Kontrelateraalsus paigutus ehk nt vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt. Nt. Split-brain research: Kui näidata pilti/sõna/objekti ja info läheb paremasse ajupoolkerra siis inimene ei suuda välja öelda, mis objektiga on tegemist (ütleb et ei näinud midagi; kõnekeskus vasakul pool), kuid kui öeldakse et võta objekt kätte siis seda ta suudab teha, kuna parem osa tuvastas objekti ning parem pool kontrollib keha vasakut poolt. Ajukoore kahjustuse tagajärjed: Visuaalne agnoosia – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks). Prosopagnoosia – ei suuda tuvastada nägusid (ka mitte enda, oma pere ja sõprade; tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak
toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad
väheneb. KN-süsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hall aine koosneb närvirakkude kehadest. Balgeainu moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd
Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu-, mao- ja sooltelimaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alcohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Olenevalt inviduaalist, võib alkoholi korduv tarbimine tekitada ka sõltuvust. Inimese organismis ei ole ühtki rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli liigtarvitamine äärmiselt ohtlik
Võitle-põgene reaktsioon Parasümpaatiline haru taastab organismi puhkeolu 4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid. · Ajutüvi asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus
Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine). Ajukoore stimuleerimine (inimene peab olema teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele. Üksikuid neuroneid liiga palju, et eraldi uurida (ajus 16 miljardit). Kompuutertomograafia (CT) – elusal inimesel ajust piltide tegemine. Positron emissioontomograafia (PET).
normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist). Suuraju välispind on kurruline ja vaoline, see annab ajukoore pindala juurde. Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit
● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi
Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Üldse lähtub peaajus 12 paari peaaju närve. Suur aju on kõige suurem peaaju osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike
suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest
Seda asjaolu tuleb rõhutada: alkohol mõkjub kesknärvisüsteemi terviiklikule, koordineeritud tegevusele ainult ja üksnes pärssivalt. See efekt ilmeneb alates alkoholi väikestest annustest ja süveneb ning laiub proportsionaalselt alkoholi kontsentratsiooni tõusuga veres ja ajukoes. ALKOHOLI TOIME INIMESE PEAAJU FUNKTSIOONIDES Alkoholi toimet inimese peaajutalitusse, sh. Eriti ajukoore funktsioonides on uuritud üksikasjalikult ja palju. Kasutatud on mitmeid erinevaid metoodikaid, rakendatud on väga täpseid mõõtmisi, mistõttu saadud andmed on usaldatavad. 3 Alkohol häirib juba üsna väikestes annusteski meeleelundite tegevust, signaalide töötlemist peaajus, otsustamis ning reageerimisvõimet ja isiksuse omadusi
Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku · Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud
nad välja teiste aladega võrreldes varakult, morfoloogilises plaanis eristuvad nad muudest aladest suurte rakkude poolest; neis paiknevad meeleelundite kõrgeimad keskused assotsiatsioonialad (sekundaarsed alad) on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete väljade kaudu, nende peamiseks funktsiooniks on ajukoorde saabuva informatsiooni üldistamine ja töötlemine tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõigekeerukamaid funktsioone Kasutatud allikad http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju#Otsaju Kasutatud kirjandus J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002 .. « »
fotografeerisite Mälusüsteemid Anne-Ly Padrik HT-16 Protseduuriline mälu Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus on erinev, PET, Uuritakse ajukahjustusega patsiente Mällu salvestamine ehk kodeerimine Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel) Mällu salvestamine ehk kodeerimine
See määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime Vasak ajupool juhib parema käe tegevust. See on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu
Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned:
saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid väljasid kutsutaksegi Brodmani väljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes püüdnud luua ajukoore .... . Üks neist on Economo, kes jaotas ajukoore 5 rühma. Neist 3 rühma on homotüüpilised, kus
Suuraju, nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus
Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus? Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. · paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi. 15. Mis on valgeollus? Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid
Sümpaatiline haru-Mobiliseerib organismi füüsiliseks pingutuseks(higistamine, närv enne võistlust) Parasümpaatiline haru- taastab ognismi puheoleku(kõik on korras, rahustab meid) AJU EHITUS Seljaaju ülemises otsas on ajukivi Kõige ´´pirmitiivsem´´aju ´´kiht´´ :reptiili aju Tagab põhilisi instinktiivseid protsesse Ajutüvi koosneb: Pikliaki(medulla oblongata) reguleerib hingamist Sild(pons) reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus
Inimese NS-s on erinevatenautoritenhinnangul umbes triljon närvirakku.Ühes kuupmillimeetris ajukoes on ligikaudu 100 000 neuronit.Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha,dendriidid ja aksonid. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad ja lahknevad seosed.Selline NS-i ehitus loob küll ülesuuru keerukuse,kuid tagab ühtlasi ka NS-i paindlikkuse,plastilisuse,suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid.Kuklaosasnasub näiteks esmane nägemiskeskus ,laibaküljel kõnekeskes,meelekohas kuulmiskeskus jne.Erinevad funktsioonid tagatakse reeglina küll paljude piirkondade ja üksteist eraldi asetsevate moodulite koordineeritud tööga,kuid osa piirkondi on selles koordinatsioonis selgelt juhtivas rollis. EEG-aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine-ning eelkõige selle
v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. q Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. q Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. Väikeaju PEAAJU Suuraju: q Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. q Ajukoore funktsiooniga on seotud: § inimese teadvus, Suuraju § mõtlemine, § meeleelundite tegevus, § tajud, § õppimine, § mälu, § sihtmotoorika Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk
keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada. · Tähelepanu neuraalsed korrelaadid Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisüsteemid orienteerivad 3 tähelepanu ruumis ning koordineerivad tähelepanulisi valikuid, muu hulgas koondades üksiktunnused nägemisväljas eristuvateks tajuobjektideks. Tähelepanu suunamisel ühelt objektilt teisele mängivad rolli aju neuronaalsed
juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis eristame musta-valget, tumedat-heledat kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib kolvikesed- võrkkestal paiknevad
refleksid, ohutunde käitumine, KUKLASAG infotöötus AR Nägemise teel saadud OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne
· Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele. · Luku ja võtme mudel Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid AJU ANATOOMIA Aju anatoomia: aju osad · Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet; aitab tasakaalu hoida · Ajusild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une ja ärkveloleku rütmi · Väikeaju tasakaalu hoidmine ja liigutuste kontrollimine; toetab ka ruumilist mõtlemist, helide eristamist ning meeleelundite signaalide ühendamist · Keskaju meeleolu ja motiivide kujundamine, info vahendamine eesajju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest:
Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku (basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi
· Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. · Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös Suuraju koore sagarad · 1 · 2 · 3 · 4 · http://www.northernrockiesneurosurgeons.com/brain.htm Ajukoore funktsionaalsed väljad Assotsiatiivsed Motoorsed väljad väljad Sensoorsed väljad F P O T Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest Ajupoolkerade asümmeetria · Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu · Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi
Õpiküsimus Vastus 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni.
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele
!! - hüpotaalamuse olulise koha homöostaasi säilitamisel määrab: tihe seotus neurohormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärmega - HÜPOFÜÜSIGA! Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon ● ajutüve piirkonnas, erilaadne moodustis - niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde - seotud ka nägemisega ● suur hulk hajutatud närvirakke - närvirakkude ahelad - seotud omavahel, ajukoore, seljaaju ja teiste KNS-i osadega ● teda läbivad ajukoorde suunduvad aferentsed teed - annab ärritavaid impulsse ajukoorde ★ mõjutab ajukoore aktiivsust - siit lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore efektiivsust - ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid - mõjutavad suurel määral ärkvelolekut - väsimuse korral saab tugeva ärritaja toimel (külm dušš) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse
Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju
Seminar 3 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Kunstlikult esile kutsutud kesknärvisüsteemi sügav pidurdusseisund, mis väljendub teadvuse ja tundlikkuse kadumises ning reflekside ja lihaspinge pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel
vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi. Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaaju osadest hiljem, kuid inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme. Poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa, millega on seotud kõnevõime ja mõtlemine. Ajukoore ja lähimate koorealuste tuumade funktsiooni nim. kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS
täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoolne oimusagar on
erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid 1 Umbkaudu 4 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. Australopiteegid 2 Peamised leiud: A. africanus: Taungi laps 1924 Lõuna-Aafrika Proua Ples 1947 Lõuna- Aafrika A. afarensis: Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis Kehaehituselt polnud väga erinevad australopiteekidest -elasid suuremate rühmadena, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad. "Osav inimene"
37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus
Hingamine kiireneb Tupp muutub niiskemaks Emakas lükkub taha ja üles Kaks kolmandikku tupest suureneb Häbememokad täituvad verega Kliitor kasvab jne. Orgasmi tunnetus igalühel on erinev Samas kõige tähtsam on siiski inimese aju, mis juhib seksuaalelu. Aju on seksi keskus, suguelundid vaid täidavad aju korraldusi. Seksuaalärritus sünnib ajukoore eri piirkondade koostööst. Tänan kuulamast!!!
Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest
Alfalained domineerivad aju kukla piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda. Kui silmad lahti teha, siis alfalained kaovad ja asenduvad beetalainetega. Alfarütme iseloomustavad ka orientatsioonirefleksid. Orientatsioonirefleks seisneb vastuses olukorra muutusele (nt vaatad ruumi sisenevat inimest). 2) beeta ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga. Nende sagedus on 14-30 Hz. Beetalained iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit. Alfarütmi depressioon alfarütmi asendumine beetarütmiga (silmade avamisega). 3) teeta ebakorrapärase kujuga, suure amplituudiga (üle 100 mW lainetest), sagedusega 4-7 Hz. Teetarütm täiskasvanul iseloomustab ajukoore pidurdust, mis on tingitud keemilistest ainetest. Teda esineb täiskasvanul une ajal (mitte kogu aeg une ajal esineb teisi laineid ka). Teetarütm esineb ka narkoosiga. Lastele on teetarühm une ajal iseloomulik.
..leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul). Foneemide kombinatsioon annab morfeemi. ...... Lingvistilise relatiivsuse ideede propageeriva Sapir-Whorfi hüpotees- iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C
vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab
Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab sil...
1) Närvisüsteemi jagunemine - kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne 2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis
Second level Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks Third level Fourth level väga monotoonset sõnalist ärritust. Fifth level Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, Clickkelle to edit Master text s teooria järgi põhines nähtus inimeses Second level peituvatel magnetjõududel ehk nn
Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega: Täiskasvanu vastutab oma tunnete, tegude ja mõtete eest. Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks
3.närvikiude mööda kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda,kus tehakse lõhn kindlaks..Seda mõjutab nohu,vanusega see muutub,lõhnas viibides me seda peaaegu ei tunnegi jne. 4.MAITSMINE:Maitsmisaistang sammhaaval-1-Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi avade maitsmispunga.2.maitsmisp. puutuvad aineosakesed kokk tunderakkudega ja tekitavad närviimpulsse.3.närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkona, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse ??????????? 1.Kõrvavaik, miks eristub,2.Tasakaaluelund:asukoht, koosneb, kuidas talitleb, merehaiguse põhjus.3.kompimine:mida võimaldab, miks keha eripiikonnad erineva kompetundlikkusega
annaabi.ee 
