Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo kontrolltöö vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlamentigivõim, merkantilistlik, majanduspoliitika, valitsejad, puritaan, deklaratsioon, bill, teostaja, mistõttu, maksud, cromwell, revolutsioon, willem, montesquieu, voltaire, rousseau, jagamatu, armee, mässud, töökoormus, alaline, ametnikkond, merkantilism, koondus, põhjenda, saata, tapeti, mõistisigimees, sõjaväelane, lordprotektorLouis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu
Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskirik. Pr
võimuga monarh (nt. tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5. Seisuslikud esinduskogud näiteks: 1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas 2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Tema eelkäija Louis XII oli laiali saatnud generaalstaadi (1614) 3. Inglismaa (1629-1640) 4. Venemaa (alates Ivan IV) Valgustatud absolutism - monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks oli rahva
sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes'i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus. 2. Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt
1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus, Soti kuningriik likvideeriti ja ühendati Inglismaaga. 1652 Iirimaa korraldamise seadus- alustati Iirimaa koloniseerimist.1653 saatis parlamendi laiali ning kehtestas sõjalise diktatuuri. Cromwelli surma järel ähvardas maad sisemine segadus ja sõjavägi nägi ainsa variandina anda võim tagasi Stuartitele. 1660 kutsus parlament Charles II tagasi. Sõlmiti kokkulepe- nn Breda deklaratsioon, kus lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused, piirates parlamendi võimu. Charles II surma järel sai troonile tõsikatoliiklik vend James II, kes soovis vähendada parlamendi osa. Enamik inglasi nägi kuninga katoliikluses ähvardust kogu rahvale. Parteide juhid pakkusid krooni Hollandi väejuhile ja James II väimehele Oranje Willemile, kelle armee maabus 1688 Inglismaal, mille peale James II Prantsusmaale põgenes. Seda nimetatakse Kuulsaks revolutsiooniks
Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil, mis oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni.
Jules Mazarin, kes sarnaselt Richelieule surus maha kuningavõimu vastased mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse · Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema · Louis XIV ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk" hugenottide usuvabadust hakatakse piirama · Kuningas toetab katoliiklust, hugenotte hakatakse suruma, et viimased loobuks oma usust ja pöörduks katoliiklusesse: hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest · 1685 tühistatakse Nantes`i edikt, protestantlikud kirikud suletakse või lammutatakse · Hugenotid lahkuvad Prantsusmaalt ja tänu kuninga tegevusele saavutatakse Prantsusmaal usuline ühtsus · Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert, keda loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muuhulgas koostas esimese riigieelarve · 1682. kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse.
demokraatiast lugu peavad. 1603 sai soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I 1) ei tundnud Inglismaa riiklust ega kombeid 2) pidas ennast seadustest kõrgemaks 3) pooldas absolutismi 4) soovis välja astuda parlamendi vastu järgmine kuningas Charles I (1625- 1649) 1) nõudis makse, mida parlament polnud kinnitanud 2) kuulutas ennast parlamendist sõltumatuks. 1628 parlament andis välja Õiguste Petitsiooni 1) maksud ja laenud, mida parlament pole kinnitanud on kehtetud 2) kedagi ei tohi vangistada ega vara ära võtta ilma kohtu otsuseta 1629 saatis kuningas parlamendi laiali. Charles I vastu puhkes ülestõus ja tal puudus raha selle maha surumiseks. 1640 oli sunnitud parlamendi kokku kutsuma, et raha saada Parlament keeldus ja kritiseeris kuningat. Kuningas saatis parlamendi laiali(nim lühikeseks parlamendiks) Ebaedu tõttu kodusõjas kutsus parlamendi uuesti kokku 1640 lõpul. (nim pikaks
· Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei pea valitseja aru andma ei kiriku ega rahva ees · Kogu võim koondus ühe isiku kätte; ühtne riigikirik, ühest keskusest juhitud valitsus, armee, majandus · Majanduselu võeti riigi hoole alla merkantilism riik saab rikkaks, kui võimalikult vähe importida ja palju eksportida · Sõjaline võimsus seadis valitseja suguvõsa teistes kõrgemale. Kuj.välja alaline sõjavägi, kaasneb
sissetulekust kulutas ta sõjaväele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Friedrich II keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11.Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias. Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust.
1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad. P-Saksamaa protestantlik, L-Saksamaa katoliiklik. Kalvinism Sveitsis, Sotimaal ja Prantsusmaal hakkas kehtima kalvinism(ka Madalmaad, Poola, Leedu, Inglismaa). Prantsusmaal oli nimetus hugenotid. Rõhutati kasinust, töökust, lihtsat eluviisi
korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani. Tülid suurfeodaalidega eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi. 2 Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel.
Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti puritaanidele järeleandmisi, siiski ei oldud rahul
· Toorid Jamesi pooldajad · Viigid uue troonikanditaadi Oranje Willemi pooldajad · Tooridest kujunesid konservatiivid · Viigidest kujunesid liberaalid Kuulus revolutsioon · 1688 ühinesid viigid ja toorid James II vastu · Troonile kutsuti Oranje Willem · 1689 kuulutas parlament Willemi kuningaks William III nime all - riigipööre · 1689 Õiguste bill o Kuningas ei saa peatada seaduse toimet o Parlament koguneb regulaarselt o Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi Parlamentarismi areng 18.sajandil · Anne'i ajal toimus kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng edasi o Tal ei olnud järglasi · Troon läks Hannoveri dünastiale · Salanõukogu täitis valituse ülesandeid muutus Ministrite Kabinetiks
· Kohalik valitsemine aadlike käest intendantide kätte · Lõpetatakse generaalstaadide kokkukutsumine (viimast korda 1614) · Kultuuri ja vaimuelu ühtlustamine: ametlik stiil on klassitsism Võimule sai Louis XIV e Päikesekuningas: · Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin · Pärast Mazarin'i surma hakkab valitsema Louis XIV · Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust
hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu.
kaubandus laienes, kultuur laienes etc; ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas veel kaua pärisorjus; 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond(masintootimine, linnastumine); endiselt usuline võitlus; tekkis uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorrals absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone; uusaja lõpp:1) Ims; 2) 19. saj. 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu(Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti
Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma monarhistliku valitsemisviisiga – võim kuulus pärandatavalt ühe rikka perekonna kätte (valitsemisviisi nim türanniaks). Itaalia linnriikidest tõusid eriti esile Milano ja Firenze Põhja-Itaalias. Firenzet valitsenud Medici suguvõsa muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas, laenates raha paavstidele ja valitsejatele ning sõlmides abielusidemeid Euroopa kuningasuguvõsadega. Valitsejad ja rikas itaalia eliit toetasid rahaliselt erinevaid kultuurivaldkondi, kutsudes enese teenistusse hulgaliselt kunstnikke, arhitekte, luuletajaid ja kirjanikke. 1.3. Humanism: Kui keskaegses ühiskonnas oli selgelt esikohal Jumal ning huvi selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, siis uutes oludes ei rahuldanud rikast itaalia aristokraatiat enam keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ning takistab inimest õndsaks saamast
Wilhelm'i, kes oli abielus James'i venna vanema tütre Mary'ga. · Toorid katoliiklasest troonipärija pooldajad. 5. Kuulus revolutsioon (1688) veretu riigipööre kuninga vastu a) James II (1685-88) troonipärija sai troonile, taastas katoliikluse. · James II põgenes, laevastikuga tuli Oranje Wilhelm. · Parlament kuulutas ta uueks kuningaks William III (1689-1702) b) Õiguste Bill (1689) Reguleeris parlamendi ja kuningavõimu piire. · Parlament koguneb regulaarselt ja omab ainuõigust maksude kehtestamiseks, kuningas ei saa peatada ega tühistada seadusi. · Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks. 6. Parlamentarismi areng 18. sajandil a) Kuninga võim nõrgenes · Kui kõrgem esindusisik. · Tara võimul see partei, millel parlamendis enamus. b) Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu:
omandiõigusi ning võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, mille alusel ei tohi sundida elanikke makse maksma või laene võtma, mida pole kinnitanud parlament. Lisaks rõhutati, et ei tohi vangistada ega vara võõrandada teisiti kui kohtu otsustega ja Inglise seaduste alusel. 1629. aastal saatis Charles I parlamendi laiali. Nende murdmiseks vangistas ta opositsiooni liidrid ning lõi teisitimõtlejate jälitamiseks erakorralised kohtud. Raha hankimiseks taaselustas ta vanad ununenud maksud. Kui Charles I vastu puhkes Sotimaal sõda, ei olnud tal aga raha, et palgasõdureid muretseda. 1640. tuli taas kokku Inglise parlament, kuna Charles I vajas raha Soti mässuliste vastu võitlemiseks, aga parlament keeldus kuninga taotlusest rahale ning mõistis hukka tema poliitika. Selle peale saatis Charles I parlamendi taas laiali vahepeal koos olnud parlament oli nn lühike parlament. 1640
Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik
esindatud (rüütelkonna loomine 1626) erand euroopas (PUUDUV OSA !!!) ... III Karoliinide periood (1654-1718) · Viimased olulised vallutused (1645, 1658 Taanil Skäne): Roskilde rahu - Seejärel Rootsi on kaitsepositsioonil · Karl XI kehtestab absolutismi (1680-1718) Riigipäev säilib vaid maksude üle otsustusõigus. · Suur Reduktsioon 1680: - Aadlile jagatud läänistuste tagastamine riigile (1632-...) - Maksud laekuvad jälle riigikassasse · Sõjaväereform: uus rooduarmee Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721) - Uusikaupunki rahu 1721 - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium. Hollandi Kuldajastu 17. sajandil Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648) - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale. - Hispaania Madalmaade provintsid (Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid)
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud,
(põllumajanduslik tootmine) elanikkonnast töötab tööstuses) 5) Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased) 6) Tekkis töölisliikumine 17. sajand barokk. 18. sajand valgustusajastu. Absolutism Valitsemisvorm, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. 1) Riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja oli oma võimu saanud Jumalalt ta oli Jumala asemik maa peal. 2) Ühtsus üks seadus, usk, ühisest keskusest juhitud valitsus ja majandus. Usulised tagakiusamised algasid uuesti, sest riigis aktsepteeriti vaid üht usku ning rahvust. Üks seadus üle kogu riigi hakati rakendama üht seadusandlust. Ühine keskus feodaalide õigusi kärbiti, kõikidesse riigi piirkondadesse saadeti ametnikud.
vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikult usuvabadust. Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Paljudele valgustusaja küsimustele ei ole vastust leidud, omakorda on arenenud need nüüdisajaprobleemideks, näiteks milline on tegelikult universum ning kuidas ei ole kujunenud välja ideaalset riigikorraldust, kus kõik pooled oleksid eluga rahul
Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest: Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta. Euroopa kesk ja uusaja piiril 8
varauusaja lõpuni kasutamata. Tehisenergia võeti kasutusele alles 18. saj. lõpul aurumasina leiutamisega. Esialgse rakenduse leidis aurumasin kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendusi, kes 1784. aastal asendas edasi-tagasi liikuva väljundlüli pöörleva võlliga, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Koos riigivõimu tugevnemisega suurenes ka riigi sekkumine majandusellu. Varauusaja majanduspoliitika oli valdavalt merkantilistlik. Riigi raharinglust võrreldi inimese vereringega ning sarnaselt vajadusele verejooks peatada, peeti vajalikuks tõkestada ka raha väljavoolu riigist. Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii
Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta
hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal · see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi, kuid kodanlusele kuningas esialgu poliitilist võimu ei anna. Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1. Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma) 2. Ühtsus üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus 3. Alalise armee loomine, mis tõi kaasa ka sõjaväelise kohustuse kehtestamise (enne seda oli raske ratsavägi, palgaarmee) see tuli odavam, see oli võimalik
Inglise parlament oli taastatud, kuid lahendamist nõudsid paljud selle õigustega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga Breda kokkuleppest kinni. 18. sajandil kuningavõim veelgi nõrgenes ja lõpuks oli Inglise parlamentarism võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Pilet 11 *Reformatsioon Saksamaal Põhjused, M.Lutheri tegevus; luterluse põhiseisukohad Augsburgi usutunnistus ja usurahu. Põhjused: * Lääne Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; * Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust; *Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks; * Indulgentside müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja on sakslane Martin Luther. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada
Prantsusmaa oma võimuse tipul. 17. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aastal peale riigipööret jäi Prantsusmaa vabariigiks, võim koondus konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte.1804. aastal võeti vastu Napoleoni ''Tsiviilkoodeks'', mis tegi kõik inimesed võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806. aastal keelati Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel kauplemine Inglismaaga, mistõttu Inglismaa majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa jagu ei saanud. 18. Prantsusmaa oma võimu tipul Napoleoni juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike. Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas
võimu). Kuningas valitses ainuisikuliselt. 175 aasta jooksul ei olnud seisuste esinduskogu kokku kutsutud. 1780.aastatel Prantsusmaa majanduslik olukord halvenes, riigikassa oli tühi, seda tingisid pidev osalemine sõdades, viljaikaldus, kuninga ja õukonna priiskav eluviis jt. asjaolud. 1789.a. 5.mail kutsus Prantsusmaa kuningas Louis XVI kokku Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud), et kehtestada uued maksud (oli arvamusi, et tuleks maksustada ka aadel ja vaimulikud). III seisuse saadikud polnud nõus senise hääletamiskorraga (seisuste kaupa), nad eraldusid esinduskogust ja kuulutasid end kogu rahvast esindavaks Rahvuskoguks. Nendega ühines osa I ja II seisuse saadikuid ja moodustus Asutav Kogu. Asutav Kogu otsustas Prantsusmaal kehtivat riigikorda muuta ja hakkas koostama põhiseadust. Masside rahulolematus ja rahva kasvav poliitiline aktiivsus viisid mässuni. 14.juulil 1789.a
annaabi.ee 
