Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu · Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente- sambad, poolsambad, pilastrid, ehitusviilud,
haridusalasele arengule omavalitsuse või sõltumatuse suunas, arvestades territooriumi ja rahva erisusi. Momendil selle organi tegevus on seiskunud. Rahvusvaheline kohus- lahendab talle allutatud riikidevahelisi tülisid ning annab arvamusi ÜRO teiste organite palvel. Koosneb 15 sõltumatust kohtunikust erinevatest riikidest, kes valitakse ametisse 9 aastaks. Poolteks saavad olla vaid riigid, kes on end kohtu pädevusele allutanud. ÜRO organite kaebabine kohtusse (liikmes)riikide poolt ei ole võimalik. Sekretariaat- tegeleb administratiivsete ülesannetega. Tööd juhib peasekretär. Peasekretäril on õigus juhtida julgeolekunõukogu tähelepanu rahu ohustavatele momentidele. Peasekretär teeb iga aasta raporti ÜRO töö kohta. ÜRO allasutused- on iseseisvad rahvusvahelise organisatsioonid. Allasutusteks on: ·ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon; ·ITU Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit
Selle põhimõttega on kooskõlas liikumise edasiandmine, mis nagu kiviaja küttide kunstiski haarab üht lühikest momenti, nimelt seda, kui nooruk enne kettaheitmist hoogu võtab. Tema kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Myroni skulptuuride elulisust ülistasid juba vanad kreeklased. Uuemal ajal võis skulptuuri võrdlemisel filmiülesvõtetega kindlaks teha, et kujuri terav silm oli tabanud kettaheitja suurima kehalise pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult mitmesugusel määral restaureeritud koopiad
51) ● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad on aga kohustatud kuuletuma. 5) VAIMULIKUD - paavst, preestrid, mungad, nunnad. AADLIKUD - sõjaväelased, kuningad jne. LIHTRAHVAS - arstid, talupojad. 7) Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuset maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. ● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel vastutusala. ● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku arendamiseks. 9) Versailles´i loss.
sajandi alguse kultuurielust ning iseloomusta nende loomingut, selle tähtsust! – Vassili Kandinsky – abstraktsionismile alusepanija (tegelikkust ei kujutatud). Charlie Chaplin – filmikunst. Mary Pickford – filmikunst. 12. Selgita järgmised mõisted: koloonia, šovinism, antisemitism, dominioon, urbaniseerumine, autonoomia, globaliseerumine. – Koloonia – asumaa. Poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille teine arenenum riik on allutanud ja mille tööjõudu oma huvides ära kasutab. Sovinism – mingi inimgrupi üleolekut pooldab mõtteviis. Oma rahvuse, riigi, rassi, sugupoole või muu grupi pidamine teistest paremaks või tähtsamaks. Antisemitism – juudivaen. Dominioon – Briti impeeriumisse kuulunud suveräänne (iseseisev, sõltumatu) riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus). Urbaniseerumine – ehk linnastumine, inimeste massiline linnadesse üleminek. Autonoomia – osaline iseseisvus.
absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · tellijaks kodanlus ühised tunnused: · liikumine · pinge
on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus ning see esines Prantsusmaal ja Inglismaal. Piirkond, mille keskuseks on kapitalistlik Holland. Selle stiili eripära oli selles, et peamine eesmärk mida sooviti kunstiga saavutada oli millegi kaunistamine, selle stiili kunsti kaudu/abil. Sellist sorti stiili nimetatakse sageli barokseks realismiks
LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8.Lauselühendid. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi)
Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.
tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida. Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe, milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel. Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna
Ultimaatum ilma läbirääkimise kavatsuseta esitatud nõue või dokument Patsifism suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist Teadusrevolutsioon epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja filosoofide teesid, seadused ja reeglid Mobiliseerimine sõjaväekohustustega inimeste tegevväkke kutsumine Koloonia ehk asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud Kaevikusõda olukord, kus mõlemad pooled on kaevunud tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne püsib paigal väga kaua Blokaad tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu Bolsevik VSTDP radikaalse tiiva esindaja Rassism ideoloogia, mille kohaselt on üks rass teistest parem Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm
saj. kunsti erinevalt nimetama? 8. Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj. Euroopa maad kunsti üldilme järgi?Maini neist esimene ja iseloomusta seda? Kolmeks rühmaks. Need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. 9. Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Absolutislikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Kunsti ilmestasid õukonna tellimused. Prantsusmaa oli selle ilmekaim esindaja???? 10. Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ja põlati katoliku kiriku tundeküllast kunsti.?? 11. Millisesse rühma kuulub 17. saj. kunst Eestis? III
30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi,
arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks. Euroopa jagunemine kunsti alusesl 17. sajandil: 1.Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kuningas tegutses kirikuga ja kiriku võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik. Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania. 2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine. Kunstnikud tegid mida kuningad tahtsid (üldjuhul kuninga losside kaunistamine) 3.Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik Holland. Kunstilt oodati realistlikust ja tõepärasust. Tellijaks Hollandi kodanikkond.
vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendit on jagatud kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal.
Kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola-Leedu. Vastas ainsana täielikult baroki tunnustele. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused. Püüti rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. Baroklik klassitsism. Prantsusmaa. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism
Selle loomise eesmärgid: välditi vanasid stiile ja teemade lõputut kordust ning loodi stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
12 tahvli seadused-Esimesed rooma seadused Populus Romanus- Rooma rahvas Rooma rahu-Rahulik periood rooma riigis Princeps-Ladina keeles „esimene“ või „juht“. Imperaator-impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas Keiser- Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel. Koloonia- Koloonia ehk asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab Munitsiipium- omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis Provints-Roomlaste allutatud piirkond väljaspool Itaaliat Liitlane- kellegi pooldaja, toetaja Nobiliteet-Rooma ülemkiht veto õigus- ametiisiku õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. Latifundium-suurmaavaldus Foorum-Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
· Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.
Lenin saabus Smolnõisse 7. novembri 1917. aasta hilisõhtul , kus toimus Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Esialgu ei tahetud teda sisse lasta, vajalike dokumentide puudumise tõttu, mille ta vahetas võltsdokumentide vastu kui Soomest Venemaale naasis. Lõpuks tal see siiski õnnestus ning Lenin sai kokku Trotskiga, kes oli bolševistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trosk oli juba allutanud enamus tähtsamad strateegilised punktid Venemaal, mille hulgas oli ka Talvepalee. 1917. aastal 8. novembril kuulutas kongress Venemaa Nõukogude Vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus - Rahvakomissaride Nõukogu , mille eesotsas oli Vladimir Lenin ning see pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni, kuid tegelikkus oli Lenini türannia kuni tema surmani.(Albert Resis, britannica.com) Lenin kõnet pidamas: http://content.time.com/time/photogallery/0,29307,1681193,00.html
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). 1.8 Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.
annaabi.ee 
