Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
Hr Koit Hämarik AS Kuldne Kuu Näituse 247 10101 TALLINN Avaldus Lugesin Eesti Ekspressi tööpakkumiskuulutusest, et seoses töömahu suurenemisega vajate kokka. Olen töötanud kaks aastat Tikkri Pubis kokana ning oman väärtuslikke erialaseid teadmisi ja praktilist oskust. Käesoleva aasta jaanuaris läbisin Väike-Maarja Kutsekeskuses kutseeksami ja omandasin koka ja kondiitri kutsetunnistuse. Soovin kasutada oma teadmisi ja oskusi uues tööalases väljakutses, töötades Teie Aktsiaseltsis kokana. 08.03.2012 Lisa: CV 1 lehel 1 eks
20. Muud pikaajalised võlad 20.1. Hankijate tasumata võlad 20.2. Võlad ema- ja tütarettevõtetele 20.3. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 20. 0 kr 0 kr 21. Pikaajalised eraldised Page 2 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS Pikaajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 23. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 26.2. Muud reservid (liikide lõikes) KOKKU rühm 26. 0 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr
Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine)
Tal ei tohi olla kriminaalkaristusi. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Lennuliiklus Eestis on viimastel aastatel väga palju kasvanud ja kasvutrend jätkub. Seoses sellega on tekkinud suur vajadus lennujuhtide järele. Lennuliiklusteeninduse AS vajab prognooside kohaselt igal järgnevast viiest aastast keskmiselt seitset uut lennujuhti. Lennujuhi haridusega inimesed võivad Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis tööd saada ka lennujuhi assistendi, kvaliteedi või lennuohutusspetsialisti, arendusosakonna või lennundusteabe spetsialistina jne.
Selleks, et kaitsta aktsiakapitali on kehtestatud laenukeel, et aktsiaselts ei või anda ega seda tagada. Ainuke erand on kontserni suhtes. Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või selle aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata AS majanduslikku seisundit ega võlausaldaja huve (ÄS §281 lg 2¹). Aktsionäril on õigus aktsiaseltsis saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta ainult üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada ühingu huve. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiaid, on nad kohustatud avaldama kõik aktsiaseltsi teated põhikirjas nimetatud ajalehes (Õigusõpetus, 2012). 1.5 Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi tegevust on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega, kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust
Majandusaasta võib olla lõhem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 10. Mis aruande koostab rmpkohustuslane lõppenud majandusaasta kohta? Rmpkohustuslane on kohustatud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. 11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Rmp aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ning lisadest. Tegevusaruanne, majandusaastaaruanne. 12. Kes kinnitavad osaühingus või aktsiaseltsis majandusaasta aruande? Tegevusjuhtkond. 13. Mis on aluseks rmp aastaaruande koostamisel? Rmpregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja realiseerimiskanded. 14. Millised aruanded kuuluvad rmp aastaaruande koosseisu? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.
osakapitali vähendamise kohta äriseadustikus sätestatut. 24.Mis on tulundusühingu plussiks ja miinuseks? Plussiks on see, et liige ei pea üksi vastutama kõige eest. Miinuseks on see juht võib keskenduda ainult iseendale ja unustab kõik kõrvalised isikud ära, ei arvesta nende huvidega. 25.Mitu liiget saab asutada aktsiaseltsi? 1 või mitu juriidilist või füüsilist isikut. 26.Kui suur on seadusega ette nähtud kapitali suurus aktsiaseltsis? Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. 27.Milline juhtimisvorm moodustatakse aktsiaseltsis? Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. 28
Osaühingud on väga erineva koosseisuga, seetõttu on võimalus koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu huvides vajalik. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad ka juhatuse ja nõukogu pädevusse. Antud pädevuse piiramatus on põhjendatud järgenvalt: “Osaühing on suletud ühing, kus osanikevahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionädridel aktsiaseltsis.” Osanike koosolek peetakse pädevaks, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Juhatus kutsub kokku koosolekut. Vastavasisuline teada tuleb laiali saata nädal enne koosoleku toimumist. Juhul kui võetakse vastu osanike otsus ilma koosolekut kokku kutsumata, on juhatuse ülesandeks kõigile osanikele saata kirjalikult otsuse eelnõu. Osanike otsus loetakse tühiseks, kui see rikub OÜ võlausaldajate kaitseks või muu huvi tõttu
_b__ 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. __c_ 7. Junior Achievementi Arengufond on näide a. kooperatiivi kohta. b. aktsiaseltsi kohta. c. mittetulundusorganisatsiooni kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. __c_ 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. _d__ 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d. aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. _d__ 10. Kui sa ostad ettevõtte aktsia, siis a
serveriga internetis Robert Cailliaui ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN abiga. 1994 asutas ta ettevõtte World Wide Web Consortium, mis jälgib veebi arengut. Ta on selle direktor ja projekti World Wide Web Foundation looja. Töö CERNis CERNi töötajana juunist kuni detsembrini 1980 uuris Berners-Lee hüperteksti põhimõtteid. Seal lõi ta prototüüpsüsteemi ENQUIRE. Pärast CERNist lahkumist hakkas ta töötama Bournemouthis John Poole'i aktsiaseltsis Image Computer Systems, kuid naasis CERNi 1984. Aastal 1989 oli CERN suurim internetipakkuja Euroopas ning Berners-Lee nägi võimalust ühendada internet hüpertekstiprotokolliga. Ta kirjutas W3C lehel nii: "Pidin lihtsalt võtma hüperteksti idee ja ühendama selle edastusohje protokolli idee ja domeeninimesüsteemi ideega ning tadaa! sündis World Wide Web." World Wide Web Esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989 ja 1990 lõi ta
mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta töötas aastatel 1966–1969 "Eesti Projektis" ,aastatel 1969–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, aastatel 1978–1985 "EKE Projektis", aastatel 1985–1992 "Eesti Ehitusmälestistes" ja aastast 1992 aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Ta oli aastast 1973 Eesti Arhitektide Liidu liige ja aastast 1990 Eesti Sisearhitektide Liidu liige. Kõige silmapaistvamad tööd olid minu jaoks markeriga tehtud ’’Marseilles vana sadam’’ ning 1962. aastal tehtud portree. Esimene oli lähedalt vaadates nagu lihtsalt kriipsud siia-sinna. Tundus nagu suudaks igaüks sellise teha, aga kaugemale astudes sai aru juba, kuidas pildil näha purjekat ja sadamat
d 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. A 7. Sihtasutus erineb mittetulundusühingust selle poolest, et a. ta ei ole mittetulundusorganisatsioon. b. tal piiratud eluiga. c. tal ei ole liikmeid. d. ta tohib emiteerida aktsiaid.. c 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu ainukesena aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. A 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d. aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. B 10
1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr
1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr
hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müügi toetamine ning müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal ettevõtte eesmärke realiseerida. Turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist.Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. 19) Kes ja kuidas vastutab aktsiaseltsi kohustuste eest? Aktsiaseltsis vastutab kohustuste eest aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsionär vastutab oma sissemakse suuruses ning ei vastuta isklikult kogu aktsiaseltsi kohustuste eest. 20) Mida iseloomustab tarbijahinnaindeks? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab kaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist. Hinna määramine turunduse vaatevinklist- Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetama nende eeliste ehk kasude vastu, mida ühe toote omandamine või kasutamine pakuvad või
Üldkoosolek otsustab nõukogu liikme tasu. Samuti määratakse audiitor üldkoosolekul. 1.8 Laenu andmine Aktsiaselts võib anda laenu aktsionärile, kui ta on väiksem kui 1%. Tütarettevõte ei tohi märkida emaettevõtte aktsiaid, sest ei tohi tekkida olukorda, kus tütarettevõte kontrollib emaettevõtte aktsiaid ja seega sisuliselt iseennast. 1.9 Dividendide jagamine Dividendide jaotamise kellele, kui palju ja millal otsustab üldkoosolek. Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne · Eelmiste perioodide jaotamata kahjum tuleb likvideerida · Maksud peavad olema makstud · Üldkoosolek Kui üks nendest eeldustest on täitmata, on dividendide väljamaksmine ebaseaduslik. 1.10 Aktsiaseltsi lõpetamine Lõpetada saab samadel tingimustel nagu osaühingut üldkoosoleku otsusel, pankroti tõttu või muul põhjusel.
· Lühiajalised kohustused kokku · PIKAAJALISED KOHUSTUSED · Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konventeeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku · Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõttele Võlad sidusettevõtetele Kokku · Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku · Pikaajalised kohustused kokku · Kohustused kokku OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS · Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses · Aazio · Annetatud kapital · Ümberhindluse reserv · Reservid 12 Kohustuslik reservkapital Muud reservid · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum (kahjum) · Tresooraktsiad · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku · Passiva kokku Omakapital täisühingus · Osanike omakapital aruandeaasta alguses
Ühistus langetavad liikmed ühiselt otsuseid. Kuidas langetatakse äriühingu ja ühistu äritegevust puudutavaid otsuseid ? Täisühingus langetatakse otsuseid kas siis kõigi osanike nõusolekul või siis ainult nende osanike nõusolekul, kellele on antud juhtimisõigus. Usaldusühingus otsustab täisosanik iseseisvalt ühingu äritegevuse üle. Osaühingus langetatakse otsuseid hääletuse kaudu. Hääleõiguse suurus sõltub nende poolt ettevõtesse paigutatud kapitali suurusest. Aktsiaseltsis langetatakse otsuseid aktsionäride üldkoosolekutel. Ühistus võetakse otsuseid vastu hääletuste kaudu konsensuslikult või 9/10 enamusega. ÄRIÜHING Äriühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Isik võib oma kapitali investeerida äriühingusse ning osaleda ka ise aktiivselt selle tegevuse juhtimisel.(nt osaühing) Võib osaleda ka finantsinvestorina, paigutades sellesse oma
Seaduse sõnastuses ilmneb osaühingu ja aktsiaseltsi võrdlemisel kolm erinevust: 1) Osaühingu kohta on kehtestatud märksa vähem norme kui aktsiaseltsi kohta; 2) osaühingu kohta käivad normid on dispositiivsemad, st ühingu (seltsi) põhikirjaga saaab mitmes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid; 3) osaühingule on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate formaalsustega. Nii osaühingus kui ka aktsiaseltsis on osanike/aktsionääride vastutus piiratud. See tähendab, et osanikud/aktsionäärid ei vastuta ühingu kohustuse eest isiklikult (ÄS §-d 135 ja 221).Samas vastutavad nad küll osanikuna või aktsionäärina vastavalt kes OÜ-le või AS-le, teisele osanikule, aktsionäärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest ( ÄS § 188 ja § 289). Sellest tuleneb, et aktsionääri või osaniku vastutuse oluline tingimus on tema süü kahju tekitamises
·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus
D Garantiikulu K Garantiieraldis Garantiiremondi teostamine D Garantiieraldis K Materjal K Võlad töötajatele K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusmakse võlg Tingimuslik kohustis Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille: realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslikku kohustist ei kajastata põhiaruannetes. OMAKAPITALI ARVESTUS AKTSIASELTSIS JA OSAÜHINGUS Omakapital on jääkosalus ettevõtte varas pärast kohustiste mahaarvamist. Omakapitali liigitatakse: omanike sissemaksed (nimiväärtuses ja nimiväärtust ületavas osas); reservid; kasum. Aktsiaselts AS Aktsiaseltsi põhikapital on aktsiakapital, mis on jaotatud aktsiateks. Väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali. Aktsia on väärpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiakapitalist aktsia
Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda. INVESTEERIMINE Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5
Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Äriplaanis eesmärgid tuleb püstitada iga olulise tegevusvaldkonna kohta. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Raamatute müük on litsentseeritud tegevusala. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Euroopa äriühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 100 000 eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Aktsiaseltsis peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside võib luua ka üks füüsiline või juriidiline isik Õige vastus on 'väär'. Ettevõtete klassifikaatoriks ei loeta ettevõtete sünde. 4 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõtte eesmärgiks on
seadusest tuleneva ostueesõigusega. Osanike pädevust võib erinevalt aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevusest põhikirjas laiendada (ÄS § 168 lg 1 p 12) ja lisaks on osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2), osanikel on otsesem juurdepääs ühingu juhtimisele, võrreldes aktsionäride samasuguse õigusega aktsiaseltsis. Erinevalt aktsiaseltsist, kus aktsionäridel on õigus saada teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta vaid üldkoosolekul, on osanike teabeõigus laiem – osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ka jooksvalt, samuti õigus tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1). Osanikku võib seaduses sätestatud asjaolude korral ning seaduses ette nähtud protseduuri järgides osaühingust ka välja arvata.
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikme osalevad: 1) tarbijate ja muude hüvede kasutajatena 2) hankijatena 3) tööpanuse kaudu 4) teenuste kasutamise kaudu
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, m...
8. kaupa või teenust müüva füüsilise isiku või juriidilise isiku esindaja allkiri 30. Aktsiaseltsi asutamispeling. Aktsiaseltsi või osaühingu asutamisel peavad asutajad sõlmima asutamislepingu.Aktsiaseltsi asutamisel ilma aktsiate märkimiseta ja osaühingu asutamisel tuleb asutamislepingus näidata: Asutatava aktsiaseltsi või osaühingu ärinimi, asukoht, aadreaa ja tegevusala. 2. Asutajate nimed ja elu- või asukohad. 3. Aktsiakapitali või osakapitali kavandatud suurus. 4. Aktsiaseltsis aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel. Osaühingus osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel. 5. Aktsiate või osade tasumisele kuuluv summa, tasumise kord, aeg ja koht. 6. Mitterahalise sissemaksega tasumisel mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7. Aktsiaseltsis juhatuse ja nõoukogu liikmete, samuti auditori andmed
54)Ainuomanikufirmad on piiramatu seisukohalt keerukad ja kulukad. 55)Üks partnerettevõtte eelis on see,et kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. 56)Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha.Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellest firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest.Tema ettevõte on näide frantsiisi kohta. 57)Junior Achievementi Arengufond on näide mittetulunduseorganisatsiooni kohta. 58)Suures aktsiaseltsis on omandus ja juhtimine lahutatud. 59)Aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. 60)Kui sa ostad ettevõte aktsia,siis sa ei saa kaotada rohkem raha,kui aktsia ostmise peale kulutasid. 61)Tõenäoliselt ei kuulu ametlikult tööjõu arvestusse pensionile jäänud treial. 62)Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende haridust. 63)Kõige otsesemalt mõjutab kõrgemait palka,mida töölised saavad autoteeninduses on
Igal majandusaastal puhaskasumist, kui tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. põhikirjaga ei ole ette nähtud Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, suuremat eraldist. lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Omanike pädevused, juhatuse liikmete õigused ja kohustused, nende tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest. Aktsiaseltsis on omanike ehk üldkoosoleku pädevuses: põhikirja muutmine aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine vahetusvõlakirjade väljalaskmine nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine audiitori valimine; erikontrolli määramine majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine
· Igal osanikul on üks osa. · Osa väiksem nimiväärtus on 1 . · Asutamisel koostatakse asutamisleping ja põhikiri. · Juhtimisorganiks on juhatus (nõukogu), kes vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest. Eelised · Osanike või aktsionäride piiratud vastutus; · Võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; · Omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata; · Paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; · Võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel; · Piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; · Sobivus nii suur- kui ka väikeettevõtetele; · Spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; · Suurem usaldatavus partnerite silmis. 3 Puudused · Rohkem aega ja vahendeid nõudev organisee-rimine; · Tegevuse suurem reguleeritus;
usaldusühingu puhul minimaalne nõutav algkapital puudub ja sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga. FIE, osaühingu ja aktsiaseltsi puhul on minimaalne nõutav asutajate arv 1, täisühingu, usaldusühingu ja tulundusühistu puhul 2. Varalise vastutuse poolest erinevad osaühingud selle poolest, et 1) FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga 2) Osaühingus osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest 3) Aktsiaseltsis aktsionär isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest ei vastuta 4) Täisühingus vastutavad osanikud kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga 5) Usaldusühingus vastutab vähemalt üks täisosanik äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses 6) Tulundusühistus ei vastuta osanik isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui
esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause.
FIE puudused FIE-l on piiramatu vastutus. Kui ettevõtlus ebaõnnestub, peab FIE võlad isiklikult tasuma. See võib kaasa tuua tema vara, näiteks auto, maja ja säästude kaotuse. Raha, mida FIE koguda suudab, on piiratud tema enda säästudega, ja laenu saab võtta vaid isikliku tagatisega. FIE-na on kasvupotensiaal piiratud. Kuigi ka FIE võib palgata töötajaid, soovivad head spetsialistid töötada pigem osaühingus või aktsiaseltsis. Kui FIE näeb, et äri võiks kasvada, on kasulikum registreerida OÜ 2. Täisühing Täisühing on äriühing, millel on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühing asutatakse siis, kui soovitakse tegutseda mitmekesi koos, kuid ei soovita teha sissemakseid osa- või aktsiakapitali, mistõttu FIE või OÜ vormi ei peeta sobivaks. Täisühingu võiks soetada
c) töötajate palgad d) kõik vastused on õiged 13. Ettevõtte bilanss on a) teatud ajahetke seisu kajastav finantsaruanne b) finantsplaan c) aktsiate arvestus d) tulude ja kulude aruanne 14. Usaldusühing on ettevõte, a) kus kõik liikmed vastutavad solidaarselt b) kus kõik liikmed vastutavad osaliselt c) kus vastutuse aste määratakse kohtu korras d) kus ühed liikmed vastutavad kogu varaga, teised liikmed ainult ühingusse paigutatud varaga 15. Suures aktsiaseltsis a) juhivad aktsionärid alati firmat b) on nõukogu aktsiaseltsi omanik c) on omandus ja juhtimine lahutatud d) ei emiteerita aktsiaid 16. Karlil on haljastusfirma. Teenuste osutamisel tuleb tal teha nii püsiv- kui ka muutuvkulusid. Milline järgmistest kuludest on püsivkulu? a) transpordi kasutamise ja hoolduskulud b) sotsiaalmaksud c) maamaks d) väetistele ja putukatõrjele kulutatud raha 17. Ettevõtlikkuse all mõeldakse a) äriotsuste vastuvõtmist b) uuenduste tegemist firmas
üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on õiguste ulatus otseselt seotud aktsionäri osaluse suurusega aktsiaseltsis. · Eelisaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. 2. Aktsiaselts ja osaühing 2.1. Juhtorganid 4 Üldkoosolek ja pädevus Aktsionäride üldkoosolek Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ja erakorraline üldkoosolek Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital peab olema vähemalt 20 000 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsis peab olema vähemalt kaks liiget. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritud kasum. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
sündmuse asjaolude uurimiseks (RKKTS § 20 lg 1) • Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS § 20 lg 2) • Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande (RKKTS §20 lg 3) • Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam • Komisjon peab välja selgitama: - kas AS-i Tallinna Sadam juhtimise ja järelevalvega seotud sisekontrollil ja aruandluses on järgitud õigusaktide nõudeid ja hea juhtimistava põhimõtteid; - kas AS-i Tallinna Sadam juhtorganite liikmed on valitud ja nende tegevust on kontrollitud nii, nagu näevad ette järelevalvet reguleerivad õigusaktid; - kas AS-i Tallinna Sadam vara valitsemine on olnud korraldatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ja heaperemehelikult;
inimest. Tööjõuturul toimunud töötasude üldine tõus koos piimatööstuse tehnoloogiliste investeeringutega oli vähendas aga üpris stabiilsena püsinud tööga hõivatute arvu sektoris võrreldes aastaga 2012 2,6% võrra. Üheks Eesti suurimaks piimatöötlemisega tegelevaks ettevõtteks on AS E-Piim, mis esimese ettevõttena Baltikumis toodab muuhulgas ka kõrgekvaliteedilist demineraliseeritud vadakupulbrit, mida kasutatakse beebidele mõeldud rinnapiima asendavas segus. E-Piim aktsiaseltsis oli 2013. aasta keskmine täistööajaga töötajate arv 277 inimest, kellele maksti töötasu lähes 3 miljonit eurot. AS E-Piim Tootmine on enam kui 100 aastase kogemusega ühistulise omandivormiga Eesti farmeritele kuuluv kahe meiereiga piimatööstusettevõte, kus toodetakse juustu ja piimapõhiseid pulbreid ning võid. Pikaajalised traditsioonid ning soodne geograafiline 2
kasvu piir (mida alati ei tunnetata!), · portfelliinvesteering -- omandatakse alla 20% hääli. juhte ei "kasva" organisatsiooni sees. Häälte- ja kapitaliosalus on üldjuhul proportsionaalne, kui see nii ei ole (näiteks eelisaktsiatega aktsiaseltsis), siis on määrava tähtsusega häälteosalus. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 31 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 32
Toodangu muutmine. 5. Suutmatus tagada seaduses ettenähtud omakapitali nõuet. 6. Pooleli olev kohtuprotsess, mis kaotuse korral võib tekitada ettevõttele olulise finantskohustuse ehk kahjumi. 7. Oluline turuosa kaotus või oluliste tarnjate kaotamine. AUDITI LEPING Kliendi ülessanne on välja valida audiitor. Adiitori valib organisatsiooni kõrgeim juhtorgan, aktsiaseltsis on kõrgeimaks juhtorganiks aktsionäride üldkoosolek. Kõrgeim organ peab organisatsiooni audiitori vahel sõlmitud lepingu üldkoosolekul kinnitama. Kui seda aga ei tehta ning audiitor annab mitte kõige parema otsuse, mis ei meeldi aktsionääridele, võib tekkida konflikt. Kui aktsionäärid on selle lepingu kinnitanud siis sellega on nad nõustunud adiitori antud otsustega. Võib tekkida olukord kus audiitorilt soovitakse muid teenuseid, sellisel juhul
Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid koormanud õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osalus aktsiaseltsis. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Osa Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne
kas §-st 314 lg 2 tulenev juhatuse liikme tasu? juhatuse liikme tasu on kogu raha, mis makstakse (juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega)- kas lahkumishüvitis on tasu? Muud hüved mis juh liikmele on antud tuleb ka käsitleda tasuna! Mõistlikus vahekorras juh liikme ülesannetega peab olema ka tema tasu! 17. Aktsiaseltsi nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks isiku, kes töötas eelnevalt samas aktsiaseltsis müügijuhina. Uue juhatuse liikmega sõlmiti ka juhatuse liikme leping. Aasta mödudes kutsus nõukogu juhatuse liikme tagasi ja ütles temaga sõlmitud lepingu üles. Juhatuse liige ei vaielnud sellele vastu, küll aga nõudis ta varasemalt sõlmitud müügijuhi töölepingu täitmise jätkamist, kuna seda lepingut ei ole lõpetatud. Aktsiaselts vaidles nõudele vastu põhjusel, et juhatuse liikme valimisega tööleping lõppes. Kuidas tuleks lahendada vaidlus? VUTT: 1 TLS § 7 p
kas §-st 314 lg 2 tulenev juhatuse liikme tasu? juhatuse liikme tasu on kogu raha, mis makstakse (juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega)- kas lahkumishüvitis on tasu? Muud hüved mis juh liikmele on antud tuleb ka käsitleda tasuna! Mõistlikus vahekorras juh liikme ülesannetega peab olema ka tema tasu! 17. Aktsiaseltsi nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks isiku, kes töötas eelnevalt samas aktsiaseltsis müügijuhina. Uue juhatuse liikmega sõlmiti ka juhatuse liikme leping. Aasta mödudes kutsus nõukogu juhatuse liikme tagasi ja ütles temaga sõlmitud lepingu üles. Juhatuse liige ei vaielnud sellele vastu, küll aga nõudis ta varasemalt sõlmitud müügijuhi töölepingu täitmise jätkamist, kuna seda lepingut ei ole lõpetatud. Aktsiaselts vaidles nõudele vastu põhjusel, et juhatuse liikme valimisega tööleping lõppes. Kuidas tuleks lahendada vaidlus? VUTT: 1 TLS § 7 p
tegevustulemustest. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on õiguste ulatus otseselt seotud aktsionäri osaluse suurusega aktsiaseltsis. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Dividende võib teatud tingimustel jätta ka maksmata, kuid kui 2 aasta
Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on õiguste ulatus otseselt seotud aktsionäri osaluse suurusega aktsiaseltsis. · Eelisaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Võlaõigust tõendavad väärtpaberid:
Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omanikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõppeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber
Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber
Aktsiaseltsi toimimine on võrreldes osaühinguga palju formaalsem - aktsionärid saavad otsuseid vastu võtta ainult üldkoosolekul, nõukogu ja kohustusliku audiitorkontrolli nõuded, üldkoosoleku pädevus on seadusega piiratud, aktsiad tuleb kohustuslikus korras registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris jne. Aktsiaseltsi ülalpidamiskulud on võrreldes osaühinguga suuremad. Äriseadustikus sätestatud suuremad nõuded aktsiaseltsi osas on põhjendatud sellega, et eelduslikult on aktsiaseltsis palju aktsionäre, kes reeglina ei osale aktsiaseltsi majandustegevuses, primaarne on aktsiate kui investeeringu omamine. Äriseadustiku reeglistik peab seetõttu tagama aktsionärile informatsiooni aktsiaseltsi majandusnäitajate, samuti oluliste otsuste majanduslike ja õiguslike põhjuste kohta, võimaluse osaleda seltsi juhtimises jm õigused. Aktsiaseltsi asutajad ja asutamise viisid Aktsiaseltsi võivad asutada üks või siis mitu isikut
annaabi.ee 
