muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala Suktsessioon Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis) Lõppkooslus Suktsessioon: Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud. Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud
Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge, setete kuhjumine Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. See, mis jääb, ei muutu. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid, ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31
Servaala ehk ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seetõttu on liigirikkam (servaefekt) Taastumine ehk demutatsioon tugev häiring, taastub algne või vaesem kooslus Suktsessioon ehk koosluse vahetus pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus Autogeenne koosluse sisesed tegurid Allogeenne välistegurite toimel Kliimakskooslus püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega 4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S Aineringe aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) looduslikud ökosüsteemid
Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja Liituvus- puistu tihedust iseloomustav näitaja. 0st..1ni, 1- 100% Täius- metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu ja rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaaluistu täiusesse Suktsessioon- koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja *Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid, *Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid, nt inimene Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil Anaeroobsetes tingimustes nagu järved ja sood säilivad:
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe
......................................... 18 6.3.5.2. Induktsioonravi patsientidel, kellele ei planeerita autoloogset siirdamist ...................................................................................................... 20 6.4. Kõrgdoosis keemiaravi ja vereloome tüvirakkude siirdamine...................... 22 6.4.1. Autoloogne vereloome tüvirakkude siirdamine ..................................... 22 6.4.2. Allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine ..................................... 24 6.4.3. Doonori lümfotsüütide infusioon ........................................................... 24 6.5. Säilitav ravi ................................................................................................... 24 6.6. Müeloomi ravi algoritm ................................................................................ 25 6.7. Teise valiku ravi ........................................
transplantaadid: 1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle geneetiliselt identsete isendite vahel (ühemunakaksikute või loomade juures geneetiliselt puhta liini isendite vahel); 3) allogeenne transplantaat kude kantakse üle sama liigi geneetiliselt erinevale indiviidile. On kõige tuntum kliiniline transplantaat. Siin retsipiendi immuunsussüsteem tunneb transplantaadi ära kui võõra ja püüab seda ära tõugata; 4) ksenogeenne transplantaat kude kantakse üle teise liigi indiviidile. Selle transplantaadi korral on geneetiline erinevus kõige suurem ja toimub kiire äratõuke reaktsioon.
50.2. Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud; 50.3. Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede koolt jms; 50.4. Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist
· primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) · sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. · autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu · kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. · Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik · Koaktsiad on orgamismide suhted
tsüanobakterid segamini taimedega. Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: · Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel, koosluse enda tegevuse tulemusena. · Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: · Primaarne toimub seni asustamata pinnal
vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kihistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon Taastumised e demutatsioonid – toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. NÄITEKS: veereostus, inimesed korrastavad veekogu ja selle lähiümbrust
Fotosünteesi vastand Akuutne toksilisus Aine võime põhjustada tõsist bioloogolist kahju või surma pärast ühekordset kokkupuudet või doosi. Ka igasugune mürgine efekt, mis tekib ühekordse lühiajalise kokkupuutega mürgise ainega. Allogeenne suksessioon Ühe koosluse asendumine teisega keskkonna muutumise tagajärjel, mis ei ole põhjustatud taimede poolt nt. Mulla niiskuse vähenemine. Autogeenne suksessioon Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud
orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega allogeenne suktsessioon - mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Antibioos - on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Areaal - on mingi liigi isendite esinemisala. Aridifikatsioon - Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid,
· Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 59. Suktsessioon, mõiste ja liigitus: Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suktsessioon jaguneb: · Autogeenne- koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · Allogeenne- kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu. · Primaarne- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) · Sekundaarne- koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride(organismi osa, mille kaudu organism levib) kaudu. · Autotroofne · Heterotroofne 60.Suktsessiooni käivitavad tegurid:
· Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid,
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas • Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms • Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul • Kliimakskooslus • Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud • Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid,
koha) hõivamist. 92. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine
Ordinatsioon - selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis. 27. Koosluste suktsessioon - môiste, liigid, mehhanismid. Koosluste suktsessioon - erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt. 3 tüüpi (pidades silmas eelkôige taimkatet): 1) Autogeenne - iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne - väliste tegurite môjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke
Ordinatsioon selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis. 27. Koosluste suktsessioon mõiste, liigid, mehhanismid. Koosluste suktsessioon erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on mõjutatud liikide eneste poolt. 3 tüüpi (pidades silmas eelkõige taimkatet): 1) Autogeenne iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne väliste tegurite mõjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga
Fluktuatsioon - ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Fluktuatsioon ehk eriaastased muutused on ökoloogias populatsiooni, koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni mitmekümne aasta jooksul. Suktsessioon - e koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Sõltuvalt muutusi tingivate faktorite päritolust eristuvad: Allogeenne suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu. Autogeenne suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Sõltuvalt moodustuva koosluse liikide päritolust eristuvad: Primaarne suktsessioon - kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu
Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud. Paigutuvad kooslustesse vastavalt oma nõudlustele ja amplituudi laiusele. Ordineeritav. Loometsad(loopealne). Leesikuloo ja kastikuloo moodustavad loometsad. Jänesekapsas laanemets. Pohl ja mustikas palumets. Sinilill, naat, sõnajalad salumetsad. Angervaksa, osjatarna ja karusambla soovikumets. Suktsessioon koosluste muutumine ajas millega kaasneb liikide vaheldumine. Autogeenne iseeneslik. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel. Primaarne toimub seni asustamata pinna(nt vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared). Toob endaga kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ökosüsteemis. Sekundaarne toimub pärast häiringut. Häiring on kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne(üleujutus, metsatulekahju). Mullakihil on tüsedus mitte paksus. Pinnas on ökoloogias keelatud sõna. Taimed kasvavad mullas.
A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksini esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei
Primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu Kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused Kahjustamine millegile kahjulikku, negatiivset mõju omama, tekitama
üks kooslus asendub teisega. · Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); · Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu · Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis · Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; · Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva
Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka
intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, s.t rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurde andmisega väljaspoolt (väetisena). Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi eeskujul. Ringet aitab suletumana hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis. 42. Suktsessioon: esmane e. primaarne, teisene e. sekundaarne, allogeenne ja autogeenne. Kliimaks. Evolutsioon. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhuslik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 41. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Sageli räägitakse ökosüsteemide või looduse tasakaalust, mis muutub inimtegevuse tagajärjel. Ent tasakaalu
omadused (vastand: kollektiivsed) 28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5); Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: 1. Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda. 2. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: 1. Primaarne toimub seni asustamata pinnal. (vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared või liustike alt vabanenud alad, mis on seni taimestumata. Neist kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob endaga kaasa kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis. 2. Sekundaarne toimub pärast suurt häirimist ehk häiringut kas väliste tegurite põhjustatud
võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest
võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon – koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime – muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne – sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne – välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus – märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) – püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike.
vabanenud koha) hõivamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. 6 Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Kliimaks koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Fluktuatsioonid Populatsiooni arvukuse muutused; lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. Demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine
iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid). TCR ekspresseerub T- raku pinnal. T rakk tunneb ära ainult lineaarseid peptiidseid epitoope mis on seondunud MHCII või MHCI molekulidele. TCR spetsiifilisus MHC suhtes: Kui autoloogne MHC presenteerib viirust mille suhtes T rakk on spetsiifiline, siis toimub raku lüüs. Kui allogeenne MHC presenteerib sama viirust või kui autoloogne MHC presenteerib teist viirust, siis lüüsi ei toimu. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks: peptiid (9 aa) + MHC I+TCR-Tc või peptiid (12-25 aa) + MHC II+TCR-Th. MHCI esineb kõikidel keha tuumsetel rakkudel, selleks et immuunrakkudele esitleda raku sees toodetud (= endogeenseid) valke. MHCII esineb nn "antigeeni esitlevate rakkude" (APC- DC, MQ, B) pinnal,
kasvajatel võimalus tekkida 20 a jooksul. Immuunvastus kudede siirdamisel Siirdamine-/transplantatsioon/transfusioon(kui pole tahke ülekanne – vereülekanne nt) — rakkude, kudede, organite (graft – ülekantav materjal, kõik eelenvad) ülekanne doonor - võetakse retsipient /host/ - antakse lokalisatsioon –ortotoopne /heterotoopne (sõrmest varavas) – sama või erinev koht autoloogne-sama organismi piires nahaülekanne süngeenne-geneetiliselt identne, allogeenne-sama liigi piires ksenogeenne-erinevate liikide vahel tüvirakud Vereülekanne kõige levinum. Järgmisena sarvkest, siirdamisedukus väga suur, soovitav jälgida kokkusobivust AB0 veregrupi osas. Sarvkestas pole veresooni ja lümfotsüüdid, ke ssaakks kontrollida kas on oma või võõrad rakud ei pääse ligi üldse. Neerud ka suht popid. Miks nahka ei saa kanda teisele üle? Nahas on väga palju dentriitrakke, hea verevarustus. Neeru või
Paljunemisviis; Käitumuslikud eripärad; Peab olema võimeline levima) Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Koha olemasolu ◦ Suureskaalaline häiring ◦ Suurus, ulatus ◦ Levik, jaotus ◦ Aeg, tihedus ◦ Intensiivsus Kolmas osapool ◦ Kolmandad taimed ◦ Herbivoorid ◦ Kahjurid ja parasiidid ◦ Sümbiondid Suktsessioon Suktsessioon ehk koosluste järgnevus – koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus ◦ Allogeenne: kooslused teisenevad väliste tingimuste muutumise tõttu ◦ Autogeenne: koosluse vahetumine põhjus on senise koosluse enda mõju toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis ◦ Primaarne: uue kasvukoha hõivamine ◦ Sekundaarne: koosluse taastumine levise fondi abil Suktsessiooni uurimise meetodid Otsesed ◦ Kirjeldus ◦ Katse ◦ Materjal – taimne ◦ Materjal – arhiivides Kaudsed ◦ Aja asendus ruumiga
· Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel). · Sekundaarne suktsessioon on koosluse teisenemiskäik, mis lähtub mingist muutusest (põleng või raie metsas, niidu või põllu mahajätmine). · Autogeenne suktsessioon on ökosüsteemi sisetegureist tingitud koosluse teisenemine (madalsoode areng rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK
orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi
1) autogeennee suktsessioon – muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne suktsessioon algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes kuni püsiva oleku – kliimaksi kujunemiseni. Autogeense suktsessiooni käigus toimuvad tüüpilised muutused ökosüsteemi energeetikas, aineringetes, koosluse struktuuris ja liigilises koosseisus, stabiilsuses ja üldises strateegias. 2) allogeenne suktsessioon – muutusi põhjustavad välistegurid – nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Vahetuste käsitlust on otstarbekas alustada taimekoosluste tekke jälgimisega aladel, kus taimkatet pole olnud (uued leetseljakud jõgedes ja rannikuil, stabiliseeruvad luited, aherainepuistangud) või kus see on täielikult hävinud pärast mingit katastroofi (põleng, vulkaanipurse). Selliseid vahetusi on nimetatud primaarseteks suktsessioonideks
annaabi.ee 
