Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Akreditiiv kolme panga näitel - sarnased materjalid

akreditiiv, müüja, pank, avaja, vahendaja, müüjale, uuenev, dokumendid, ostjal, back, ootel, kinnitaja, teataja, uueneva, stand, saajale, ajavahemik, saadab, avamist, swift, olemuselt, teatab, vormistamisel, kanal, tagatise, worldwide, swed, puutu, clause, rahasumma, nõusolekuta, maksevahend, sampo, kinnituse
thumbnail
7
docx

Faktooring, akreditiiv ja inkassos erinevates pankades

Arvete haldamine Arvete väljamakseid, ostjatelt laekumist ja laekumiste sidumist arvetega jälgib ning haldab SEB. Iga sooritatud väljamakse kohta leiate ärikliendi internetipangast detailse raporti. Ostjatega seotud makseriskide hindamine ja maandamine Maksetähtajaga müük suurendab alati riski, et ostja on maksetähtpäeva saabumise ajaks muutunud maksejõuetuks. Krediidikindlustusega faktooring võimaldab seda riski vähendada. AKREDITIIV Akreditiiv on ostja ehk akreditiivi avaja panga kohustus maksta müüjale ehk akreditiivi saajale välja akreditiivi summa, kui müüja täidab akreditiivis määratud tingimused. Pangad käsitlevad akreditiive kooskõlas Rahvusvahelise Kaubanduskoja väljaande nr 600 (UCP 600), ,,Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", 2007. a redaktsiooniga. Akreditiivi eelised, kui olete müüja Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal. Kui esitate pangale akreditiivi tingimustele vastavad

Pangandus
10 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Pangandus - akreditiiv, faktooring, dokumentaalne inkasso

Kodutöö RAHANDUS JA PANGANDUS Sularahata arveldused (Swedpank, SEB pank ja Nordea pank põhjal) Faktooring Millega on tegu? oFaktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. oFaktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. oFaktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et

Pangandus
15 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

b­ hinnaalandusega päevade arv, c­ kogu krediidiperioodi pikkus. Loobumiskulu määra korduvate tehingute puhul saab leida järgmise valemiga (liitintressimäära metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti

Finantsjuhtimine
205 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Pangandus

kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)

Pangandus
8 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Finantsjuhtimine - konspekt

1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid lepingu tähtaegu (paremad järelmaksu ting.) Võib kehtestada ka eritingimused. Näit

Finantsjuhtimine
206 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb

Pangandus
45 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu lepinguosaliste teineteise tundmise tase Peamised sularahatu arveldamise vormid: akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel,

Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused

Raha ja pangandus
506 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Akreditiiv, inkasso ja faktooring

Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu

Finantsvahendus
18 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Panganduse konspekt 2007

Emissioonipank ­ andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad

Arendustegevus
147 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

1.2. Investeerimispangad ­ tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad ­ tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused ­ orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud

Raha ja pangandus
243 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Raha arvestus

Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks

Majandus
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Finants juhtimine II töö

diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse - klient saab laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindlal otstarbel, vaid klient saab laenulimiiti kasutada vajaduse tekkel. Küll aga reguleeritakse antava krediidi mahtu, mis tavaliselt jääb 30 ­ 60% piiridesse firma viimaste kuude käibest. Pangad võtavad arvesse ka laenusaaja usaldusväärsuse aga ka omakapitali suuruse. Krediidilimiit võib olla tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult

Finantsjuhtimine
210 allalaadimist
thumbnail
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Väliskaubandus

üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud; 15) lisad, nt standardsed tegevusjuhised, töö ulatus (teenuste korral, sh töömaterjalid ja – tarvikud, IT-vahendid, töömaht, scope of work), riiklikud või tööstusharu erinõuded, teenuse

Logistika ja tarneahelad
23 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Miks tekib ettevõttel vajadus kasutada akreditiivi?

Mis on akreditiiv? Akreditiiv ­ see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool ­ pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust akreditiivi tingimustele, dokumentidega seotud kauba (teenuse) eest nad ei vastuta.

Raha ja pangandus
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eksam

oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, kirj. lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis- kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine

Raha ja pangandus
247 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Väliskaubanduse esimene KT

o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus ­ arbitraaz); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud 15) lisad (nt standardsed tegevusjuhised, töö ülatus, IT-vahendid, töö maht jne) c. Lepingu sõlmimise etapid · Tehingu faktiliste asjaolude väljaselgitamine · Juriidiliste riskide/probleemide tuvastamine

Baaslogistika
8 allalaadimist
thumbnail
11
docx

RAHA JA RAHASÜSTEEMID

soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb ­ töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 57. Inkassoarvelduse olemus 58. Inkasso plussid ja miinused 59. Akreditiiviarvelduse olemus Akreditiivi võib käsitleda nii makseviisina kui ka müüja käibekapitali lühiajalise finantseerimisvormina. Pangad pakuvad akreditiive juriidilistele isikutele, kes tegelevad väliskaubandusega, kuid neid võib kasutada ka riigisiseste arvelduste puhul. Akreditiiv on maksja palvel ja juhisel ostja panga (akreditiivi avaja) poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud. 60. Akreditiiviarvelduse olemus 61. Mõisted

Raha ja pangandus
14 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Rahanduse teooria arvestus

intressimääradele Miinused: Eesti ekspordinõudluse alanemine Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb ­ töötajate vallandamine Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 58. Inkassoarveldus - kauba müüja saadab kaubadokumendid ostjale panga kaudu. Pank loovutab dok. ostjale kas kohese makse või tähtajalise maksekohustuse aktsepteerimise vastu. 59. Inkasso plussid ja miinused Plussid Miinused Importija Krediidivõimalus, kui on määratud kindel Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja

Rahanduse alused
33 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rahanduse arvestuse konspekt

Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid ­ Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär ­ Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv ­ Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid ­ võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid

Rahanduse alused
76 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Osaühing (OÜ)

Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule

Majandus
10 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 - Arveldused

dokumendimakseteks makse algataja järgi tsekiarveldusteks ja ziiroarvelduseks (makse sooritatakse ostja maksekorralduse alusel) Sularahata arveldused(2) · Lihtmakse põhineb usaldusel ning raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult. Võib juhtuda, et müüjal on pärast kauba üleandmist raha kättesaamisega raskusi: Lihtmaksete vormid on maksetsekk ja maksekorraldus. · Dokumendimaksete puhul ei saa maksja enne kaupa kätte kui selle eest tasumine on kindel ja müüja ei saa raha enne kui ostjal on kaup käes. Sularahata arveldused(3) Dokumendimaksete liigid: akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõestavad, et kaup on teele saadetud vastavalt lepingule inkasso - raha sissenõue, mille esitab kauba müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine) Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr. Sularahata arveldused(4)

Finantsjuhtimine
100 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

53. Tallina väärtpaberibörsi iseloomustus Väike, tuttavad ettevõtted, palju infot ettevõtete kohta, valuutarisk puudub, sobiv kauplemisaeg (ajavahe puudub) ja madala teenustasud. Miinuseks aga madal likviidsus. 14 ettevõtet nimekirjas. IV osa – Valuutakursid 54. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid • Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) • Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) • Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) • Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse

Rahanduse alused
101 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna (keskmine kohalik müügihind) vahe. Kasu kinnisvara võõrandamisest maksustatakse sellel maksustamisperioodil, millal raha laekub või vahetatava kinnisvara omanik muutub (kantakse kinnistusraamatusse). Maksustatav kasu võib tekkida tasaarvestuse tulemusena ka siis, kui näiteks kinnisvara ostja tasub müüja võlad ja müüjale raha ei laeku. Kahju konkreetse kinnisvara võõrandamisest (näiteks müügihind on soetamismaksumusest madalam) ei arvata maha sama maksustamisperioodi muu vara võõrandamise kasust või muust maksustatavast tulust ega kanta edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, milleks on:

Majandus
266 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Rahanduse arvestus

1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1

Rahanduse alused
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pangandus ja laenud töö

24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. Kuidas jagunevad arveldused? Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangakontodel olevaks rahaks ning selle järgi jagunevad ka arveldused: sularaha arveldused ja sularahata arveldused 26. Selgitada akreditiivi mõistet. Akreditiiv on selle avanud panga (avajapanga) kohustus maksta müüjale (akreditiivisaajale) välja akreditiivisumma (või osa sellest), kui akreditiivisaaja täidab akreditiivis määratud tingimused (akreditiivitingimused). Akreditiiv on dokument, mis antakse välja panga poolt ja see tähendab, et tegemist pole äritehingu osapoolega vaid neutraalse institutsiooniga 27. Mis on kõige olulisem akreditiivi funktsioon ja kelle suhtes? Hinnasoodustused ostja jaoks Akreditiiv on müüja jaoks väga kindel instrument, mistõttu võib teda võrrelda enam-vähem

Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid.  Administreerimise tasemest lähtudes: Paindlik vahetuskurss: kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte.  Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid  Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss  Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas

Raha ja pangandus
60 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimused

tuua töötajate vallandamisi). Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso ­ raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine. Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat. 17 76. Inkasso plussid ja miinused. Importija plussid: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks;

Rahanduse alused
23 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Käibevarade arvestus

Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas ja muud raha pangakontol. Sularahatehingute tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule. Sularahata arveldused liigitatakse tavaliselt garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi jagunevad maksed lihtmakseteks ja dokumentimakseteks. Lihtmaksed tehakse kas tseki või maksekorraldusega. Dokumendimaksete puhul ei saa ostja kaupa kätte enne, kui selle eest tasumine on kindel, ning müüja ei saa raha kätte enne, kui kaup on ostja kätte jõudnud. Kaks dokumendimaksete põhiliiki on akreditiiv ja inkasso. Akreditiiv on ostja panga kohustis tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud. Inkasso on raha sissenõue, mille kauba müüja esitab kauba ostjale. Koos maksenõudega esitab müüja ostjale ka kauba saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist.

Majandus
50 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid,

Rahanduse alused
200 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

a) Optsioonid ­ Enamasti teatakse optsioone kui võimalust suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Forward- ja futuur tehing on täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus

Rahanduse alused
71 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Rahanduse Kontrolltöö

pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt

Rahanduse alused
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun