Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm.
- 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets. tähtsus filmikunstil - Eisenstein 1924 Dawesi plaan Lenini surm 1924 1925 Locarno konverents
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika
NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides.
loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a. Nõukogude Liit · Lenin 1917-1924 · Stalin 1924-1953 (2pilt) · Beria 1953 märts - juuni · Hrustsov 1953-1964 · Breznev 1964- 1982 · Tsernenko 1982- 1984 · Andropov 1984- 1985 · Gorbatsov 1985-1991 1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani · Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3 miljonit, peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt);
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale
Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused
ametikohad (ametikohad kogu eluks), tekkis gerontokraatia (valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast), majanduses üritati teostada suurprojekte, kolhoosikord asendati sovhoosiga, elutase langes ja arenenud riikidest mahajäämine, tarbekaupade defitsiit, korruptsioon, sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tsernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatsov 1985-91 Sulaaeg- 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol aga see ei hoidnud ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi, keskenduti vajadusele arendada subjektivismi ja voluntarismi, külma sõja poliitikalt võeti üle kurss rahumeelse
välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad, Krimmi tatarlased, Volga sakslased, juudid, bakiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine, eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal ukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris. Ajalugu kirjutati ümber (kõik leiutised olid tehtud Venemaal). Paljusid teadusharusid peeti ebasoovitavateks geneetika. Looduse ümberkujundamine vastavalt Nõukogude inimese vajadustele. Kunstis ja kirjanduses sotsialism, läänele ei. 5.03.1953 Stalini surm (1879-1953). sai insuldi. Peale tema surma kerkis III grupeeringut: 1
ja hinnapoliitika kaudu h) põllumajanduses orienteeruti loomakas- h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma- vatusele (või, peekon - põhilised eksport- jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised kaubad), seoses sellega ka söödakultuuri- eksportkaubad de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val-
1941 küüditamine arusaam süsteemi jõhkrusest. 22. juunil algas sõda. Osa teatriinimesi küüditati, osa läks nõukogude tagalasse, seega read hõrenesid oluliselt. Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha? Võib-olla see, et vasakpoolne ilmavaade, mis N oli omane, oli ka haritlaskonnale omane. Suhteliselt mõistlikud kultuuritegelased olid juhtpositsioonidel, kuigi tegelikult oli neil vähe võimu. Algselt rahvas seda ei teadnud. Majanduslikud stiimulid. Vähene info stalinismi ja NL tegeliku olukorra kohta. Lisalugemine: Karin Kask ,,Eesti teatriajaloo vihikud" 1940/41. Eesti teater Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) Esialgne kergendus N vägede lahkumisest sakslased kui vabastajad. Saksa poliitika tundub esialgu vähem agressiivne, kuid tasapisi illusioonid purunevad. Kuna otsest sõjategevust Eesti territooriumil pole, on elu sõja aja kohta suhteliselt rahulik. Perioodi iseloomustavad sõnad:
et suured vabrikud eraisikute kätte oleks antud. Pigem väikesed kooperatiivid (teenused). Lubati ka väliskapitali tegevus riigis. Kogu nepi aja oli majandus riigi kontrolli all. 1928 nep lõpetati ja tegemist oli plaanimajandus. See kestis 1991.aastani. Eraettevõtlus lõpetati ja kogu majandus läks riigi kontrolli alla. Plaanimajandus tuli kuna enne oli riigi mõjuvõim majanduses liiga väike. See oli tingitud ideoloogiast. NSVL toimus industrialiseerimine, tööstuses suurtööstuse eelisarendamist. Oli vaja mööduda teistest riikidest. Selle läbiviimiseks oli tarvis töötegijaid ja tehnilist intelligentsi. Hakati suurt tähelepanu pöörama tehniliste ametitega tegelevate inimeste koolitamisele. Tööpuudust ei olnud. Raha, mis kulutati, tuli toiduainetetööstuse, kergetööstuse arvelt ja neile erilist tähelepanu ei pööratud. Täpselt nagu elamute ehitamisele. Inimesed elasid ühiskorterites.
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie
ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941.
Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle NEP-ile. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEP-i lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin. SURM: 1918. aasta 30
Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poolele üle või peeti kinni. Keiser kirjutas 3.märtsil 1917 alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Ajutine valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Oktoobripööre 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla, suuremat vastupanu neile ei osutatud. Riigipööre ei toonud võimu kogu Venemaal, erilist ohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ära jätta ei söandanud
Nõukoguliku süsteemi järgi ülikoolide funktsioonideks õpetamine ja min määral teaduse tegemine. Tõsine teadus oli koondunud TA süsteemi. See mudel Venemaal juurdus juba 18. saj alguses Peeter I valitsemisajal. Seda teaduse tegemist ülikoolides ära ei suudetud siiski päriselt kaotada. Ants Kruus ei olnud mitte ainult uue süsteemi paberile panija, vaid ka selle Eesti NSV TA esimene president. See sõjajärgne aeg oli NSV Liidus teaduse mõttes väga oluline aeg. Stalin tõepoolest väga palju panustas teatdusesse. See tõi kaasa selle, et sõjajärgsel ajal teadlaste palgad tõusid mitmekordseteks. Teadlastest sai väga kõrgesti tasustatud ühiskonna kiht. Teadlaste jaoks hakati ehitama eraldi maju. Stalinil oli eraldi ordenitesüsteem teadlastele. Kruusi puhul oluline see, et ta oli kõige olulisem figuur, kes hakkas uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950.
vabariik Kaksikvõim Venemaal kujunes välja kaksikvõim: 1. Ametlik võim: AJUTINE VALITSUS 2. Tegelik võim: Petrogradi Tööliste- ja Soldatite Nõukogu Ajutise valitsuse juhid G. Lvov A. Kerenski Venemaa- põlev maja Maailmas levis kujutlus Venemaast, kui põlevast majast Bolševike populaarsuse tõus 1917 aastal olid bolševikud (enamlased) ainus jõud Venemaal, kes pooldas sõja lõpetamist ja rahu sõlmimist Loosung: Rahu, Leiba, Maad Bolševike juht: Lenin Petrogradi Nõukogu juht- Lev Trotski (Leiba Bronštein) Bolševike võimuhaaramise ettevalmistaja Bolševikke rahastas Saksamaa Rahastamisega oli seotud Aleksander Keskküla Oktoobripööre Oktoobir lõpul 1917 võtsi bolševikud võimu enda kätte. Ajutine valitsus kukutati Esimese otsusena otsustati sõlmida rahu Saksamaaga Kodusõda venemaal Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid 6
lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda. Enamlaste oktoobripööre Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade)
● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati oma vastaseid, ●Repressioone viis ellu Tšekaa (juht Feliks Dzeržinski) Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast
mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad);
SLV ja SDV moodustamine Starsborugis (Prantsusmaa) luuakse Euroopa Nõukogu Council of Europe Kuulutati välja Ungari RV 23. mai võeti vastu SLV põhiseadus 7. oktoober loodi Demokraatlik Saksamaa Kommunistide võimutulek Hiinas, 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina RV Nõukogude Liit lõhkas esimese tuumalaengu -------------------------------------------------------------------------------- 1950 21.-26. märts Toimub EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis. algas Korea sõda 9. mai Schumani deklaratsioon: ettepanek luua Euroopa Söe- ja Terase Ühenndis (ESTÜ): algab eurointegratsioon -------------------------------------------------------------------------------- 1951 "Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist. Lääne-Saksamaa sai luua välisministeeriumi Jaapan sõlmis San Franciscos rahulepingu USA-ga ESTÜ loomise lepingu allakirjutamine
lastud konvereentsile enne lepingu allkirjastamist. Saksamaale tehti tingimusi: 1. Saks. Kaotas kõik meretagused valdused ning umbes üheksandiku euroopa aladest, 2.sõjavägi vähendati kuni 100000 meheni 3.saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4. Ei tohtinud olla tanke ega lennukeid, sõja laevastikku pidi vähendama. PILET 8 Vene revolutsioonid Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon, mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism, Bresti rahu Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48 Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku 17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said
- kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle
Peale sõda tekkis maailmas dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina, Boliivia, Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate lõpus ja 90ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemine ning samuti tekkis jälle üks suurem demokraatlike riikide laine. 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond. Modernisatsiooniteoorias vaadeldakse riigi sisemisi tegureid ja eeldatakse, et abiga, traditsioonilised ühiskonnad suudetakse samuti arendada. Vaadeldakse millised sotsiaalsed tegurid aitavad kaasa sotsiaalsele progressile ja ühiskonna arengule. Teooria pöörab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
