Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:
määral sõltub sauna mõju organismile saunale eelnenud treeningu tüübist, intensiivsusest, kestusest ja üldisest väsimusfoonist. Autori hüpotees on, et saun võib liialt kurnavaks osutuda pigem peale intensiivsemaid treeninguid. Autori andmetel ei ole varem uuritud sauna mõju sportlasele sõltuvalt treeningu karakteristikast. Teoreetilises osas tutvustatakse esmalt, mis on treening, mille alusel periodiseeritakse treeningut pikaajaliselt ning kuidas toimivad organismi põhilised energiatootmismehhanismid. Edasi selgitatakse südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust. Viimaks tutvustatakse vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid ning selgitatakse kuidas need ainevahetust mõjutavad, milline on neile iseloomulik treeningefekt ja millele tuleb iga meetodi puhul tähelepanu pöörata. Teoreetiline osa on vastavalt uurimistöö eesmärgile ulatuslikum kui nõuab
bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2
6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga head ning mida on võimalik oma treeningutel rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid.
Maksimaalsel pingutusel (kestus üle 10 minuti) saadakse 80% ja rohkem energiat aeroobsete mehhanismide arvelt. See on energeetikas domineeriv mehhanism. Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui nn avariivõimalust. Treener Artur Lydiard on väitnud, et sooritustaseme määrab vastupidavusaladel aeroobne, mitte aga anaeroobne töövõime. 5 2 Aeroobne lihastöö 2.1 Aeroobne treening Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia)
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport  sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport  liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist.
aktiivsust võimalikult kaua  KNS stabiilsus  neerupealiste koore töövõime suurus  organismi süsivesikute sisaldus. 5. Vahelduva võimsusega harjutused Jaotus välistingimuste iseloomu alusel: kiirus-, vastupidavus-, jõu-, osavus-, painduvusharjutused.  Jõuharjutused – eesmärgiks saavutada võimalikult suure massi liikumine  Kiirusliku jõu harjutused – eesmärgiks suhteliselt väikesele massile (heiteriist, sportlase keha) suure algkiirenduse andmine 8. Väsimuse tekke põhjused erineva intensiivsusega kehalisel tööl. Kehalisel tööl tekkiv väsimus on oluline bioloogiline kaitsemehhanism, mille peamine ülesanne on vältida keha ressursside ülemäärast kasutamist. Väsimus tekib ja süveneb tööst tingitud muutuste tõttu, mis ilmnevad nii närvisüsteemis kui ka lihastes. 1) max intensiivsus: laguproduktide kuhjumine organismis 2) submax: Piimhappe kuhjumine, vere pH muutus happelisemaks
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
2) Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon? Võime alati mõne kehalise võime muudatuse tagant otsida muudatusi seda tagava organi ehituses. 3) Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega? Pikaajalise ja piisava treeningkoormuse põhjustatud ümberkorraldused organismis juhinduvad eraldi iga inimese puhul tema päritud geneetilisest informatsioonist (geenidest). Siit ka põhjus, miks täpselt sama treeningut tegevad inimsed arenevad erinevas tempos ja erineval määral. Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informatsioonile. 3 4) Milline on optimaalne treeningkoormus? Treening peab ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes- treening peab
See on seletatav asjaoluga, et jooksukiirust Kindla absoluutse (töö intensiivsust absoluutsel skaalal) on võimalik suurendada veel pärast hapni- intensiivsusega kutarbimise maksimumi saavutamist, kuna lühikest aega saavad lihased töötada kehaline koormus ka olukorras, kus hapnikuvajadus on tunduvalt suurem kui hapniku hulk, mida võib kõrge organism otseselt töö ajal tarbida suudab. treenitusega sportlase jaoks osutuda võrdlemisi KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMI TALITLUSELE tagasihoidlikuks pingutuseks, tree- Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte- nimata inimesele line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda talle omasel suh- näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas telise intensiivsuse treeningueksperimendis
tegevuskiirus  võime mängus võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutseda, lähtudes komplekselt tunnetuslikest, tehnilistest , taktikalistest ja koordinatiivsetest võimetest e liigutuskiirus Levinud on arvamus, et sprinteriks, mitte ei saada. Seda põhjendatakse sellega, et kiirus määratakse suurel määral geneetiliste (pärilike) omadustega ja sõltub sportlase lihaskompositsioonist, mis tähendab, et määravaks on kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord töötavates lihastes. Mida suurem on kiirete lihaskiudude osakaal, seda kõrgem on reageerimiskiirus ja võimsam lihaskontraktsioon. Kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhe ei muutu palju küpsemisel ja treeningu mõjul, aga sõltuvalt treeningumõjudest lihasrakud muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks.
Füüsilise tegevuse mõju organismile (tervisesport) Aeroobne treening-See on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikku kasutama. Regulaarse treeningu tulemusena viiakse lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha rohkem, ilma et sa väsiksid. Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine. Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest - Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja
dieet + KA vastasseis, tehnilsed probleemid 8. - 1000 kcal/p 6.GPS seadmed – ei pruugi olla väga täpsed Ülekaalulistel kehalise aktiivsuse määramisel: KA soovituslikud tasemed: 1 . nende tervist, haiguseid - idealalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat KA iga päev ja 2-3 tundi suure intensiivsusega treeningut. 2.Mis on aeroobse ja jõufitnessi peamised komponendid? Kirjeldage - südame veresoonkonna treenimiseks – 60-70 % maksimaalsest ealisest pulsist, Aeroobse fitnessi komponendid: - 60-70 % annab võimekuse säilitava ja kehakaalu - võimekus – vastu seisma pikemaajalisele suhteliselt alandava efekti intensiivsele lihastööle
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varas
Kasutatud raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja Rein Jalaki ,,Kehalised võimed ja organism", Riku Aalto eneseabiraamat ,,Liigutaja käsiraamat" ja Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore  pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa
Ujumistehnika areneb pidevalt ja on väga mitmekülgne. Näiteks rinnulibrassi tehnikas lühiaajalise tsüklisisese sukeldumisega, delfiini ujumise suhteliselt tasase õlavöö asendiga ning katkematu nõtkete jalaliigutustega, vabaujumises pika jõulise tõmbega, startide ja pöörete sooritamise tehnikas pika veealuse osaga. Tänapäeval on igal ujumisstiilil mitu erinevat variatsiooni. Variatiivsuse allikaks on pidev loominguline treeneri ja treenitava koostöö, mis arvestab: ï€ Sportlase individuaalsete iseärasustega ï€ Biomehhaanika seaduspärasustega ï€ Võistlusreeglitega ï€ Isiklike kogemuste ja uute tendentsidega ujumises Tippujuja tehnika on individuaalne. Liigutuste iseloom sõltub ujuja andekusest, sportlikust kogemusest, kehaehitusest, painduvusest, jõust jne. Kuid individuaalsuse taga on alati tehnika üldised seaduspärasused ja iseloomulikud jooned, mis on omased ratsionaalse tehnika variandile. (Alezin 2009: 9)
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik
voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk  väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine, sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse vigastatud sportlasega, võib eesmärgiks olla tugeva armkoe formeerumine, sel juhul kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2
Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi.
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus
· arendama peab kõiki lihasrühmi · kergemaid jõuharjutusi teha iga päev · harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet
jääb sellest väheks. Janukustutaja. Mahlades rohkem suhkrut kui Cocas. Mineraalvees pole suhkrut. Pigem treeningueelselt juua rohkem kui spordijooki. KA positiivsed küljed: suureneb energiakulu, rasvkoe kadu, rasvavaba kaal, aeroobne töövõime, rasvarakkude lipplüüs. Kas ülekaal ei ole patoloogiline? Vältima peaks harjutusi, mille puhul tuleks kehakaalu edasi viia, nt käimine, jooksmine. Eelistatud rattasõit, ujumine, sõudmine. Minimaalselt 3 treeningut, kiirendame ainevahetust, aga kehakaal ei alane. Päevane energiakulu ei tohi olla alla 1200 kcal.  see on vajalik organismi toimiseks. Mitte muuta toitumisharjumusi, vähendada ainult toidu kogust, rasvade, süsivesikute ja valkude vahekorda ei soovitata muuta. Negatiuvne energiabilanss peaks olema umbes 500-1000 kcal päevas. Maksimaalne kaalukadu võib olla kuni 1 kg nädalas. Vedelik-kehakaal. Täiskasvanud inimesed vajavad vedelikku 2.5l vett päevas. 2%
arenemisega. Kuidas kvalifitseerida rannakäsipalli? Kas omaette spordialana või käsipalliliigina? Selge see, et tänapäeva rannakäsipall on erinev saalikäsipallist ja kõik rannakäsipallimängijad on läbitud saalikäsipalli kooli. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Delamarche, P., Bindeau, B. (2011). Relevance of biological and biomechanical analysis in handball performance. Movement, Sport and Health Science Laboratory, University Rennes 2, E.N.S. Cachan, France. EHF Scientific Conference 2011; November 18  19, 2011, Vienna, Austria. Vienna: European Handball Federation. 2. Feldmann, K. (2001). An analysis of the Men`s World Championship in FRA. Handball, EHF Periodical, Vienna, 1, 22-26. 3. Ignatjeva V.J. (1983). Sorevnovatelnaja dvigatelnaja sejatelnost gandbolistov. Moskva. 4. IHF, (2001). Rules of the game. International Handball federation. 2001. 5
venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Kokkuvõtvalt tuleb õige harjutamise juures meeles pidada nelja asja: 1. sagedus (treeningud peavad toimuma vähemalt 3 korda nädalas), 2. intensiivsus (harjutuste intensiivsus peab olema aeroobsel tasemel), 3. aeg (vähemalt 20 minutit), 4. harjutuse liik (suurte lihasgruppide kaasamine). Mis juhtub treeningu tulemusena? · tõuseb kehaline töövõime, · paraneb meeleolu ja kontsentratsioon,
........................................................................... 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ................................................................................................... 6 1.4 MEESTE 100M JOOKS ................................................................................................... 7 1.5 NAISTE 100M JOOKS .................................................................................................... 7 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID .................................
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia  uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia  uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia  uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia  uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia  uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui mo
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajadu
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon j�
Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas
Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse jooksukiirust ja selle arendamise erinevaid viise, mille eesmärk on autori kehaliste võimete arendamine ühe õppeaasta jooksul. Keskendutakse peamiselt kiirjooksule (distantsi pikkus kuni 400 m). Sportlase arengu võrdlemiseks on töös ära toodud kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015  kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra.
ühe tunni kõnni energiakulu on 250 kilokalorit, siis kepikõnnil kulutab keha ühe tunni jooksul 400 kilokalorit ehk 46% rohkem. Mida raskem inimene, seda suurem on kaloripõletus ja vastupidi. Kaalulangetust eesmärgiks võttes on hea teada, et inimestel on maksas glükogeeni varu, millest vabaneb energia saamiseks glükoos ja seda varu jätkub 45 minutiks alates treeningu algusest. See tähendab, et organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45- minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi. Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimeldes ja tehes ka mõne hüppesammu. Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja
Tartu Kutsehariduskeskus Kepikõnd 2011 See spordiala sobib hästi kõigile, nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral  liigeseprobleemid, veenihaigused, südame  vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Kiire käimine koos keppidega on lihtne selgeks õppida, koormus langeb sisuliselt kogu organismile. Kepikõnd koormab ligi 90% organismi lihaskonnast, ta on 40  50% efektiivsem tavalisest kõnnist. Enam on koormatud ülajäsemed ja rindkere. Käte liikumise ulatus ette-taha reguleerib ka jalgade liikumis ulatust. Mida pikem on kepitõuge selja taha, seda pikem tuleb samm. Mida pikemad ja lõpuniviidumad on käte ja jalgade liigutused, seda jõulisemad on ka pöörded puusa, rindkere, õlgade ja kukla piirkonnas. Kepikõnnil koormatakse vähem ka liiges
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
