peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel isa nimel.) -Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsitles. -Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone.
· Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel
· tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias · peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust · Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult
vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani alguse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele 1857 a Perno Postimees ( lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest
huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad:
Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne ,, Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Asutas ajalehe Sakala. JNE... 11. Sergei Sahhovskoi Marurahvuslasest kuberner, kes hakkas venestamis poliitikat ellu viima Eestimaal. 12
siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine. Samuti ka kontroll nekrutivärbamise üle ning nekrutite esialgne väljaõpetamine. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis Peeter I oli väga huvitatud baltisakslaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. 18
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner
pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi. Esimene president J.
kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu • Tõusis tüli emakeelse koolihariduse nõudmisest nendega, kes pooldasid venestamise sihil asutatavate ministeeriumikoolide loomist
Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid : eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Esmane siht- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale, et ,, eestlane on olla uhke ja hää" . Hakati käsitlema kui eetilist kohustust. Olulised keskused kujunesid 1860 aastal tartu, peterburi ja viljandimaa. Tartus oli eestvedajaks 1864 J.V
paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9. Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed? Ühendas tihedamalt teiste kubermangudega linnade ja tootmistearengut, kaubavahetus suurenes, Tallinn sisseveosadam ja Pärnu väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna sai toiduaineid. 10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus. Valitsemine linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas linnapea. Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj
eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud, hilisem riigihümn. Jakob Hurt (1839 - 1907) 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile, üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks
märgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud. "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani" Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg M. Laar Tallinn "Koolibri" 1992 2. Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid Kui kõnelda eesti rahvusliku liikumise eesmäkidestüldises planis, siis oli selleks kõigepealt uue rahvuse kui kultuurilise terviku väljaarendamine: emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal
eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“. 24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine ,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates- rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk oli esialgu õiguslik ja kultuuriline võrdsus saksa ülemkihtidega; emakeelse rahvahariduse edendamine; rahva kultuuriharrastuse toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus
Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas esimese politiilise ajalehe Sakala ja sõnastas rahv liik majand ning poliitilise programmi. Nõudis Balti erikorra kaotamist, eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, balti aadli privileegide kaotamist ja Vene seaduste jõustumist Eestis ning Eesti ala ühendamist Vene kubermanguga. Jakobson saatis 1881
markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused:
1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised
nõudmine teiste rahvustega. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukoorid) järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp 2) Rahvusliku liikumise eeldused · Talurahva vabastamine pärisorjusest kindlustunne kasvas · Omavalitsuste teke · Esimeste haritlaste tegevus · Koolivõrgu tihenemine · Vennastekoguduste tegevus rõhuti võrdsusele · Talude päriseksostmine · Estofiilide eestlaste sõprade tegevus · Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimuletulek
Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust. Siinne luteri kirik püüdis vastu seista ka erinevatele usuvooludele, eriti aga pietismile. Võideldi ka teiste väärusunditega. Hävitati muinasusu ohverdamispaiku ja hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kindralsuperintendent Samson avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda oma nõia välimäärajas. Üheks näiteks oli veeproov, milles inimene seoti kinni
2) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid: Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmie teiste rahvustega Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade(nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp 3) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. -1880.aastatel: 1857 hakkas ilmuma rahvuseepos Kalevipoeg Kreutzwaldi koostatuna 1857 hakkas ilmuma nädala leht Perno Postimees, väljaandjaks J.W.Jannsen Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt 1864 Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest 1868 C.R. Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaakõne L
lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel.
laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust
3. Kujunes haritlaste põlvkond 4. Kujunesid omavalitsused 5. Prantsuse revolutsioon 2) Keskused 1. Peterburg- nn Peterburi patriootide eesmärgiks oli vabastada eestlased baltisakslaste rõhumise alt. Seal olid siis: Köler- tsaariõukonna kunstnik, Jakobson- koduõp, Karell- tsaari ihuarst 2. Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson. 3. Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli idee), 1878 Sakala, tänu Kölerile ka side Peterburiga. 3) Juhid 1. Köler 2. Jakobson 3. Karell 4. Jannsen 5. Koidula 6. Hurt 7. Faehlmann 8. Kreutzwald 9. Peterson 10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857
1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A
olemasolu, aga ka see, et selleks ajaks oli juba hulk talupoegi oma talu mõisalt välja ostnud ja saanud pärisperemeesteks. Valla kõrgemaks võimuks oli vallavolikogu, mille liikmetest pool valiti peremeeste hulgast, teine pool aga maatameeste hulgast.Vallal oli oma eelarve. Sissetulekud tulid maksudest ja koormistest, põhilised kulutused läksid vallamaja, kooli,teede ja sildade ehituse ja korrashoiu ning õpetajate palkade ja vallavaeste toetuste peale. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima seaduste täitmist ja korda vallas. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president
juhtimisstiil oli aristokraatlik. · Kubermangude valitsemine: kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner, kes allus otse senatile. Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL · Luteri kirik: jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus
1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.Kiiresti
....lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15
Tartu Ülikoolis 19. sajandil. Lisaks uuriti Vene, Saksa ja Rooma õigust. Paljud eestlased õppisid ka Peterburgi Ülikoolis. Friedrich Georg Von Burge (1802-1897)- Balti eraseaduse kõige tähtsam koostaja ning uurija Tartu Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 20 aastat. Balti provintsiaalõiguse kõige suurem saavutus on koodeksi koostamine. 13) Kubermangude valitsemine 19. sajandil: Kindralkuberner: Kohaliku võimuhierarhia tipus seisis kindralkuberner (Kubermangudes). Alates 1819. aastast olid kolm Balti kubermangu ühendatud ühe kindralkuberneri valitsemise all, kes ise elas Riia lossis. Kindralkuberner oli ennekõike Riia sõjakuberner, provintside kõrgeim sõjaväe- ja politseiülem ja tsiviilülem, kelle võimutäius piirdus tähtsamate ametnike kohale määramise kinnitamise ja üldise poliitilise järelevalvega välismaalaste, lahkusuliste jt potentsiaalselt kahtlaste isikute üle
eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Algul oldi viisakad kuni Siseministeeriumini, kus talupoegade ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Peterson sai 1 a. Vanglat. Vallavolikogu - täiskogu poolt valla kõrgeimaks võimuks valikud kogu, mille liikmetest poolt tuli valida paremeeste ja pool maatameeste (käsitöölised, mõisatöölised ja sulased, kel talu oli veel ise nimel) hulgast. Vallavanem - seisis valla eesotsas. Pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Õigus korrast üleastunule rahatrahv määrata või ta paariks päevaks arestikambrisse toimetada. Aleksander II (1856-1881) - Venemaa keiser,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
