valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER
*Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel.
Riigivalitsemise vormidena eristatakse: · Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud. Tähtis on teada, millistest põhimõtetest lähtuvalt on riigivõimuorgan moodustatud. Demokraatlikud riigid, kuis riigivõim formeerub valimiste teel, jagunevad siin
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, isegi nendele, kes ise võimu teostavad. 2)ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid
konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. PLURALISM on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik 2. Saad kodakontsuse vastava õigusliku protseduuri läbimisel 3. Eriliste teenete eest riigi ees, vabariik annetab sulle kodakontsuse
Siirderiik riik, milles pole enam diktatuur, kuid pole ka veel demokraatiat. Diktatuur -> Siirderiik -> Demokraatia. Perioodi, mil toimub üleminek demokraatiale nimetatakse siirdeperioodiks (algab vabade valimistega). Siirderiigist on saanud demokraatlik riik, kui kõigis eluvaldkondades ja riigivalitsemises on juurdunud demokraatlikud põhimõtted. Monarhia valitsemise korraldus, kus riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel Konstitutsiooniline (piiratud) monarhia kuningas ei valitse üksi Vabariik riik, kus riigivõimuorganid on valitavad (st. Võim pole päritav). Parlamentaarne riik riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse
käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus .
avaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV
⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud
Konkurents võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Konstitutsiooniline järelvalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu hääleenamus teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus
Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse.
- Õigus- ja moraalinormid: nende osakaal ühiskonnas; miks need vajalikud on?; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45)
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president
isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks,
valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks,
Revolutsiooni järelnähtusena Vajadus "kõva käe" järele Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine DIKTATUURIREZIIM 2.1. Mis on demokraatia? Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Konstitutsiooniline diktatuur tähendab seadusandliku võimu ja õigusorganite loobumist oma tavapärasest tegevusest. Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte, kes on saanud volitused parlamendilt. Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult · Riigikohtu ettepanekul ja · Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud
Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b. ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal c. ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i
Kas sellist, kus huvid on, aga need liiguvad althõlma, või sellist, kus lobi ehk oma huvide eest seismine on demokraatliku protsessi üks osa? (EKEI 2015) 3 Õiguse allikad Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi (tsiviilõiguse süsteem). Kõige tähtsamad õiguse allikad on õigusaktid, nagu põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, rahvusvahelised lepingud, seadused ja määrused. Samuti võetakse eeskujuks kõrgeima kohtu Riigikohtu tõlgendused ja asjatundjate kommentaarid (nt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne). Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus, õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist
Miks? 1) Põhiseadusega ei tohi vastuolus olla ükski õiguseakt riigis. Tõene, kuna vastasel juhul ei saa lähtuda üheski seadusest 2) Eesti riigi üheks peamiseks tunnuseks on rahvas ehk riigi kodanikkond. Tõene, kuna kui ei oleks rahvast, ei oleks ka riiki 3) Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene, sest rahva valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 4) Eesti Vabariik on unitaarriik. Tõene, sest Eesti on administratiivselt ühtne tugeva keskvõimuga riik 5) Eesti Vabariik on riik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Tõene, sest Eesti riik on demokraatlik ja iseseisev vabariik 6) Eesti Vabariik on demokraatlik, sest põhiseadus sätestab võimulahususe põhimõtte. Tõene, sest kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas 7) Eesti Vabariigis on igal täiskasvanud inimesel õigus valida parlamenti või osaleda referendumil? Tõene
kaudse riigivõimu kandjad. Kirjalikud õigusallikad: 1)põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord 2)rahvusvahelised lepingud 3)Formaalne seadus 4)Seadlused 5)määrused 6)käskkirjad 7)kohaliku omavlitsuse määrused(statuudid) Sekundaarsed õigusallikad: 1)haldusõiguse põhiprintiibid,mis tulenevad põhiseadusest,teistest seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele Õigusriigi põhimõte: *eeldab isikute põhiõiguste,vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu *võimudelahuses põhimõte(PS paragraf 4) *õigusnormi täpne kujunemine *proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) *õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte *halduse üle teostatava kontrolli olemaolu *isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§15) Sotsiaalriigi põhimõte: *normaalsete elamistingimuste tagamine *sotsiaalse julgeoleku
pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule. Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest, kuid tal tuleb parlamendile sellest aru anda. Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkeim kohti, moodustavad valitsuse. Alati kui valitakse uus parlamendi koosseis, moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi või monarhi poliitiline ülesanne on olla riigi ning rahvusliku ühtsuse sümbol, valitsuse tegevusse ta enamasti ei sekku
teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine.
riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3) - Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4) - rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg 3) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (PS § 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2) Iseseisev poliitiline funktsioon · Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107) - Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne
Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult
kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja
* suveräänne (iseseisev riigivõim) * majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik * transpordisüsteem * sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem * valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
