Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) · Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1130 mm Kaal: 14,2 kg (tühjalt) Sihikuline laskekaugus: 1200 m · Granaat HEAT 551 Kaal: 3,2 kg Algkiirus: 255 m/s Efektiivne laskekaugus: 700 m Soomustläbistavus: 400 mm Tankitõrjeseade Milan · Laskeseade Valmistajamaa: Saksamaa- Pranstusmaa Laskeseadme kaal: 17 kg Sihikuline laskekaugus: 2000 m Efektiivne laskekaugus: 300-1950 m Meeskond: 1 allohvitser + 2 sõdurit Laskekiirus: 3-4 lasku / min · Rakett MILAN-2 Kaliiber: 115 mm Lennukiirus: 70-210 m/s Kaal: 12 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm Mapats · Laskeseade Valmistajamaa: Iisrael Laskeseadme kaal: 74 kg Sihikuline laskekaugus: 5000 m Efektiivne laskekaugus: 800-5000 m Meeskond: 1 allohvitser + 3 sõdurit Laskekiirus: 1-4 lasku / min · Kumulatiivrakett Kaliiber: 148,5 mm Lennukiirus: 120-305 m/s
E. M. REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1. Kes koos Pauliga rindel olid? Kes oli poistesalga peamees?Albert Kropp, Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli voodimärgaja siis Himmelstos tegi temaga nö ümberkasvatust. 3. Missugune oli Pauli jaoks rinne? Kirjelda.Pauli jaoks oli rinne üks õudne keeris. Kui oled veel kaugel tema keskpunktist, juba siis hakkad tundma tema imemisjõudu, mis sind ligi tõmbab, ilma et suudaksid mingit erilist vastuseisu osutada. 4
2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol.
2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud : 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - assistent
Kaal: 4,4 kg (tühjalt) Salve maht: 20 padrunit Õhutõrjekahur ZU232 Mürsu algkiirus:970 980 m/s Mürsu kaal: 0,19 kg Click to edit Master text styles Laskesektor: 360° Second level Kaal:950 kg Third level Vedukauto:MAN4520 Fourth level Meeskond:1 allohvitser + 6 Fifth level sõdurit Raskekuulipilduja Browning M2 Kaliiber:7,62mm Kuuli algkiirus:830m/s Efektiivne laskekaugus:600m Click to edit Master text styles Sihikuline Second level Third level laskekaugus:1400m Fourth level
15. Miks on teose pealkiri ,, Läänerindel muutusteta" ? Seleta lahti teose moto. Vastused ( I-rühm) 1) Prantslased ja inglased vs sakslased 2) Albert Kropp, Müller ja Leer. Kõik 19 aastased. 3) Klassijuhataja Kantoreki õhutusel, 20 oli neid algul 4) Müller tahtis saapaid, kuna nood oli mugavad ja parajad talle. Paul ei tahtnud algul, et ta need saaks. Vähemalt niikaua, kui too tüüp elus oli. lõpus ma ei tea kellel need olid, vb hiljem leian. 5) Kümme nädalat 6) Jaoülem allohvitser Himmelstrosch. Kiusas ja surus talt viimsegi välja, nagu kõikidelt teisteltki noorkitelt. võtteid nt: Pidi neli nädalat järjest täies varustuses põllul käsklusi harjutama (pikali , püsti). 7) Detering, kuna nad on talle südamelähedased. Ta on ise talupoeg. 8) Nad ei saa enam kunagi endiseks ega olla rahulikult, kuna koguaeg on nad valvel ja teistsugused, normaalseteks ei saa. 9) Koer sattus peale , aga Paul lasi teda ja jooksis ära, kuid koer oli tal kohe kannul
hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid. Kaitseväe õppurid jagunevad: 1) kursuslane - allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväe õppeasutuses allohvitserikursusel. Ajateenijast allohvitserikandidaat võib õppida ka kaitseväeüksuses. 2) aspirant - ajateenijast reservohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväeüksuses reservohvitserikursusel; 3) kadett - kaadriohvitserikandidaat, kes lepingulises teenistuses olles õpib kaitseväe õppeasutuses põhikursusel; 4) kuulaja - kaadriohvitser, kes õpib kaitseväe õppeasutuses
Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid
Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks sõjas on Stanislaus Katczinsky
Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks sõjas on Stanislaus Katczinsky
Riigikaitse: *riigikaitse kõrgem juht on rahu ajal president, sõja ajal muutub kaitsevägede juhataja ülemjuhatajaks. *kaitsejõud alluvad kaitseministeeriumile. *2% SKP-st peab minema riigikaitseks, Eestis läheb 1,7% *USA-l 5% *kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle. *Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga *Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani. Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest
kohapeal ja liikumise ajal. Kompass võib olla tööpõhimõttelt kas magnetkompass, GPS-kompass või gürokompass. Gürokompassid (vurrkompassid) on massiivseimad, leides kasutamist sõidukites ja toimivad mehhaaniliselt. GPS-kompassid töötavad globaalse kohamäärangu satelliitsidesüsteemi toel ning on tavaliselt elektrooniliste GPS-seadme üheks lisafunktsiooniks. Magnetkompass on lihtsaim ja odavaim kompass, mida peab oskama vabalt kasutada iga sõdur, allohvitser ja ohvitser. Magnetkompassi keskseks detailiks on kapslis asuv magnetnõel, mis osutab põhja-lõuna suunda. Tavaliselt on põhjasuuna poolne nõelaots värvitud punaseks või tähistatud muul moel äratuntavalt. Kompassi alusplaadil on tavaliselt kaarditööd hõlbustavad jooned ja kirjed. Kapsli ümber on liigutatav asimutaalring, mis jaguneb tuhandikeks ja (või) kraadideks järgnevalt: 00-00 (64-00) tuhandikku = 0 (360) kraadi (põhjasuund)
Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Himmelstoss Oli üheksanda jao ülemus ja allohvitser. Nõudis üldist korda ja pidevat valmisolekut. Andis väga palju ülesandeid ja oli väga karm. Sisu kokkuvõte Paul ja ülejäänud seltskond jõuvad näljastena rindelt tagasi ning kuna lahingus on nende kompanii arv suurelt vähenenud, siis nad saavad rohkem süüa. Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad. Koos Katczinskyiga läks Paul hanesid varastama, et midagi
Sõda pole lihtsalt kodumaa kaitsmine vaid tuleb suuta, kuidagi selles kõiges ise ellu jääda. 4. Mil moel pääsesid Paul ja Kropp õppustel Himmelstobi türanniast? Himmelstob andis sõduritele kogu aeg igasuguseid ülesandeid. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid Paul ja Kropp komistamist ning valasid osa väljaheidetest talle jala peale. Hr karjus nende peale. Kropp lubas kõik ära kaevata. Ühel korral pani allohvitser veel poisid proovile, kuid nad tegid tööd nii aeglaselt. Allohvitseril viskas üle ning karjus ja röökis nende peale. Pärast seda Himmelstob nendega enam tegeleda ei tahtnud. 5. Miks on Franz Kemmerichi surm Pauli jaoks hullem kui paljude teiste sõdurite surm? Nad ei osanud arvata, et vigastused on nii hullud, et Kemmerich sureb. Ta oli sõpradest esimene, kes suri. Nad olid koos ülesse kasvanud ning Franzu ema oli palunud Paulil oma pojal silma peal hoida. Paul pidi
22. veebruaril otsustas nõukogude väejuhatus koondada Narva piirkonda kolm armeed(ühe armee isikkoosseis oli 45-ndal aastal keskmiselt 100 000 meest). Jõudude koondamisega Narva alla alustati veebruari lõpus. Lisaks 2. löögiarmeele toodi siia 8. ja 56 armee, nende seas 8. Eesti laskurkorpus. Eestlaste rünnak 23. veebruaril Riigiküla sillapeale ei õnnestunud. 24. veebruaril, vabariigi aastapäeval, algas otsustav rünnak, millest võttis osa ka 45. rügemendi rümaülem allohvitser Rein Männik, kes oma kahekümnemehelise löögirühmaga tegi puhta töö. Teda autasustati korraga nii II kui I klassi Raudristiga. 23. veebruaril 1944 moodustas armeegrupi "Nord" uus ülemjuhataja Walter Model "Sponheimeri Gruppi" asemele armeegrupi "Narva", mida juhtis jalaväekindral Johannes Friessner ja mis allus otse armeegrupile "Nord". 25. veebruaril 1944 tegi vastane veel ühe katse rinde läbimurdmiseks. Laskurväeosade
Tajutakse sõja mõttetust ning tuntakse, et ollakse ühiskonnast välja rebitud jäänud on vaid loomalikud instinktid ning peaeesmärgiks võitluses ellujäämine. 4. Teose sisu kavapunktidena: · Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. · Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem ning sõjakogenum. · Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole
nad kandnud suuri kaotusi, sest tagasi tuli neist vaid 80(esimene, kes neist 9 sõbrast rindel saadud vigastustesse suri, oli Kemmerich. Kuna nemad Pauliga olid koos üles kasvanud ja Franzu ema oli palunud just temal oma pojal silm peal hoida, siis pidi Paul ka Kemmerichi surmast teatama). Seega toodi neile väge lisaks. Enamik olid aastates mehed, kuid 25 noorsõdurit rindelähedastst nekrutite õppelaagritest oli suunatud Pauli ja tema kamraadide kompaniisse. Allohvitser Himmelstoß oli üheksanda jao ülem, kes eraelus oli kirjakandja. Teda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks, ja see oli tema uhkus. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti aga Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu tegi Himmelstoß temaga nö ümber kasvatamist. Ükskord oli meestel parajasti veidi vaba aega ja kuna nad teadsid täpselt, millises kõrtsis nende jaoülem igal õhtul käis, siis otsustatigi viimast veidi klobida
Kuid kohale saabunud abijõud lõid ründajad põgenema ning lennuväe riviüksuse nooremleitnandid Fleischer ja Rätsep mõisteti välikohtu otsusel allaandmise eest surma. Mässajad röövisid kaks lennukit ning üritasid nendega Nõukogude Liitu põgeneda. Pealik Roobachi lennukit õnnestus piloodil hädamaandada veidi enne Narvat, kuid teine mässujuht Grünbach sai põgenema. Ka Auto-Tanki divisjonis õnnestus ründajail divisjoni allohvitser Loorentsi kaasabil tankide garaaz üle võtta ja osa tanke sõidukõlbmatuks muuta. Kuid peale seda, kui veltveebel Rudolf Kaptein lasi allohvitseri maha, jooksid mässajad laiali. Balti jaama tormanud relvastatud rühm kuuulutas jaama korrapidaja arreteerituks, tappis mitu politseinikku ja jaama ilmunud teedeministri Karl Karki. (Kuna mäss seiskas reisirongid, läks minister Balti jaama asja uurima ning sai jaamatrepil kuulitabamuse).
Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Tema vanaisa oli olnud teoloogiaprofessor ja isa preisi armees allohvitser. Carl ise oli neljast pojast noorim. Preisi armeega liitus ta 12 aastaselt, kus puutus kohe kokku sõjategevusega Mainzi piiramisel, saades ülesnäidatud vahvuse eest ka kaprali auastme. Tema käekäik sõdades ja kampaaniates ei ole nii oluline filosoofia seisukohalt, kui fakt, et ta õppis Berliini sõjaväeakadeemias ja uuris eriti suure huviga Immanuel Kanti teoseid. Ta oli peamine reformi algataja preisi armees, mis oli iganenud ja ei olnud võrdne
Nad pidid olema koguaeg valvel, et mürsuga pihta ei saaks. Kõige tähtsam oli varjuda, kui oldi pommitamistule all. Mürsukillud haavasid mehi nii jalgadest kui kõhust. Füüsilisse kontakti minnes kasutati nugasid, relvi ja labidaid. Neil puudusid elukogemused. Sõda õpetab distsipliini, meeskonnatööd, hoolima oma kõrvalolevast inimesest. Sa pidid tegema kõik, et aidata meest enda kõrval. Enne sõtta minekut käidi kasarmus väljaõppel. Kasarmu üheksanda jao ülem oli allohvitser Himmelstof. Teda peeti kõige kurjemaks ja õelamaks inimeseks. Ta tundis ennast uhkelt, kui sai karistada mõnd õppurit. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu Himmelstof teda tihti karistas. Kui poistel ühel õhtul vaba aega oli, siis neil oli väljamõeldud plaan kuidas Himmelstof läbi klobida. Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi läbi, kuid too ei saanud teada kes seda temaga tegi.
1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks" Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles
Film oli žanrilt komöödiafilm, mis rääkis lihvimata talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses ning tema katsetest võita tagasi armsa neiu Teele poolehoid, keda uhkeldav ratsaväeohvitser ähvardab üle lüüa. Peale mõne Oskar Lutsult laenatud kirjanduskuju ja nime pole filmil midagi ühist tema tuntud Tootsi-lugudega. Filmis tegid kaasa Arnold Vaino (Joosep Toots), Linda Vaino (Teele) ja Alfred Rüütli (ratsaväe allohvitser). Filmi stsenaristiks oli Alfred Rüütli. Linateose esilinastus toimus Tartu kinodes Apollo ja Central 6. novembril 1930. Koostöös Soomlastega valmis Lutsul 1932. aastal Eesti esimene heli- ja tantsufilm „Päikese lapsed“, mis on säilinud osaliselt. Filmi hääled ja sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi-Filmi helistuudios. “Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film
ootas, et keegi meist vähimagi liigutuse teeks ja ta saaks meid käsu mittetäitmises süüdistada.“ „Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu õks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani“ +Kantorek ja Himmelstoss oli sama kasvu „ Kantorek oli meie klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike. Ta oli umbes sama kasvu nagu allohvitser Himmelstoss.“ -Kantorek oli väga tundeline, Himmelstoss aga rohkem märatseja tüüpi. „säärastel pedagoogidel on tunded sageli vestitaskus käepärast ja otsemaid võtta ning nad jagavad neid ka tundide kaupa välja.“ „Ühel pühapäeval, kui me Kropiga kahekesi barakklaagris pika ridva otsa käimlaämbreid üle kasarmuõue tassisime ja Himmelstoss- säravpuhtaks klanitud ja linnaminekuks valmis – parajasti meist mööda patseeris, meie
aastal kõrvakliinikus väsimuse uuringute keskus; juba enne seda oli ta tegev Baltimaade suurima uneuuringute keskuse rajamisel. [10;11] Lisaks erialasele tegevusele oli ta Tartu Ülikooli Spordinõukogu liige, osales korporatsiooni Sakala taasasutamises ja kuulus Tartu Rotary klubisse. Ilo Käbin Sündis 18. veebruar 1921 Narvas, suri 3. september 2003 Stockholmis. Ilo Käbin oli eesti kirurg, arstiteadlane ja kultuuriloolane. [pilt: allikas 7] Ilo Käbin oli Eesti kaitseväes allohvitser-velsker ja teenis 1943. aastal Saksa sõjaväes. 1944. aastal töötas ta Soome sõjaväe peastaabis ja ravis välismaa vabatahtlikke Helsingis; hiljem oli aga Lõuna-Karjalas rindearst. Augustis pöördus ta tagasi Eestisse, kust tal õnnestus Rootsi põgeneda. Ilo Käbin on kirjutanud palju artikleid ja raamatuid Eesti kultuuriloost ja meditsiiniajaloost. Ta oli ka väga suur kartograafiahuviline. Paljud oma kultuuriloolised ja kartograafilised materjalid annetas ta Eesti muuseumidele.
..15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu · luurejagu · snaiprijagu · tulejuhtimisjagu · pioneerijagu · juhtimisjagu · sidejagu · remondijagu · laskemoonajagu Jagu juhib jaoülem, kelleks on tavaliselt allohvitser. Relvasüsteemi või kindlat seadet käsitsevat ja jaoga võrdsustatud allüksust nimetatakse meeskonnaks. Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15...50 inimest. Rühma koosseisus on tavaliselt 2...6 jagu või meeskonda, millele võib lisanduda väiksemaid otsealluvusega gruppe. Rühma struktuur ja koosseis sõltuvad konkreetsest otstarbest ning ülesannetest.
Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Suhete kujunemine: Need 7 noort, kes koolipingist läksid sõtta teadmatta, mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise kogemuseta oli see hirmus ja hinge purustav. Nad
Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi naabervaldadeRavila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja ja Kaiu talupojad. 2. oktoobril marssis umbes 250 meest, kes olid relvastatud teivaste, kuue jahipüssi ja ühe püstoliga, kolonnis Kuivajõe kõrtsi juurest Kose-Uuemõisa. Mõisa juures avasid sõdurid talupoegade pihta tule, viimased omakorda tungisid ahelikku hargnedes peale. Võitluses langes komandoülem kapten Muskein ja üks allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Talupoegadest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata. Püssi tule all laiali jooksnud talupojad pidasid veel järgmisel päeval plaani minna Peterburist õigust otsima, kuid 4. oktoobril kohale saabunud uus sõjaväeüksus sundis neid edasisest vastuhakust loobuma. 1806. a veebruaris sai 32 vastuhakkajat Tallinnas raekoja ees kätte peksukaristuse ja paljusid neist ootas ees sunnitöö Siberis. 2. 1841. a Pühajärve sõda
Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam meestest Detering- talupoeg, kes põhiliselt oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, tark, nelikümmend aastat vana, siniste silmade, längus õlgade ja tugeva haistmismeelega ähvardavast hädaohust ning päevade toidumenüüdest Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- poiss, kes suri juba alguses Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks tervest sõjasalgast. Ta oli väike, tegi valjut häält ja 10 aastat kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Kokkuvõte Klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, koos Pauliga. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust kasarmusse tagasi läheb, saab ta teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt viga saanud
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha
(kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada. II Paul arvas, et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada
vaenlasest puhas. Neid lahinguid löödi 45. ja 46. rügemendi eesti sõjameeste koostöös Nordlandi diviisi vabatahtlikega. Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult. 1. märtsil Vaasa ja Vepsküla sillapeade likvideerimisel ilmutatud isikliku vapruse eest vääris Raudristi Rüütliristi autasu allohvitser Harald Nugiseks 46. rügemendist. Kättemaksuks kaotuste eest lahingutes tegi punalennuvägi massilise pommitamisega 6. märtsil 1944 maatasa kauni Narva linna ning paar päeva hiljem, 9.–10. märtsi ööl hävitati pommitamisega pealinnas Tallinnas u kolmandik elamutest, s.t üle 5000 hoone. Peavarjuta jäi u 20 000 elanikku(12). Mõlemal korral oli tegemist terrorirünnakuga kaitsetute tsiviilelanike hävitamiseks. Kui Tallinnas hukkus seejuures
1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, sveitslased, prantslased ja rootslased. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks.
kui kümne kooliaasta jooksul. Nad veendusid, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud. Lund rookides külmusid nad, kuni ilmus üks
Ülesandeks oli murda valve, siis tuua relvi ja sõduritega "vennastuda", ehk tuua nad kommunistide poolele üle. Liiguti kahes salgas, ees ründajad, taga "vennastujad". Kui aga nähti kasarmust väljumas relvastatud sõdureid, siis põgeneti. Et mäss edukalt areneks, otsustati vallutada Mäe tänaval asuv Auto-Tanki divisjon. See ülesanne anti Gilde 1 salakorterisse kogunenud lööksalgale, kelle hulgas oli ka mitmeid Punaarmee tankiste. Neid aitas allohvitser Anton Loorents. Nad arvestasid, et saavad välja tuua 3-4 tanki ja 1 kasutada peavahi vallutamiseks, ülejäänuid võitlussalkade aitamiseks teistes piirkondades. Aga ründajate hulka olid infiltreerunud ka kaks Auto-Tanki divisjoni sõdurit tankimotorist-allohvitser Jaan Madisson ja motorist Alfred Klemmer. Nad põgenesid mässajate juurest ja ruttasid kasarmutesse sõdureid ette hoiatama. Sellest hoolimata õnnestus kohale jõudes Loorentsil muuta kõik tankid sõidukõlbmatuteks, peale
Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti. Nende elud on tühjad, ent nad ei ole kurvad. Nende silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad häid saapaid on harva leida, ning sanitaril on neid vähem vaja, seega Müller juba passis seal. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, kõige julmema ülemuse juurde allohvitser Himmelstoss, keda kutsuti nahanülgijaks. Ta sundis neid igasugu mõttetuid töid tegema(hambaharjaga põrandat pesema, prügikühvliga lund rookima...). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule. Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud. Ent sõjaväe õpe oli neid muutnud, tähtis oli aint sõda ja oskused..
oluline kui saabaste jätmine järgmisele, tervele sõdurile. Tomatipea Kompaniide toidujagaja, keda Bäumeri kompanii ei sallinud, kuna kokk kartis kahurituld ja ei toimetanud toitu õigeaegselt kohale. Lisaks veel Allohvitser Himmelstof: kõige tigedam nahanülgija kasarmus. Kandsid vimma Bäumeri ja tema kaaslaste peale. Teose teemad Sõda, mis lõhestab inimelusid. Olen noor kahekümneaastane, ent elust ei tea ma midagi muud kui meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetuma pealiskaudsuse seostumist kannatuste kuristikuga. Ma näen, et rahvad üksteise vastu kihutatakse ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, kuulekalt ja süütult tapavad
isiklike veendumuste või olude sunnil, olid mõistetud surma siin ja amnesteeritud sääl, kuid jäid lõppude-lõpuks ikkagi leegionärideks -- kõik endised patud andestatud. Samalaadne lugu juhtus ka teenistusastmetega. Leegionis öeldi igale allohvitserile või kapralile, et tema pagunid on talle vaid laenatud ja märgid on varrukaile kinnitatud haaknõeltega. Nii võis vanemate meeste toimikuist näha, et nii mõnigi oli olnud juba mitu korda kapral või allohvitser, kuid tihti oma pagunid kaotanud kas siis mõne tembu või lihtsalt suure joomingu pärast. Mulle tuntud eestlastest Leegionis pean mainima üht Järvamaalt pärit sõpra ja lahin- gukaaslast Arnold Tölpi, kes sai surmavalt haavata Cao-Langi piirkonnas ja kadus haavatuna ühte kanalisse. Tölbiga trampisime ja seiklesime Tallinnast Saaremaani välja Eestist taandudes. Teine eestlane. Evald Kink langes Tonkinis Hung Yeni toetuspunktis kuulipildurina punaste rünnaku ajal.
alusel kehtestatud kuu töötasu alammäär. § 3. Reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstav toetus (1) Reservväelasele makstakse toetust alates õppekogunemise kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni õppekogunemisel osalemise lõppemiseni. (2) Reservväelasele makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest toetust olenevalt ametikoha põhiliigist järgmiselt: 1) sõdur 27 eurot päevas; 2) allohvitser 30 eurot päevas; 3) ohvitser 40 eurot päevas. (3) Välisriiki kauemaks kui 14 päevaks saatmise korral makstakse reservväelasele lisatoetust 10 eurot päevas kuni välisriigis viibimise lõppemiseni. § 4. Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse ning reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse maksmine (1) Ajateenija toetust makstakse kuu viimasel tööpäeval ajateenija esitatud, Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud
Oli talupojafilosoof. 20 "Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha
1935 seati NL-s Punaarmees sisse NL marssali kõrge auaste, kuni Vene-Saksa sõja puhkemiseni 1941 oli NL marssal omistatud kokku 8-le mehele. Nende hulgas oli 2 endist Vene armee vanemohvitseri, polkovnikut- Aleksander Jegorov ja Boris Šapošnikov. Lisaks jõudsid sinna välja ka mõned nooremohvitserid, nt Mihhail Tuhhatševski. Olid ka mõned allohvitseride ja sõdurite hulgast- nt Budjonnõi, oli teeninud välja 4 Georgi risti. Vassili Blücher oli ka allohvitser, 2 Georgi risti kavaler, tõusis ka armeejuhatajaks, rindejuhatajaks jne. Grigori Kulik oli ka I ms-s lihtsõdur, Semjon Timošenko, endine reamees, tegi karjääri Punaarmees. Kliment Vorošilov- elukutseline revolutsionäär, kauaaegne enamlane, selliste hulgast leiti ka juhtivaid isikuid. Vene kodusõjas paistsid revolutsionäärid silma, ka Trotski nt oli ju mees, kellel polnud mingit varasemat
ühendusteeks linna ja bastioni vahel. 483 «Pagana pihta!» ütles Athos. «Ei tasunud vaeva lasta ennast segada kahekümnest veidrikust, kes on relvastatud kirkade, kõblaste ja labidatega. Grimaud'l oleks tarvitsenud vaid neile märku anda, et nad ära läheksid, ja ma olen veendunud, nad oleksid meid rahule jätnud.» «Kahtlen väga, sest nad lähenevad meile väga kindlalt,» lausus d'Artagnan. «Pealegi on töölistega kaasas neli musketitega varustatud sõdurit ja üks allohvitser.» «Nad tulevad seepärast, et nad ei ole meid märganud,» arvas Athos. «Jumala eest, pean ütlema, et mul on vastumeelt tulistada neid vaeseid kuradeid.» «Ainult vilets preester tunneb kaasa ketseritele,» lausus Porthos. «Aramisel on tõesti õigus,» sõnas Athos, «ma hoiatan neid.» «Mis te teete, kurat võtaks!» hüüdis d'Artagnan. «Te lasete ennast lihtsalt tappa, mu armas.» Athos ei teinud sellest arvamusest väljagi. Püss ühes, kübar teises käes, ronis ta