Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raha - kirjand (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Raha on nagu magnet, mis nõrgemaid, raha ülistavaid inimesi enda poole tõmbab. Vastu saavad astuda vaid need, kes on sama tugevad või tugevamad ning näevad raha vahendina, mida ära kasutada kui orja, mitte muutudes ise raha orjaks. Ühtlasi on raha omamine ka võimalus head ligi tõmmata. Kuidas aga jääda iseendaks, olles surevstatud nende poolt, kes raha esmatähtsaks peavad? Raha on siiski vaid vahend millegini jõudmiseks.
Raha paberina on väärtusetu, õnne saab selle abil leida vaid siis, kui osata arukalt otsustada ja hiljem õigetesse kohtadesse investeerida. Juba aegade algusest peale on rikkamad vaeseid inimesi allutanud ja orjastanud ning seeläbi realiseerinud enda soove, mitte sõltunud teiste unistustest . Raha endale kasulikult paigutamine muudab elu mugavamaks ja suurendab juba olemasolevat õnne, kuid ainult rahale õnneotsinguil lootma jääda ei tasu. Raha ei peaks olema tee õnneni, kuid praeguses ühiskonnas on see nii. Nii kõik esemed kui ka teenused on muudetud tasuliseks ja mida enam see laieneb , seda suuremaks muutub ka raha osakaal. Investeerimine oma õnne nimel on küll vajalik, kuid ühel hetkel, kui raha väärtus meie pidevalt arenevas maailmas liiga kõrgele tõuseb, võib ostlemine muutuda suurele osale inimestest nii kättesaamatuks,et selle väärtus pole enam kellelegi oluline ja seeläbi muutub raha väärtus ka rikaste inimestele üha vähem tähtsamakas. Seetõttu peaks raha kasutamises nägema kõigest üht alternatiivi enda soovide täitmiseks, kuid esmaseks seadma siiski oma isiku ja sügavamad unistused.
Raha võim ja väärtus ei olene vaid valuutakursist, vaid pigem selle kasutusoskustest. Hemingway on oma teoses “Ja päike tõuseb“ öelnud:“Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima. Üldiselt on see võimalik. Maailm on hea kaubamaja.“ Omandatu on vaid siis tõeliselt väärtuslik, kui selle vajalikkus tulenes siirast soovist ja raha kaotamine soovitu nimel ei tekita kahetsust. Mõnda inimest teeb õnnelikuks raha eest saadu, teist aga hoopis vaba aeg, mis on leitud tänu võimalusele palgata pädevaid inimesi vajalikku tööd tegema. Raha väärtustamise suurus on seotudinimese harituse, sellest kujunenud väärtushinnangute ja kasvatusega. Õhupallid maksavad küll poes kõigile sama hinda, kuid mitte kõiki ei tee nad õnnelikuks. On inimesi, kes on odavate siniste pallide üle ääretult rõõmsad , ja on ka neid, kes odavatest pallidest teadlikult mööda kõnnivad ning otsustavad kallimate kasuks.Valikute tegemine ja jõudmine oma õnneni on erinev ja näitab, mida keegi keegi hindab. Väärtushinnangud aga on kujunenud välja ilmselt juba lapsepõlves ja muutnud iga inimese seeläbi ainulaadseks. Ideaalis aga peaks kõige rohkem tähelepanu juhtima enda sisemise mina arendamisele ja raha eest saadava seadma teisejärguliseks.
Pidev välismaailma areng ja tähelepanu sellele on jätnud varju ja muutnud vähetähtsaks iga inimese eraldiseisva võimeka isiksuse. Üha enam tuntakse maailmas muret selle pärast, et arenev tehnika hakkab asendama inimesi ja võtma neilt töökohti. Nii masinaid kui ka inimesi niiöelda ostetakse töötama, kui aga masin pikemas perspektiivis odavam on, lastakse inimene lahti ja ta asendatakse uue tehnoloogiaimega. See tekitabki inimestes tunde, et raha eest ostetavad reaalsed esemed kujundavad kogu elu ja on tähtsamad kui inimesed. Kellele aga on vaja tehnoloogiat, kui puudub maksujõuline klientuur, sest töökohtadel on masinad .Üha arenev maailm ei tohiks vahetada esimesel kohal olevat inimest mille muu vastu välja, sest kaotatud töökoht tehases võrdub ka kaotatud lõpptoodangu kliendiga. Inimesed peaksid jõudma tõdemuseni, et raha teeb elu vaid lihtsamaks, kui rohkemate pingutustega saavutatud tulemus on iseendale väärtuslikum ja planeedil, kus valitsevad inimesed, ka loomulikum ja tahestahtmata õigem.
Raha omamist ei peaks pidama privileegiks, mis toob nii ehk naa kaasa ainult head. Pigem tuleks alati kõik ostud esmalt läbi mõelda, vältimaks ebameeldivaid tagajärgi. Hindamistväärt on võime müüa,osta seda, mis on vajalik ja teeb rõõmsamaks.Kuid sealjuures peaks silmas pidama, et investeeringud oleksid enda heaoluks, mitte teistele näitamiseks. Enne suurte summade väljakäimist ja omamist peaks tegelikult inimene ise olema vaimult suur ja tark, et mitte langeda raha lõksu.Hoolimata sellest, kui palju lihtsamini ja rutem ka raha kasutamine abivahendina sihile ei viiks, tuleb siiski osata ka õppida hindama võimalust enda proovilepanekuks, liikudes oma eesmärkideni iseseivalt, ilma raha salakavala toetuskäeta.
Raha - kirjand #1 Raha - kirjand #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tuulii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

Platon annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest ning väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks)(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(,,Nikomachose eetika", nt sõbrad, raha, päritoli, välimus). Kuid o keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ­ me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende väärtus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse (neil endil puudub sisemine väärtus)

Euroopa ideede ajalugu
Eetika kursus 10-klassile
10
doc

Eetika kursus 10. klassile

käitumine ehk ta nii-öelda mõtestab endale erinevate asjade moraalsust ja vooruslikkust läbi. Vooruste eetika kohaselt peab inimene elama mõõdukalt, mitte liialdades, näiteks liigsöömine ja näljutamine on äärmused, aga mõõdukas söömine on kuldne kesktee ja voorus. Vooruste eetika on üks kolmest suuremast eetikateooriate kimbust, mille järgi moraali lahti mõtestatakse. Selle teooria järgi on inimene loomult neutraalne. Vooruste läbi jõutakse õnneni. Näiteks raha pole elueesmärk, vaid vahend. Õnn on lõppeesmärk ja õnnelikkus on seotud inimesele iseloomulike võimete täieliku ja vaba teostamisega. Inimesel pole tegelikult mingit funktsiooni, kuid inimestena me eristume. Ratsionaalsuse tõttu me üksteisest erinemegi ­ meil on mõistuspärane käitumine. Selleks, et olla õnneli, tuleb välja arendada eetiliselt intellektuaalsed voorused. Ja et olla õnnelik, tuleb tegutseda, ola aktiivne. Tegutsemine peaks olema eluaegne

Eetika
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole

Kirjandus
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

ka mitte, läheb uuesti armeesse. Bezuhhov on hoopis teistmoodi tegelane, tema on krahv Bezuhhovi vallaspoeg, kuna isal rohkem lapsi polegi, siis on pärast oma isa surma isa tohutu varanduse pärija ja Venemaa üks rikkamaid inimesi. Tema on selline, kelle kohta öeldakse, kohutav laps. Kes võib seltskonnas rääkida kõikvõimalikke lollusi, aga teda ei võeta tõsiselt. Päris välja ka teda seltskonnast heita ei saa, sest on üks venemaa rikkaimaid inimesi. Raha on oluline, see, et vallaslaps, ei kõiguta kedagi. Võib rääkida seltskonnas revolutsiooni poolt ja reformidest, mis vajalikud teha, samal ajal on selline laisk, naiivne, tahtejõuetu. Tema on abielus Kuragini õe Helen Kuraginiga. Helen Kuraginiga on hirmsad lood, petab seda Bezuhhovit, kurekeeled räägivad, et õe ja venna vahel on ebaloomulikud suhted. See Heleni truudusetus on juba nii suur ja nii teada, et see jõuab isegi naiivse Bezuhhovi kõrvadeni. Küll aga õnneks Helen

Kirjandus
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma

Tarbimissotsioloogia
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

muud kui lõpp-eesmärk ­ ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest ­ see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust ­ võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud ­ keskne mõiste voorus · Epikuurlased ­ vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete ­ voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade

Euroopa ideede ajalugu
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,,

Kirjandus
Anna Karenina
30
doc

Anna Karenina

Indreku leppimatus ühiskondliku vale ja ülekohtu vastu ning unistus täiuslikumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse

Kirjandus




Kommentaarid (1)

wertuses40 profiilipilt
wertuses40: oli abiks
20:55 16-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun