Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aktiivsus- ja tähelepanuhäired". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüperaktiivsus, hüperaktiivse, tähelepanuhäire, hüperaktiivne, hüpperaktiivsus, frustratsioon, tähelepanuhäired, soodusta, rahutu, kunst, eluaasta, sagedasem, kasutamisel, segab, frustratsiooni, avali, jutust, dieet, teraapiad, motoorika, eluaastal, viidud, lühiajaliselt, õpetamine, koolieelses, kikas, sündroom, defitsiidi, käitumisprobleemidAktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee  seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on
Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3
Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad
käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma
kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st
sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8.  10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad:
Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA............................................................................ 7 3.1. Ravi....................................................
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli,
Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
narod.ru/articles/monina.html). Erinevates riikides läbi viidud uuringud näitavad, et õpetajad, kes omavad edusamme üliaktiivsete laste õpetamisel, kasutavad kolmespektrilist strateegiat, mis koosneb kolmest komponendist: 1. Akadeemiline juhendamine 2. Käitumuslik sekkumine 3. Klassiruumi kohandamine Nad alustavad lapse ainukordse vajaduste kindlaks määramisest. Näiteks, pedagoog teeb kindlaks kuidas, millal ja miks on laps tähelepanematu, impulsiivne ja hüperaktiivne. Seejärel pedagoog valib erinevaid õppimismeetodeid, mis on seotud akadeemilise juhendamisega, käitumuslike sekkumistega ja klassiruumi kohandamisega, mis on vastavad lapse vajaduste täitmiseks. Lõpptulemusena õpetaja kombineerib neid meetodeid indivuaalsesse õppekavasse (IÕK) või mõnda teise individuaalsesse plaani ning ühendab antud programmid koos haridusliku tegevusega, mis on alustalaks antud klassile. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php)
tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata. Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada, raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus. Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta. 3 ATH-ga seonduvad materjalid on kindlasti kasulikud kõigile lastevanemate tutvumiseks ja rakendamiseks igapäevases elus.
haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all  hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64)
Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid.
sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud. Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad.
veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
(Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi  vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Võimalikud tekkepõhjused: 1) Neuroloogilised põhjused- tegurid (nt. hapnikupuudus, verevarustuse häired, läbipõetud
Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks "hüperaktiivne". 1 2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu. Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja suhtes agressiivne ja vägivaldne. Ta hammustada ja lõi teisi lapsi, ta segas teisi mängimise juures ning sekkus ilma, et oleks luba küsinud. Talle meeldis teistelt lastelt asju ära võtta, et neid ärritada ja et jällegi olla tähelepanu keskpunktis. Ühtegi tegevust rühmas ta ei viinud kunagi lõpule
oskuste poolest nii , et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist. Erivajadustega laps: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või - häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, õpiraskustega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps. Mida kujutab endast tähelepanu häire ja hüperaktiivsus ning milliseid probleeme see kaasa toob? Tähelepanu häired Hüperaktiivsust ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on käsitletud mitme nimetuse all: hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon (MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire jt. 2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust kui psüühika täidesaatva funktsiooni häiret - võimetust oma tegevust planeerida, plaani järgi tegutseda, saavutada
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest, õppimisest ja õpiteooriatest, didaktilised lähtekohad, lapse õpetamisest, õpetaja tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega. Inga Mutso: Loov lähenemine matemaatika õppimisele ja õpetamisele Artiklis antakse ülevaade matemaatika õppimise ja õpetamise seos keelega, matemaatika
hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad. Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor, James Webb väidab, et andekad lapsed on juba oma olemuselt intensiivsemad ja impulsiivsemad kui tavalapsed. See sisemine intensiivsus avaldub tihtilugu ka
Paljud andekad lapsed on Andekate ja Loominguliste Laste Fondi hinnangul arvatud ekslikult ,,puuetega" laste hulka. Fondi põhiülesandeks on need lapsed üles leida ja neid aidata. Selle organisatsiooni juhtivate töötajate arvamust mööda hävitatakse ,,paljud andekad lapsed ühiskondlikus haridussüsteemis. Need lapsed on ebaõiglaselt tembeldatud ADHD-ks ning vanematel pole aimugi, et nende laps on tegelikult potentsiaalselt andekas" (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder / hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega). Teie lapse andekuse määramiseks tuuakse välja järgmised omadused: 1. Omab kõrgendatud tundlikkust. 2. Mistahes tegevus tüütab teda kiiresti ning 3. Omab palju energiat. 4. Jääb mulje, et ta on suuteline oma tähelepanu keskenduma vaid lühikeseks ajaks. 5. Vajab suhtlemist emotsionaalselt tasakaalustatud ja turvaliste täiskasvanutega. 6. Protesteerib autoriteedi vastu, kes pole demokraatlikult meelestatud. 7
suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3 ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed
maiustused Negatiivne kinnitus  kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist  palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus  stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja  analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993). 1) õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse (skeemid, strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt.
Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga  F61. Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos. Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Tunnused: halvasti juhitav käitumine, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ülemäärane aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus. Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine. Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nu
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on autism?........................................................................................................ 3 Autismi tunnused.................................................................................................... 4 Rutiinilembus....................................................................................................... 5 Sensoorne ülitundlikkus....................................................................................... 6 Erilised huvid....................................................................................................... 6 Õpiraskused........................................................................................................ 7 Autismi põhj
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima  kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
· Kiusamine (st pikaajaline süstemaatiline vägivald kellegi suhtes) kestnud kuid, aga keegi ei tea! · Varjatud kohad · Head õpilased · Oskamatus tegutseda takistab alustamist Hindamine ja abistamine · Käitumise hindamise skaalad (Merrell, Achenbach jt) · Probleemide lahendamine · Vanemate treeningud · Kognitiiv-käitumuslik lähenemine  Parim, kui kooskõlastatakse koduga  Ei suuda üldistada oma käitumist  Vaja muuta käitumismustreid kodus Hüperaktiivsus ja tähelepanupuudulikkus · 3 dimensiooni  Tähelepanupuudulikkus  Hüperaktiivsus  Impulsiivsus · 3 tüüpi: TP+HA, I; TP; HA,I · Arengule mittevastavad raskused tähelepanus, impulsiivsuses ja üliaktiivsuses Arvudes · 3-7%. Keskmine 5.3% (meta-analüüs Polanczyk, Silva de Lima, Horta, Biederman, & Rohde, 2007). · 4:1 kuni 9:1 poiste ja tüdrukute suhe. · Õpetajate teadmised vareeruvad, kuid suhteliselt kehvad (38% õigeid vastuseid
INDIGOLAPSED Koostas:Pille Puuoja Juhendaja:Eevald Ipilok Tallinn2009 Sissejuhatus Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse ja seda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma! Nad sünnivad siia ilma ,,teadmisega", kes nad on  seega tuleb meil neid juba varakult tõsiselt võtta, rõõmustada neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse? Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvälja (eriti
annaabi.ee 
