Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene võimu alla. - 18. s
vabanevad teoorjusest. Hiljem usuvahetajad pettusid ning soovisid tagasi luteri usku minna, kuid seda takistas riigivõim. Midagi head ka talupojale: õigeusku minek vabastas neid osaliselt saksa surve alt. Teoorjuse kaotamine: §18 Ärkamisaeg Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel, rahvuslike ideede levik Rahvuslik liikumine: rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine RAHVUSLIKU LIIKUMISE PERIOODID Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine
Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ühtset halduslikku tervikut eesti siiski ei moodustanud, aga jäi jagatuks Eestimaa jaa Liivimaa kubermangude vahel. l Eestimaa kubermang (Lääne maakond, Harju maakond) l Liivimaa kubermang l Saaremaa provints - omaette seisev haldusüksus. l Tallinn l Riia Riiklik võimuaparaat: Riiklik valitsemine, kõige tähtsam roll oli kubermangul. Seisuslik- Kõrgemad seisused valitsevad madalamaid seisuseid (Aadlid > Talupojad). Rüütelkondade (Seisuslik) omavalitsus. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad
Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse
b) Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril c) Revolutsiooni algus: · rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · enamlevinuks palvekirjad võimudele "Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja "Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest: · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J
.. (talupoegade kaitseseadus) 1905.a revolutsioon Eestis Revolutsioon algas Verise Pühapäevaga 9. jaanuaril 1905. aastal ning vallandas rahutusi ja streike üle kogu Venemaa. Põhjused: sotsiaalsed pinged ehk klassivõitlus (vaesed jäid järjest vaesemaks ja vastupidi-tööliste õigusteta olukord), demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1. 16. oktoobri veretöö. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek, kus Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Sõjaväe üksus avas rahva pihta tule ning surma sai 94 inimest. Mälestusmärk asub Estonia teatri taga. 2. 17. oktoobri manifest. Manifestiga kinnitati luba kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma
pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus
mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles, eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla, sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine. 18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli ülikooliharidus. Üks probleem oli pastorite keeleoskus- umbes pooled pastorid 18 saj olid
valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
kasinus, rahvalähedus), vennastekoguduste liikumine e hernhuutlus (usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus, kõrtside sulgemine, muusika keelamine; suurim levik Saaremaal ja Läänemaal, omandas ka sotsiaalse mõõtme (võrdsus, õiglus); 1743 keelati, jätkus salaja, uus laine 19. saj. I poolel) 19. sajandil sai ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk, luteri usk oli vaid üks lubatud usulahke. Impeerium proovis sellega oma äärealasid venestada (õigeusu positsioon tugevnes), kuid ei saanud valitsevaks. 19. sajandil koges tõusulainet vennasteliikumine, kuna nad ei teinud palvemajades vahet seisusel ja rahvusel. 10. Haridus ja kirjasõna Rootsi ja Vene ajal. Rootsi ajal Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusust piibli lugemine. Probleem oli, et sobilikke koolmeistreid ei olnud. Fischer andis mõtte rajada Tartu lähedale õpetajate seminar, mille
sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine;
igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3
sajandi algul oli Venemaa ise alles kujunemisjärgus, asus revolutsiooniliste reformide teele. Peetri eeskujuks oma riigi reformimisel ja uuendamisel, lääneeuroopalikuks tegemisel, oli Rootsi. Institutsionaalne ülesehitus, mis Venemaale tuleb, on üle võetud Rootsist. Siiski ei saa Venemaa lahti ka varasemast taagast. Olulisemad pidepunktid (meile olulised): - kubermangude reform. 1708-09 jagab ta oma territooriumi kaheksasse kubermangu. Üks neist kaheksast on ka Ingerimaa kubermang (hiljem hakkab kandma Peterburi nime). Ida-Eesti (Tartu, Narva) liideti Peterburi kubermangu. 1710. aastal suurendab kumebrmangude arvu 10-ni, hiljem tuleb neid veelgi juurde. Kubermangude jagamine kreisideks ehk maakondadeks. Lisaks veel kreiside allstruktuurid ehk osad, eeskujuks olnud nii Rootsis kui Läänemereprovintsides olnud 9 kihelkonnad
doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel eKr aeg enne Kristuse sündi eksport kaupade väljavedu
doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel eKr aeg enne Kristuse sündi eksport kaupade väljavedu
doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel eKr aeg enne Kristuse sündi eksport kaupade väljavedu
Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Kui Cromwell ootamatult suri tantsis rahvas Londoni tänavatel. Enne kui ta suri, taastati Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim, mida nimetatakse Stuartite restauratsiooniks. Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningale andis parlament täitevõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele. Kuningas määras ministrid, kes käisid aru andmas parlamendile. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuninga jagab oma võimus parlamendiga. 3.EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti
Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli:
3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson ja see oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. Pilet nr2 *kiviaeg
Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures tegevust alustanud koorid-orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased siiski ei avaldanud selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket. Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse
*1857 Hakkas Vändra köster hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma Perno Postimees *Toimetaja töös abistas teda tütar Lydia koidula *Tartus asutati laulu ja mänguselt Vanemuine, Pärnus Endla, Tallinnas Estonia *1869 toimus esimene üldlaulupidu Tartus *Rahvuslik liikumine oli võitlus majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste muudatuste eest Eestis *Eesti rahvast hakkas kujunema rahvus *Torma kooli õpetaja asub Carl Robert Jakobson *Ta võitles liigse usuõpetuse vastu koolides, nõudis talurahva koolihariduse parandamist, Propageeris Karsklust Venestus aeg eestis *Rahvuslike liikumiste tulemusena ei toimunud poliitiliste olude paranemist *Hakkasid ilmnema suurvere sovinismiklikud püüdjad väikeseid rahvad venestada. *Eestis loeti venestus poliitika alguseks aastat 1885 *Venestamine oli vene keele ja meele pealetung *Venestamine mõjus raskelt Balti-Sakslastele
1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski
Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga. Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
omavalitsus, kuid kompensatsiooniks muutusid senised läänimõisad aadliperekondade puutumatuks eraomandiks. Kärbiti ka linnade seniseid privileege ja muudeti senist võimukorraldust, või omanud raehärrad asendati tähtajaliselt valitavate linnavolinikega. Eesti ja liivimaal kehtestati analoogiline kohtukorraldus Venemaa kubermangudega. Maa ja meeskohtud asendati kreisikohtutega, mille otsuseid sai edasi kaevata. V LOENG Vene impeerium Mongolite ja tatarlaste pealetung oli Venemaa jaoks väga valus. See on Venemaa jaoks häbistav. Tatari keelest on tulnud venelastele ja isegi meile mitmeid sõnu. Öeldakse, et vene kultuuris on tatari element väga oluline. Tatari ajaloo kiht on väga oluline, et aru saada Vene impeeriumist. Mongolite valitsemine käis asehalduri kaudu, see, kes tahtis asehaldur olla, pidi tulema valitseja juurde kingitustega. Peeter I kujundas Vene impeeriumi uue haldussüsteemi
Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust. Vene impeerium püüdis vene keele ja venekeelse kohustusliku õpetamise kaudu teostada kultuurilist venestamist (~1880-1895). Erinevatel põhjustel jäi saksa kultuuri mõju siiski tugevamaks. Eesti kultuur ja seeläbi ka rahvuslik identiteet kujunesid algetapis pigem seostudes saksa kultuuriga (domineerib kommunikatiivne funktsioon) ja pigem vastandudes vene kultuurile (domineerib blokeeriv funktsioon). 20. sajandi alguses tekkis eesti intellektuaalse eliidi seas ka teistsuguseid
katsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Johann Voldemar Jannsen Rahvusliku liikumise algaastate kesksem juht, andis välja ajalehti "Perno Postimees"(1857) ja "Eesti Postimees"(1864), 1865 asutas Vanemuise Seltsi, 1869 korraldas I Üldlaulupeo. Jakob Hurt Algatas ulatusliku rahvaluule ja vanavara kogumise, ÕES, EKMS, tuntud kõnemees, seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Carl Robert Jakobson Propageeris karsklust, oli liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, 3 isamaakõnet, astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1878 asutas ajalehe "Sakala". Sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Esimene üldlaulupidu Eesti Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste Selts komiteed Aeg 1869 1860ndate algus 1872
50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ·Johann Gutslaff- oli baltisaksa pastor ja kirjamees. Osales Vana Testamendi tõlkimises lõunaeesti keelde. ·Christian Kelch- 1657-1710. Oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik. Hoolitses ka Kelch talupoegade haridustaseme tõstmise ja kirikutöös eesti keele kasutamise eest. Ta kritiseeris Liivi- ja Eestimaa talurahva halba kohtlemist baltisaksa härrasrahva poolt. ·Christian Ackermann- oli 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi alguses Eestis tegutsenud saksa puunikerdaja
tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur -Linnad-Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. 9. sajandil hakkas Euroopa muutuma
· linnastumine, · vasttärganud rahvusluse võidukäik. · Keiser Aleksander teise vabameelne sisepoliitika · vene talurahva vabastamine pärisorjusest · uus passikorraldus- esimesed isikuttõendavad dokumendid · raharent · talurahva omavalitsuskogude vabastamine mõisnike võimu alt- rohkem otsustusvõimet majanduslikes ja ühiskondlikes asjades · mõisate päriseksostmine · Prantsuse revolutsiooni ja romantismiideede mõjul alanud rahvuslik ärkamine (19. sajandi keskpaik) 20. sajandi algus · · 1905. aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20. sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumusi. · · 1906. aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja -kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · · 1906. aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · · 1906
Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma. Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
