Johann Köler - Lühireferaat (0)

Johann Köler
Sissejuhatus
Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik . Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Mängis väga olulist rolli Eesti rahvusliikumise edendajana.
Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige.
Elukäik
Johann Köler  sündis 8.märtsil 1826 .a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk , sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit.
1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal.
1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega.
1862.a  pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis.
Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A. Adamsoni hauasammas.
Johann Köleri tähtsus rahvuslikus liikumises
Roomas ja Pariisis aastaid elades omandas Köler liberaalse-radikaalse maailmavaate ja suhtus soojalt oma rahva kannatustesse. Ja tänu sellele võib Kölerist rääkida kui eesti rahvusliku liikumise juhist - demokraatliku suuna juhist.
Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu – palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Tema eestvedamisel toimus 1864. aastal isatalus tähtis „Lubjasaare koosolek”, kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja , kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid.
Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Köleri ümber koondunud "Peterburi rahvasõprade" rühmitus oli tihedas kontaktis Kreutzwaldi, Jakobsoni , Hurda ja teiste rahvusliku liikumise juhtidega. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele.
Eesti rahvuskultuuri eluõiguse eest võitleja Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja . Ta aitas C. R. Jakobson ’il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe “Sakala” tarvis.
Võttis aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest, mille eesmärgiks oli eesti kirjanduse ja kultuuri arendamine.
Kokkuvõte
Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik . Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Tal on võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval.