Juutide Jumala Kümme Palvet 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9. Sa ei tohi valet tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis su ligimese päralt on!
ajalood Mihail Lustin 7E Viimsi Keskkool 2011 Mis on kajalood? Kajalood on vahend, mida kasutatakse vee sügavuse mõõtmiseks ja kala vee all leidmiseks. Kajalood püüab kinni kõik mis liigub vee all, tuvastades akustilise energia impulssite kaja. Kuidas see töötab? Kajalood kastutatakse spordi, kaubandus ja harrastuskalapüükides. Tegu on seadmega, mis saadab paadi alla paigutatud kiirguri (anduri) kaudu impulsse (helilaineid) ning arvestab, kui kaua kulub aega signaali jõudmiseks veekogu põhjani ja sealt tagasi kiirgurini peegeldumiseks. Mida lühem on signaali tagasijõudmiseks kulunud aeg, seda madalm on veekogu. Kui impulsse on rohkem kui üks, siis võib arvata, et tegemist on kalaga või muuga vees oleva objektiga. Kes kasutab? Kajaloodid jagunevad enam-vähem kolme rühma: *Sügavusmõõtjad : Näitab ainult vee sügavust ( kasutatakse tavaliselt purjetamisel ) *Kalaleidjad : Mõõdab sügavust ja joonistab ekraanile ka põhjareljeefi...
1182.119 kindla ettevõtte kohta teenindaja ei pruugi aru saada mida sa üldse tahtsid. Voldikud, ajakirjad Erialased välja anded võivad Kuid kas see pole jälle juhatada kogemuste artiklite mitte reklaam mis ajju sööbib ? näol parimani. Ettevõtte ostu Saab infot müügi või teenuse Kuid ei pruugi kattuda tänaste ajalood käibest. pakkumiste ja võimaluste ja nõudlusega. b segadusse või pole piisavalt ste ja nõudlusega.
· noorem ehk ülempaleoliitikum. Meseoliitikum · Algas peale jääaja lõppu. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum · Algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga. · Väike paksu naise kujuke ,,Willendorfi Veenus" · Piklik rahn: menhrin. · Dolmenrõhtsed ja püstised kivid, haudehitis. · Neoliitikumi algust seostatatakse põlluharimise ja looduskasvatuse muutumisega peamiseks elatusalaks/inimesed jäid paikseks. · See oli suur murrang inimkonna ajalood nn neoliitiline revolutsioon. Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS · Sakraalsakraalarhidektuur on kultusliku otstarbega arhidektuur, nt. Buddha kujud · Profaanprofaanarhidektuur on ilmaliku funktsiooniga arhidektuur, nt. Lossid,
"Miks on vaja uurida eesti ajalugu maailmaajaloo kõrval?" Maailma kui ka Eesti ajalugu ja kultuur peab teadma iga ennast lugupidev inimene.Eesti ajalugu saab rääkida meile sellest,kuidas ajaloo jooksul levisid inimesed Eesti territoriumil.Maailma ajaluga aga annab teada kogu mineviku sündmusest,mis ja millal maailmas juhtus.Miks siis me peame tundma Eesti ajalugu? Mulle ,nagu inimesele, kes elab Eestis on väga huvitav Eesti ajalugu,sest mina sündisin Tallinnas , elan siin ja austan selle riike seadusi,kombed ja traditsioone.Meile Eestlastele on vaja teada Eesti ajaloot selleks ,et teada näiteks Eesti pühat.Selleks ,et pidutsema peot on vaja teada kust tuleb see pidu,mis sündmustega on see seotud,miks me ültse seda pidutseme. Maailma ajalooga on aga lihtsem ,seda me peame teadma ,seeleks ,et saada aru miks saa elad praegu ,kuidas elasid sinu vanemad ,vana-vanemad,selleks ,et teada kust me nagu inimesed tulime se...
perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad ansamblid, improviseerijate roll kasvas oluliselt. Beboppi iseloomustavad kõige enam rahutus ja närvilisus. Koos bebopi levikuga tekkis jazzis esile silplaul ehk catsstiil. Esimest korda jazi ajalood hakkas kujunema olukord, kus domineerivaid stiile ei olnud enam üks vaid mitu, sealhulgas cooljazz ja West Coast jazz. 1950. lõpus kujunes välja cool jazzile ja West Coast jazzile vastanduv suund hard bop ,mis rõhutas taas mastale muusikale omast intensiivsust. Tänapäeava jazz Jazz muusika muutus pidevalt ja üks olulisi muutusi 1960. aastatel oli free jazzi väljakujunemine. Püüti eemalduda reeglitest ja siduvatest vormiskeemidest.
..............................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte.................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................13 Sissejuhatus Otsustasin teha referaadi teemal ,, Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" sellepärast, et ma soovisin
1798. aastal võeti Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis kuulutas kõrgeimaks võimukandjaks rahva, sätestas kõigi inimeste õiguse vabadusele, omandile, julgeolekule, kuulutas välja sõna-, trüki- ja usuvabadus ja; andis inimestele õiguse osaleda seaduse loomisel ja maksude kehtestamisel, st valida ja olla valitud. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" võib pidada üheks olulisimaks dokumendiks ajalood, kuna sellest lähtub väga paljud demokraatlike riikide põhiseadus ning seal välja toodud vabadused ja õigused on näiteks Euroopa inimõiguste konventsiooni aluseks. Edasine võimuvõitlus Prantsusmaal toimus zirondiinide rühmituse, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve, ja jakobiinid, kes toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele, vahel. Esialgu oli mõjukam zirodiinide rühmitus, kes
sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele. 1905.a. Sügissalongis paistis silma rühm noori kunstnikke.Nende maalide joonistus oli
lugesed äkki avastan endale veel midagi põnevat selle maa kohta. Raamat on jaotatud 16-eks peatükiks, nendest kõigist üritan ka siia väikese lühikokkuvõtte teha, et ka Sul, kallis lugeja, oleks aimu selle maa võludest ning üllatustest. Esimene peatükk : Vital Facts and Figures (eluliselt olulised faktid ja figuurid). Teine peatükk : Italian History in a Nutshell(Itaalia ajalugu kokkuvõtvalt). Kui minna tagasi piisavalt kaugele, siis kõikide maade ajalood algavad hõimudest. Itaalia ajalugu algas tegelikult umbes 1000 aastat tagasi. Inimesed tulid siia kodu rajama kõikjalt vahemereäärest. Kreeklased Itaalias. Kreeklaste tsivilisatsioonil oli tugev jalgealune Põhja- Itaalias. Sealhulgas tervenisti Kalaabria ja suur osa Sitsiiliast, Pugliast, Basilicatast ja Campaniast. See oli asutatud kaheksandal sajandil eKr. Roomat ei ehitatud päevaga. Rooma alustas oma pikka marssi maailma Etruskide linna valitsemisega. 509 a.eKr
1)"Richard III" saavutab trooni läbi mõrvade. Tegevus surnud ring. Tahab saavutada absoluutset võimu aga tulemuseks on ararhhia. 2) ,,Richard II" äääretult ära hellitatud feodaal, tahtejõuetu, arvab et on Jumala poolt soositud. Lõpuks kaotab trooni. 3) ,,HenryV" ideaalilähedane riigijuht. Valitseb toetudes rahvale. Kohused oma rahva ees, Julge, energiline, ääretult lihtne, haruldane erand valitsejate sees.Kokkuvõtteks: TUGEVATE ISIKSUSTE TÄHTSUS AJALOOD ON OLULINE 3) Tragöödia. Õilis inimlikus põrkub kokku kasuahnuse ja egoismiga, see toob kaasa parimate inimeste hukkumise. Lootuse kiir on lõpus. ,,Hamletis" tulevased põlved saavad tõe teada. Olulisemad: ,,Romeo ja Julia" kahe perekonnavaheline vaen. Film, ooper, ballett. ,,Hamlet" 1601. Armukadeduse teema. ,,Othello" mustanahaline valitseja, südamelt armunud Desdemonasse. Valitseja sõber Jago valetab Othellole, et Desdemona on teda petnud ja othello tapab tema
Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla. Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10. saj lõpul need teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti. 1054. a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Aastad 1030-1061 olid tähtsad Eesti ajalood nurjati venelate tõsine vallutuskatse. Eestlased muutusid väga tugevaks. Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala oli maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimisse tuli kolmeväljasüsteem ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Tegeleti loomapidamisega, küttimise, kalapüügiga. Tõusis esile metsamesindus.
· Revolutsionäär on enesevalitsemise idee, mässaja idee on lubada oma instinktid vabaks · Rev püüdleb uut korda, mässu idee on püüelda kaost · Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, mäss on oleviku nimel: kohe ja praegu. Peegeldub aktiivne ja reaktiivne jõu kasutus Afroameerika kultuuri tähendus lääne kultuuriruumis. primitiivsuse kategooria Rockmuusika ajalood kirjutatakse orjade ajaloona, sest kirjutatakse lahti reaktsioonina- sündis valgete- mustanahaliste liitumise tulemusena. : 60ndatel rockrevolutsioon päästis maailma. Lääneühiskonna mudel: iga inimene on mõistetud produktiivsesse rolli-varalises mõttes tootlik olla. Afroameerika pealetung 20. saj. Euroopasse. Euroopakultuuriruumis oma muusikaline traditsioon. Tehnoloogia arengust põhjustatud murrang. Tehnoloogia areng tõi kaasa muusikalise esituse salvestuse/kordamise
Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kirjandusloolisus sündis romantismiga. Johann Herder sõnastas: ajastu-rahva eripära (rahva hing), eri
ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. 16 Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. 17 Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? 18 19 20 21 Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit
filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, teadmine ei ole võimalik, on võimalik tõlgendamine o Poliitilise kriitika mõjul Kirjandus – funktsionaalne mitte ontoloogiline kategooria, funktsioon kultuuris Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde Kirjandus kui sotsiaalne praktika Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Esimesed käsitlused o M.J.Eisen „Tähtsad mehed“ 1883-84 Nõukogude aeg o E.Nirk „Estonian Literature“ 1970 Pagulus o G. Suits „Eesti kirjanduslugu“ 1953 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes?
väljapeetud mitmetasandilised radikaalsed teosed väikeses kodanlikus Taanis taani keeles taanlastele. Mitte ükski teine filosoofia ajaloo titaanidest ei enne ega ka pärast Kierkegaardi ole olnud juba algusest peale niivõrd lõplikult määratud üksildusele ja igaviku valguses oma raja kulgemisele kui Kopenhaageni fanaatiline erak.(Meos 2000) Tänapäeval on Kierkegaardi teosed vaieldamatult Euroopa mõttearengu klassikalised näited. Mitmed neist on nüüd filosoofia ajalood ühed kõige ostetavamad teosed. Omal ajal jäid aga eksistentsiaalse filosoofia rajaja tekstid täiesti märkamatuks. Nende tegelikku tähendust tunnetati alles meie sajandi alguses.(Saarinen 1985) 3. Isiklik filosoofia ,,Mida ma tõesti vajan,'' kirjutab noor Kierkegaard oma päevikus, ,,on jõuda endas selgusele, mida ma pean tegema, miite mida ma pean teadma välja arvatud selles mõttes, et igale teole peab eelnema teadmine. Tähtis on mõista, mida saatus on mulle
ajalooperioodil esil olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) • esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G. Suits „Eesti kirjanduslugu“ • taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“ • digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19
eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine. 34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus? - Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid, sh kirjanike retseptsioon teises kultuuris, tõlked jne. 35. Millised on maailmakirjanduse mõiste erinevad tähendused?
Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ - 1970 Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel
Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju). Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu). Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Eesti kirjanduse ajalood: Esimesed käsitlused (M. J. Eisen, Tähtsad mehed); Nõukogude aeg (Eesti kirjanduse ajalugu I-V); pagulus (G. Suits, Eesti kirjanduslugu); taasiseseisvusaeg. Eesti kirjandusloo arengutendentsid: Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule; 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused; 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge; 18. s
1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur"
pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? On allutatud. Igasugune areng toimub sisemiste reeglite järgi ja seetõttu on võimalik seda prognoosida. Progressil / arengul pole aga piire, see jätkub kogu aeg ja pidevalt. ,,maailmaajalugu" kulgeb seaduspäraselt viisil ja rahvad peavad läbi tegema teatud faasid, meeldigu see neile või mitte. Maailmaajalugu on ühtne protsess, kuhu kohalikud ajalood jooksevad kokku ja moodustavad ühe suure. 12. Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? Lokaalsed keskused ei suuda oma ümber toimivat regiooni enam domineerida. Nt. elan Tallinna lähedal kuskil väikeses linnas, kuid Tallinn ei ole minu ainuke keskus. Sõltuvalt sellest, mis televisiooni ma vaatan, mis rahvusest ma olen. Sellest sõltuvalt võin näha oma keskusest kaugemal asuvaid ja kultuuriliselt teistsuguseid kohti, mida keskuseks pean. 13
Romaan kujutab elu kui probleemi või mõistatust. Romaan jääb avatuks tulevikule. Tuglas: Popi ja Huhuu. Tegelaste arv piiratud, muutumatu. Teosel kõigest 3 peatükki. On võimalik järjest vähese ajakuluga läbi lugeda. Toimub pinge tõus. Kõik tundub laabuvat ja siis kärgatab pauk ning lugu saab ootamatu lõpu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Eesti kirjanduse ajalood. Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ – 1934; Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ – 1970; Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati
Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Esimesed käsitlused - F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934, Nõukogude aeg - E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus - G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953. Taasiseseisvusaeg - Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Ja Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008
Funktsionalism - 60-70 kadus arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid. Tänapäev: a) pluralistlikud kirjanduslood, pole ühtset raami b) keskendumine poeetika ajaloole c) kirjandusajalugu pole enam vajalik Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaasta igast perioodist). Esimesed käsitlused - Tuglas, ,,Lühike eesti kirjanduslugu" - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk ,,Estonian Literature" - 1970 Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker ,,Eesti kirjanduslugu" - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega
- teatud ajalooperioodil esil- olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest, tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). esimesed käsitlused: F. Tuglas ,,Lühike Eesti kirjanduslugu" nõukogude aeg: E. Nirk ,,Estonian Literature" pagulus: G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu" taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere ,,Eesti kirjandus paguluses XX sajandil" digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid:
toast välja. Ta kõndis mööda tänavat, kus tema selja taha kogunes aina enam inimesi, kes talle järgnesid, sest nad teadsid, et Indrek on millegi tõsisega hakkama saanud. Talle juhtus teepeal ka politsei vastu, kellele ta revolvri andis ja suundusid edasi politsei jaoskonda. Sinna jõudes ütles Indrek kohe, et on oma naise tapnud. XXXVIII Peale seda hakkas Paaside perekonnast huvituma ajakirjanikud. Nende perekonna ajalugu kui ka sugulaste ajalood jahvatati ajakirjanduses peeneks ja arutati nende tegude üle. Tänu sellele sündmusele sai endale kuulsust ka Renee, kes saadeti proua Köögertali poolt Itaaliasse edasi õppima. Karinit hakkas haiglas vaatamas käima Paralpp,kes tõi talle igapäev lilli ja hoolitses tema eest. Veel andis Karinile tõestust, et maailm ei ole teda üksi jätnud Kitty kirjad Berliinist, millest tuli välja , et tema mees oli ta küll Berliini saatnud,
Kellest koosneb ühiskond ? Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine . Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel. Integratsioon rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil . Perekond abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega . Leibkond ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased. Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e
Suur osa ajast võetakse salvestusena kaasa, sest kultuur ei lähe kaduma vaid jääb alles. Sest et toimub dokumentatsioon. Culture of selective tradition. Dokumentatsiooni ja inimeste kogemuste järgi tehakse tõlgendavaid valikuid. On olemas inimesi, kes on lugenud mõne ajastu romaine palju või isegi keegi, kes on lugenud väga palju, kuid kumbki neist ei saa neist teostest teada nii palju selle aja elu kohta kui inimene, kes sel ajal elas. Selektiivsed ajalood pannakse kokku kellegi huvide põhjal. Toimub interpreteering. “Mass, see on teised.” (W) Ta ei keskendu massi mõistele. Kui me ei tunne teisi inimesi, siis me käsitleme neid massina. Tundestruktuur laguneb, kui ajastu laguneb, aga me säilitame selektiivse struktuuri suhte. Kultuuriline kaanon – nt on loodud teatud muusikaline kaanon. Tänapäeval mängitakse ainult surnud klassikalise muusika näiteid. Või nt kohustuslik kirjanudus.
(majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg
(majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L
Alates 2005 läks Ajaloo Instituut Teaduste Akadeemia alt Tallinna Ülikooli alla. Nõukogude Eesti ajaloo koostamine ja kirjutamine Teaduste Akadeemia ülesanne. Eesti NSV ajalugu I-III plaaniti neli osa aga ei suudetud kontrollorganitele sobivalt seda teemat käsitleda. Eesti NSV ajaloo lugemik I-II 1960-1964. Pidi ka Lätiga koostöös Balti ajalugu kirjutama ja NSVL ajalugu. 10 köitelist üleüldist ajalugu. Liiduvabariikides kolme köitelased talurahva, töölisklassi ja hariduse ajalood kirja panna. Koostamiseks uurimistöö, mis töötaks läbi lünkasid aga sobivaid teemasid vaadeldes. Olid soositud, neutraalsed ja keelatud teemad. 1950. aastate keskel uurimisteemad, tugevaim agraarajaloo koolkond. A Vassari (Hans Kruusi) koolkond. Talurahva uurimine, algatajaks, kes reaalselt juhendajakski olnud oli Artur Vassar. Aga sisuliselt uurimisvaldkond Hans Kruusi ja tema juhendatavate näol alguse saanud. 1950. aastail Kruusi tembeldati kodanlikuks natsionalistiks ka
Rõhutab rohkem ratsionaalsema kirjanduse ajaloo vajalikkust. Erilised/erandlikud tekstid vs (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna. Graafikud zanri publitseerimisajalugu Kaardid sisu/süzee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogia tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüest, mingi zanritüübi lõpp jne. 32.Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimeta mõni käsitlus) Esimesed käsitlused: o D.H.Jürgenson, Kurze Geschichte der estnischen Literatur o M.J.Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 o F.Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg o Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E.Sõgel, 1965-1991 o E.Nirk, Estonian Literature, 1970 Pagulus o G.Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953
Gadamer, aga uurib, et mis meiega toimub; ka teadmata ja tahtmata; kõik mis meiega toimub, pole kontrollitav. See, mis toimub ja pole kontrollitav nimetab Gadamer ontoloogiaks. Teksti osa seminaris: Histooriline ehk ajalooteaduslik käsitlus. Heideggeri ja Gadameri eristus: ajalooteaduslikkus on epistemoloogiline ja ajaoolisus on fundamentaalsem. Mõjutusajalugu tähendab, et mõjutuste uurimine ajaloos. „Mõjutus“ on ajaloosündmuste senine tõlgendamistraditsioon. Eelmised ajalood mõjutavad tulevaid. Ajaloo mõtlemine peab arvesse võtma omaenda ajaloolisust. Hermeneutika ülesanne on näidata ajaloo tegelikkust mõistmises endas. Uurime teost ise ja selle mõjutust järgnevatele ajalugudele. Aga see mõjutus ei mõjuta uurijat ennast; vaid järgmist aega. Mõjutusajalugu sisaldab objektiivsust. Märkame objektiivselt vahetult, kuidas teosed on järgnevaid aegu mõjutanud. See vahetus on näivus; meie pilk on mõjutatud samast ajalookäigust.
· Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. 10 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad. Käesoleva kursuse näol on tegemist peamiselt nö Läänemaise meditsiiniloo käsitlusega. Tähelepanu leiavad küll ka traditsiooniline meditsiin ning rahvameditsiin ja mõnede mitte-Euroopa tsivilisatsioonide (araabia) arstikunstide ajalood, kuid need jäävad siiski statisti rolli. Euroopa-kesksus on tänapäeva arstiteaduse vaatevinklist lähenedes õigustatav. Kas ka ainuõige, on omaette teema... On juhitud tähelepanu sellele, et nn mitte-euroopalikud ravimisviisid lähenevad meditsiinilistele probleemidele laiemalt haiguste mõistmiseks ja raviks kaasatakse nö mikrokosmosest väljapoole jäävaid tegureid päris-(makro)kosmost, religiooni, indiviidi eelmisi (karma) ja tulevasi elusid jms
Sest üksnes seda pole võimalik teistelt üle võtta, see on loomupärase ande tunnus, sest nimesid hästi üle kanda tähendab näha sarnasust. 23. Mis aga puutub jutustuslikku ja värsimõõdu abil jäljendavasse luulesse, siis on selge, et peab nagu tragöödiaiski üles ehitama dramaatilisi lugusid ning ühe, tervikliku ja lõpetatud tegevuse ümber, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Lood ei pea olema nagu tavalised ajalood, milles ei tule luua ühe tegevuse, vaid ühe aja esitust koos kõige sellega, mis selle aja jooksul ühe või paljudega juhtus, millest iga üksikjuhtum suhtub teistesse nagu juhtub. 24. Tragöödias pole võimalik jäljendada paljusid ja ühtaegu toimuvaid osi tegevusest, vaid ainult laval olevat ja näitlejate poolt esitatavat osa. Luuletaja ise peab väga vähe rääkima, sest jäljendaja pole ta mitte selle põhjal. Ta toob sisse
annaabi.ee 
