See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas 11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil. 12) Direktoorium- valitsus. Prantsuse Vabariigi valitsus a 1795-1799. 13) Konsulaat- riigikorraldus Prantsusmaal, kus riigi eesotsas seisis kolm konsulit. 14) "Marseljees"- C.J
vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid? Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus
vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu
• Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese
Põhiseadus oli sätestanud võimude lahususe, milles kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtunikule kohtuvõim. Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsioon arenes üha enam ning lõpuks suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära
Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. 1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim. Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22. septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks. Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist riigi reetmise pärast. Enne avalikku hukkamist otsustati kuninga saatus hääletuste teel. Tulemusena hukati kuningas 1 häälelise vastuseisuga 21. jaanuaril 1793 giljotineerimise teel.
Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile, samal ajal kui rahva elatustase 1788 ikalduse tõttu halvenes. Pikaajalised sõjad nõudsid suuri kulutusi ning riigivõlg kasvas kiiresti. Rahvuskonvent tahtis teha inimesi võrdseks ning vangistas Louis XVI, sest ta raiskas suuri summasid enda jaoks ning mis tõi majandusliku kriisi. 4. Millised poliitilised jõud olid esindatud Seadusandlikus Kogus
kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda
06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine
manifest, milles ähvardati Pariis täielikult hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda. Selle ähvardusega taheti rahvast hirmutada kuid tulemus oli vastupidine manifest paljastas kuninga seotuse välisvaenlasega ning ööl vastu 10. augustit puhkes uus rahva ülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Võitluses välisvaenlasega saavutasid Prantsuse väed võidu üle Preisi vägede ning seejärel tuli kokku Rahvuskonvent. Nende esimesel istungil võeti vastu otsus millega kaotati kuningavõim ja 21. jaanuar 1793 hukati kuningas Louis Capet [lui kape] süüdistatuna monarhistliku riigikorra pooldamises. Pärast ülestõusu loodi uus valitsus, mille ametlik nimi oli Ajutine Täitevnõukogu. Ilma hääletusteta andis Seadusandlik Kogu ametipostid tagasi endistele zirodiinidest ministritele, ka uued valitud ministrid olid enamasti zirodiinid.
5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a
· kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks, kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse, sest rahvas ei taha enam vägivallatsemist,sellega diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine 1795-seadusandlik korpus-koosnes alamkojast ja ülemkojast
riigid. Algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. *1.augustil avaldati Pariisis Preisi&Austria keisrite nimel avaldatud manifest ( Pariis ähvardati hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda ) rahvast taheti hirmutada, aga selles nähti hoopiski kuninga seotust välisvaenlastega *10.augustil puhkes uus rahvaülestõus Seadusandlik Kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada à kutsuti kokku uus rahvaesindus Konvent *21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent ( esimesel istungil kaotati kuningavõim ) à Louis XVI hukati *kõige parempoolsema osa moodustasid Konvendis zireondiinid ( pooldasid vabariiki ) *kõige vasakul olid jakobiinid ( nende juht oli Robespierre ) *valdav osa saadikutest kuulus Soosse Probleem : Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses sõjaliste lüüasaamistega ning majandusraskuste tõttu. Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused.
õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist;
Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei
Louis XVI · Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid.
Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind
hakkasid levima kõikjal Euroopas. 18.saj lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia ning valitsejaks kuningas Louis XVI. Kuningakoja ülalpidamiseks kulus aga liiga palju raha ning pidev maksude tõstmine muutis rahva rahulolematuks. Seepärast kehtestati Seadusandliku Kogu poolt konstitutsiooniline monarhia: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. 21.september 1792 võttis Rahvuskonvent vastu seaduse, millega kukutati kuningavõim sootuks ning kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile
" 8. Kuninga küsimus Liigne priiskamine ja maksude tõstmine muutis kuninga üha enam vihatumaks. Lõpuks 1792. Aastal arreteeriti kuningas Louis XVI ja temast sai kodanik Louis capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal. 9. Vabariigi väljakuulutamine kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks. 10. Jakobiinide diktatuur revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Jakobiinid viisid juba mõni päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme
· Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad. Tinodiinidest koosnev vahtseis oli muutunud teovõimetuks. Jakobiinide diktatuur Moodustati selleks, et riik kriisist välja tuua Jakobiinide kukutamine Kukutati 27
aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ.Jakobiinid. 12 liiget · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine- talupoeg sai maa endale. · Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse.
kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal, kui kuningas kukutati said võimu endale jakobiinid, kes tegid uue põhiseaduse. Põhiseadus põhines ainult jakobiinide toetamisel. Nad moodustasid Rahvapäästekomitee, mis tagas riigi kaitse. Rahvas sai aru, et jakobiinide valitsemine neile kergendust ei too ning jakobiinid hukutati. Kui jakobiinid hukutati astusid 1799. aastal võimule zirondiinid ning võimukeskuseks sai Rahvuskonvent. Samal aastal loodi uus kolmas põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks. Uue põhiseadusega tekkis uus valitsus, mida nimetati Direktooriumiks. Prantsuse revolutsioon lõppes 1799. aastal toimunud riigipöördega, mille valmistas ette Napoleon Bonaparte. Selle tulemusena tuli võimule konsulaat, mille eesotsas oli Napoleon. Prantsuse revolutsiooni käigus moodustati kolm põhiseadust. Positiivseteks tulemusteks olid: monarhia kaotamine, feodaalkorra kaotamine
Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9. Miks kehtestasid jakobiinid terrori? Millised olid selle tagajärjed? – Nad nägid seda ainsa päästmise vahendina revolutsioonil. Tagajärjed: 50 000 inimest hukati. 10. 9. Nov 1799, Seadusandliku Kogu hoone hõivamine Napoleoni vägede poolt. 11
Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus
Asutatavas kogus vastu võetud põhiseadus muutis Prantsusmaa konstitutsioonilise monarhiaga riigiks. Põhiseadus sätestati võimude lahususe, kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja kuningalt võeti õigus välja anda seadusi ning kukutati troonilt. 6. Rahvuskonvent. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Kuninga hukkamine. Pärast kuninga kukutamist oli vaja uut konstitutsiooni. 1792. a septembris korraldati valimised, mis olid ebaausad, sest hääletama lasti vaid vabariigi pooldajaid. Uut parlamenti nimetati Rahvuskonvendiks . Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid.
Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda TV 76 Revolutsiooni Revolutsiooni Revolutsiooni Revolutsiooni I etapp II etapp III etapp IV etapp 1789-1791 1792-1793 1793-1794 1794-1799 Kellele 1. Generaalstaadid Rahvuskonvent Rahvapääste Kahekojaline kuulus 2. Rahvuskogu kommitee seadusandlik korpus seadusandlik 3.Asutav kogu võim? 4. Seadusandlik kogu Kellele Kuningale ja kuninga Valitsusele Valitsus Direktoorium kuulus poolt määratud täidesaatev ministritele võim?
3. Vaimulike hulka ja ameteid vähendati, nad pidid vanduma truudust revolutsioonile ja hiljem ka põhiseadusele (enamik vaimulikke keeldus seda tegemast, misjärel nad vallandati, kuid säilitasid oma populaarsuse usklike hulgas ja võisid mängida olulist rolli revolutsiooni vastaste hulgas) Kuna osa vaimuklikke keeldus revolutsioonile truudust vandumast ja töötas vastu, hakati planeerima usu väljajuurimist. Rahvuskonvent andis korralduse võtta maha ja hävitada religioossed sümbolid, keelatud oli vaimulike osalemine matustel, vaimulikud said käsu abielluda ja lapsi saada, lapsendada või võtta oma hoole alla mõni eakas inimene. Peagi sai jakobiinidele selgeks, et uut ühiskonda ei saa ehitada ilma mingi kultuseta. Kaks peamist olid: 1. Mõistuse kultus aukohale tõsteti filosoofid, mõistus, teadmised ja vabadus. Pühakute pilte hakati
aprilli 1792. Laulu nimi oli siis Chant de guerre pour l'armée du Rhin ("Sõjalaul Reini armeele") Kui 30.juulil 1792. aastal Pariisi sisendeses laulsid seda Marseille' sõdurid, hakati seda rahva seas kutsuma "La Marseillaise" VALLUTUSSÕDADE ALGUS 1793. aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa,Hispaania ja holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks Sellega pandi alus 1. Prantsusmaa- vastasele koalitsioonile 1793. aasta augustis võttis Rahvuskonvent vastu dekreedi üldisest värbamisest, millega kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus 1793. aasta septembris algas 17 kuud kestnud Prantsuse vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli nüüd juba uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine "Sõda peab end ise ära toitma" oli Prantsuse armee põhimõte 1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa
pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning Louis XVI-st sai kodanik Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. Vabariigi väljakuulutamine Pärast kuningavõimu kukutamist, hakati ette valmistama uue rahva esinduskogu Rahvuskonvendi kokkukutsumist. Nende eesmärgiks oli koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel jäid ülekaalu vabariigi pooldajad ning monarhistide mõju oli kadunud. 22. septembril 1792 kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendi koosseis pärast vabariigi väljakuulutamist koosnes jakobiinidest, zirondiinidest ning soodest. Esialgu olid nende hulgast kõige mõjukamad zirondiinid. Jakobiinide radikaalse suuna esindajate ja zirondiinide vahel tekkisid vastuolud, kuna viimased pidasid vabariigi väljakuulutamist märgiks, et revolutsioon on lõppenud, radikaalsemad jakobiinid pooldasid aga revolutsiooni süvendamist. See viis zirondiinide lahkumiseni Jakobiinide klubist.
• Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuningat karistada vaid ametist tagandamisega. Aga olukorras, kus revolutsioon oli hädaohtu sattunud, leidis rohkem toetust jakobiinide seisukoht, et kuningal ei saa olla mingeid eriõigusi ja kodanik Louis Capet tuleb riigireetmise eest kohtu alla anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega
Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis läbi viia riigipööret, kuid et tal puudus nii rahva kui ka kuninga toetus, siis pidi ta sellest plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu.Kriitilises olukorras leiti, et zirondiinidest ministrid ja valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani-- Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest
Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist Muutused eluolus 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati
täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Sellega lõpes Asutava Kogu tegevus ning võimule tuli Seadusandlik Korpus, kuhu kuulus 745 saadikut. Nende seas oli 2 aktiivset ja äärmuslikku poliitilist jõudu, kellest ühed pooldasid revolutsiooni jätku, teised monarhiat. Kuna aga kuningavõim kaotas järjest oma populaarsust, vallutati 1792 kuningaloss, ühes millega vallutati kuningavõim ning kuningas pandi vangi. Uueks riigi esindusorganiks sai Rahvuskonvent, mille ülesandeks oli koostada riigile uus põhiseadus. 22. september 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Peale vabariigi väljakuulutamist hakkasid äärmuslased pingeid jälle revolutsiooni jätkamise teemal üles kruvima. Ühed pooldasid revolutsiooni jätku, teised mitte. Sisepoliitiliste pingete tõttu loodi probleemide lahendamiseks Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Olenemata sellest rahulolematus riigis aina kasvas ja eriti seda zirondiinide ja jakobiinide vahel
Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda. Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse: lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike sõjaväe lagunemine, manufaktuuride toodangu turustamisvõimaluste äralõikamine, tööpuudus, talupoegade mäss LäänePrl. 1793 loodi Rahvapäästekomitee
Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus
Kasutades seda ära hakkas valitsuse ülesandeid täitma Rahvapäästekomitee, juht oli Robespierre, kes sai omale piiramatu võimu. Jakobiinide diktatuuri ajal tapeti üle 50 000 inimese, kellest enamik oli lihtrahvas, kuid hukati ka kuninganna. Mõne ajapärast tundis rahvas, et jakobiinide võimulolek polnudki nii hea ja Robespierre ning ta kaaslased hukati. Jakobiinide diktatuur kukutati. See oli hea, sest ikkagi tapeti nii palju inimesi keda poleks tohtinud. 1795 aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, see valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ja sellega taheti vältida isikuvõimu. Prantsusmaa oli endiselt vabariik. Revolutsioon hakkas aga taanduma, see oli mõjutanud ühiskonnas ja inimeste elus päris palju asju. Näiteks tunnistati ainult kodanlikku abielu, suleti enamik kloostreid, leib läks hästi kalliks, inimesed olid revolutsiooni ajal
Seadusandlik Kogu võtab kuningalt võimu. Kuningas paigutatakse Temple`isse. La "Seconde" Revolution. 1792. a. 2-7 september - Vastaste massiline hukkamine ,,puhastamaks vanglaid". Maalt lahkub teine laine aadlikke. Giljotiin. September spontaanne vägivald Pariisis; Rahvuskonvendi valimised. VABARIIK 1792-1799 Kuninga arreteerimisega on lõppenud konstitutsioniline monarhia ja oli vaja uut põhiseadust. 1792. a. 21.-22. september kuulutab Rahvuskonvent välja vabariigi. Uue vabariikliku kalendri esimese aasta algus. Kujunevad uued parteid. · montanjaarid ehk jakobiinid (110) tugev keskvõim ja kontroll eraomandi üle rahva viletsuse leevendamiseks · ,,soo" (500) · zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga
kulutused ühiskondlik Ebavõrdsed Seisuste õigused rahulolematus Bastille 14.-18- saj. Bastille vallutamine Neckeri vallandamine ja tagurlikuks peetava valitsuse loomine algatas mitmel pool rahvarahutused. Vangla oli kaotanud selleks ajaks suurema tähtsuse, hoides endas aind 7 vangi. Bastille vallutamist loetakse siis revolutsiooni alguseks. Uus rahvaesindus Rahvuskonvent Zirondiinid soo Montanjaarid e jakobiinid Kesk- ja Kõrgkodanlus väikekondalus Pooldasid Pooldasid revolutsiooni revolutsiooni lõppu jätku Maximilien Robespierre 1758 - 1794 Revolutsiooni tagajärjed
) → III seisuse ebaõiglane olukord (neil on raha, kuid puuduvad õigused) 1. Generaalstaadid → ei suutnud otsustada → III seisus lahkub 2. rahvuskogu → asutav kogu → aadlike eesõiguste kaotamine → kirikumaade võõrandamine → inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon 3. seadusandlik kogu → kuninga võimu kukutamine → parempoolsed pooldasid kuningavõimu → vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku 4. rahvuskonvent → vabariigi väljakuulutamine → kuninga hukkamõistmine Revolutsiooniaegne eluolu kaotati pöörudmisvormid “härra”, “proua” ja “preili” tavarahvast kutsuti kodanikeks moodi tulilihtrahva riietus kirikuroll vähenes kalendrireform raamatukogud ja arhiivid ja muuseumid ajateenistus früügia müts (revolutsiooni sümbol)
kodanikunimeks. Vabariik Prantsusmaal 1792 - 1799 Rahvuskonvendi koosseis (1792 1795) Montanjaarid Soo Zirondiinid 110 500 165 Robespierre Alati n.ö õigel poolel Moodustavad valitsuse Peamised tegevused: Tuli kokku kutsuda Rahvuskonvent Vabariik 22.09.1792 võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim 21.01.1793 hukati giljotiini all Louis XVI Zirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused: - Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine.
maade müük, kogukonna ühismaade jagamine, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhinnad toiduainetele jm) Arvan, et terror ei old õigustatud, kuna tegutseti justkui ajendatuna sellest, et kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Terror muutus suht. Valimatuks, tapeti kõiki keda taheti. 5.Seadusandlikud kogud Pr-l rev. Ajal ja nende tegevus. Seadusandlik Kogu 1789-1791 in ja kod.õiguste dekl, munitsipaliteetide loom, terror vana korra vastu Rahvuskonvent rev.aegne rahvaesindus, parteiline koosseis. Esim. istungil võeti avstu seadus, millega kaotati kuningavõim. , Rahvapäästekomitee loom, Seadusandlik Korpus 6.Kuidas muutus kiriku positsioon rev. ajal? Kiriku arvel lahendati riigivõla ja pankroti probleem. Võõrandatud kirikumaad läksid müügile. Lisaks sellele võeti kirikult ära mitmed ühiskondl. funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine
liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas: Kõigi inimeste võrdsete õiguste deklareerimine, Kõigi maksustamine, Kõigi õigus asuda riigiteenistusse , Kiriku maade riigistamine ja müük, Vaimulike lojaalsusvanne, palk riigilt, Aadlitiitlite kaotamine, Talupojad lõpetasid teotöö, 1791. a põhiseaduse kehtestamine - absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks Kuningas Seadusandlik Kogu Valitavad kohtunikud 22. Septemril 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused. Põhjused Revolutsiooni läbikukkumise oht Siseprobleemid. Rojalistide mässud Vandee's jm. Talupoegade rahutused. Majanduslik kaos. Inflatsioon. Riigikassa tühi. Muudatused Rahvuskonvendi koosseisus. Mõõdukad vabariiklased (zirondiinid) kaotasid Rahvuskonvendis ülekaalu. Võim läks radikaalide (jakobiinid) kätte. Poliitiku ja ajakirjaniku Marat' tapmine 1793 suvel
Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul
-loodi rahvuskaart (kodanikukaitse) -14.07.1789 Bastille'kindluse vallutamine Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks -juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid -jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist -27.01 kuninas Louis XVI hukkamine Kuninga hukkamine: -mõisteti süüdi ja surma -otsus viidi täide 27.01.1793 Jakobiinide terror ja diktatuur: -Diktatuur 1794-1799 -Vendees vallandus rojalistide mäss -1793 märts Rahvapäästekomitee, tagas riigi kaitse -rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult
Maal algas suur talurahva liikumine. Põletati mõisaid ja losse. Seda nimetatakse Suure Hirmu perioodiks. 3. September 1791 võeti vastu põhiseadus ja kehtestati põhiseaduslik monarhia. 1791-1792 oli ka selle aeg. Põhiseaduse põhjal hakati rakendama Montesquie võimude lahususe põhimõtet. 1792 kuningas tapeti ja Prantsuse revolutsioon läheb käest ära ja algab Vabariigi periood, mis kestis 1799. Kuulutati välja vabariik ja uueks koguks sai rahvuskonvent. Vabariigi perioodil on Jakobiinide diktatuuride aeg ja nema olid äärmuslased. Nende aeg kestis 1793-1794. Nende terrori tulemusena kõik endised võimusolijad tapeti ära. Tuntumad Jakobiinid oli Marat ja Robspierre. Direktooriumi aeg 1795-1799 Võeti vastu taas uus põhiseadus. Konsulaadi aeg 1799-1804 Võim läks konsulite kätte ja ühest neist sai ka hijem keiser. Napooleoni ajajärk 1799-1815 Bourbouride restoratsioon. Peale Napooleoni kukutamist Prantsusmaal taastati monarhia,
pariislast kuningalossi. Louis XVI-lt võeti õigus välja anda seadust ning ta suleti koos perekonnaga vangikongi. Temast sai kodanik Louis Capet. kukutati kuningavõim. 22.september 1792 Rahvuskonvent (parlament uue nimega) kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Zirodiinid ja jakobiinid (Robespierre, Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21.jaanuar 1793 Louis XVI hukati giljotiini all 1793 kevad Rojalistide mäss Vendées (pooldasid
saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200
Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent'i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid. Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu
inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kiriku maad pandi oksjonitele, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama, kaotati aadliseisus. · 1791 võeti vastu põhiseadus, uus kesksne riigivõimuorgan oli Seadusandlik Kogu keda kutsuti ka sooks. Konstitutsiooniline monarhia. Lõpuks kuningavõim kukutati, eriti suurt tööd tegid selleks jakobiinid (saadikud, kes ei tahtnud kuningavõimu). · Kuulutati välja vabariik, kuulutas Rahvuskonvent. Zirondiinid ei thantud revolutsiooni süvendada jakobiinid tahtsid ning lisaks sellele tahtsid hukata ka kuningas. Kuningas hukati. · Jakobiinide võimule tulek võit zirodiinide üle, uus põhiseadus (sätestati rahva ülemvõim ja kodanike võrdõigus). · suur terror diktatuur jakobiinide poolt, Robespierre, kõik kes ei allunud revolutsioonile kuulutati kahtlaseks. Lõpuks hukati Robespierre ise kuna välispoliitka
(võeti ära tõke tööstuse arengult), Le Chapelier' seadus streigid ja töölisühingud kaotati ning PÕHISEADUSE VASTUVÕTMINE 179293 Rahvuskonvent zirondiinid vabariik kaotati kunigavõim (kohus kuninga üle), maksimumhinna kehtestamine (vili, jahu, leib) tuli kahjuks tootjatele ja kasuks linna vaesemale kihile.
annaabi.ee 
