Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo 8 klassi KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitik, haridus, isolatsionism, tõnisson, reform, külakogukond, armee, vajatud, veine, usaga, rahandus, kaubanduskeskus, maavarad, sisserännanud, tööjõud, siseturg, sõjalisi, ostmine, haritlaskond, olustik, rahvahariduse, revolutsioon, rahvusriigi, ärkamisaeg, teadvustamine, eneseteadvuse, ärkamine, manufaktuuride, asendumine, monopolVene-Jaapani sõda 1904- 1905 oli ülemvõimu pärast Hiinas. Algataja-kaotaja oli Venemaa. Kaotus soodustas 1905a Vene revolutsiooni puhkemist. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses 1894. -1917. a. Tema valitsusaeg lõppes 1917. a Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Samal aastal hukati tema ja tema pere. Pjotr Stolõpin oli Venemaa poliitik ja peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu esimees) aastatel 19061911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov 1898. aastal Soomes venestamispoliitikat ajanud kindralkuberner. Kindralkuberneri mõrvas 1904. aastal rahvuslane Eugen Schauman. Janis Rainis oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik.
Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos. Eesti ala läks Rootsi võimu alla kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi vaherahu, millega läks kogu Lõuna- ja Põhja-Eesti Rootsile. Varsti sai Rootsi endale ka Taanile kuuluva Saaremaa. Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus, et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja
-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1
riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. Seal kujunes kohe välja kodanlik ühiskond. Ülemklass: laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid. Keskklass: farmerid, poodnikud, käsitöölised. Alamklass: lihttöölised ja meremehed -- Inglased kuulutasid 13 kolooniat vabadeks riikideks, kuid vabadus tuli neil kätte võidelda. Inglise armee oli küll suurem ning paremini relvastatud kui Ameeriklased suutsid neid alistada. -- Erinevalt inglaste palgasõduritest võitlesid ameeriklased enda maa ja vabaduse eest. Inglased sõdisid pikas tihedas rivis, kuid ameeriklased peitsid end kivide taha või puu otsa. -- Ameeriklased alistasid inglased ning Versailles rahuga kuulutati asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 1787 aastal anti välja põhiseadus mis kehtib tänaseni. Ameerikas oli föderatsioonvõim (tugev keskvõim)
*Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest Sõtta 1905. aasta revolutsiooni tulemused: *Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. *Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. *Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse *Nõrgendati rahvuslikku rõhumist *1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. Keisri 17. oktoobri manifest: *Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. *Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. *Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. !!!16. Arengud Soomes ja Baltikumis (vt ka kordamisküsimused ,,Soome ja Baltikum Vene impeeriumi koosseisus") 17. Tähtsamad parteid Inglismaal (loetelu ja selgitused)
majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa jagu ei saanud. 18. Prantsusmaa oma võimu tipul Napoleoni juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike. Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas taandumist, kuna Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud. 1813. aastal sai Napoleon Rahvastelahingus lüüa ja kui ta pärast troonist loobus, saadeti ta Elba saarele, mille valitsemisega ta ei rahuldunud.... Kui Napoleon salaja Prantsusmaale tagasi tuli, peeti maha Waterloo lahing, kus Napoleoni väed said lüüa ja mis tagajärjel loobus Napoleon jälle troonist ja suri 1821. aastal Püha Helena saarel , kuhu ta saadeti. 19. Monarhistlik reaktsioon Euroopas
aasta jooksul suudeti revolutsioon summutada. Kõigi tehtud järeleandmisi siiski tagasi ei võetud. Tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Seda kehastas rahva pool valitud (küll ebademokraatlikult) Riigiduuma. Kahjuks olid selle volitused üpris piiratud. Siiski oli vaja reforme, et teistele suurriikidele järele jõuda. Neid hakkas teostama peaminister Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada. Senine külakogukond lammutati, talupojal oli õigus sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. Siiski läks see aeglaselt ja tekitas palju segadust. Taas hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes ka rahvuslik liikumine. Balti kubermangud 20.sajandi algul Baltimaad arenesid 20.saj algul kiiresti. Tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Tallinnast pidi tsaarivõimu arvates saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel
Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810. aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee häving Venemaal. Euroopa nägis selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba sarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee. Waterloo lahingus purustati aga ka see ning Napoleon oli lõplikult langenud. 1814. aastal toimus Viini kongress, kus otsustati ,,korrastada" sõjajärgset Euroopat. Seda tehti kolme põhimõtte alusel:
Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810. aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee häving Venemaal. Euroopa nägis selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba sarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee. Waterloo lahingus purustati aga ka see ning Napoleon oli lõplikult langenud. 1814. aastal toimus Viini kongress, kus otsustati ,,korrastada" sõjajärgset Euroopat. Seda tehti kolme põhimõtte alusel:
valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel 2. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. 1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegelda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Samal ajal säilitas 1861. aasta reform mõisnike maaomandi, talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta. 3. AleksanderII reformid ja nende isu. · Seisuslikud vahed vähenesid kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus ja haridussüsteem; · majanduselu elavnes sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks;
Kuningas määras ministrid, kes käisid aru andmas parlamendile. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuninga jagab oma võimus parlamendiga. 3.EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos. Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast. Peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja läti. Saaremaa omastamisega oli kogu Eesti rootslase käes. Rootsi aeg 17. Sajandil Eestis. Talurahva elu oli kasin. Elati korstnata suitsutares kuhu peale pererahva pidid mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib
Inglise väed lüüa. Marnei lahing 1915 Positsioonisõda. Saksamaa Sõtta astus türgi. Ypresi lahing (mürkgaasi koondas väed Itaalia kuulutas kasutuselevõtt) idarindele. Austria-Ungarile Algas Saksa sõja armee Corlice Bulgaaria astus operatsioon. sõtta. Idarindel üritas Inglased üritasid vasturünnaku oma kontrolli alla Venemaa. saada Musta mere ja vahemere.
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levin
olümpiamängud. Võidukäiku jätkas 19. saj sündinud moodne jalgpall, mis 1908.a võeti olümpiamängude kavasse 1905 aasta revolutsioon Eestist Eestlased olid selleks ajaks tõusnud arvestatavana Euroopa kultuurrahvaste sekka. Kuna Eestis oli sellel ajal viljaküllus, orienteerus osa majapidamisi ümber loomakasvatusele. Sakslastest linnaelanike osakaal vähenes. 1896. A sai Tartu Ülikoolis juristiks õppinud Jaan Tõnisson ,,Postimehe" toimetajaks. ,,Postimees" levis eelkõige Lõuna-Eestis. 1901.a hakkas Tartu ülikoolist juristihariduse saanud Konstantin Päts (1874-1956) välja andma ajalehte ,,Teataja", mis asus erinevalt ,,Postimehe" aatelisusest pöörama tähelepanu majandusküsimustele. Samasuunaline oli 1903.a ilmumist alustanud Peeter Speegi ,,Uudised". 19. Sajandil kujunes rahvusvahelises elus välja kolm peamist poliitilist voolu:
1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
hävitamaks dokumente, kus olid kirjas maksud ja kohustused. Revolutsiooni käigus muutusid oluliselt inimeste väärtushinnangud. Revolutsiooni algul püüdsid rikkad oma jõukust varjata, revolutsiooni käigus rikastunud uusrikkad vastupidi üritasid omandatud jõukust igati demonstreerida. Tõusikud ei teadnud, kuidas peaks rikas inimene elama. Vana aristokraatiat püüti järele aimata, selleks puudus aga piisav haridus ja kasvatus. Muutus riietus, soengud, kõnepruuk. Aristokraatliku elulaadi eitamise ning kõigi inimeste ühetaolisuse rõhutamiseks hakati kasutama pöördumist "Sina", aupaklikkust väljendav kõnetlusvorm oli "kodanik". Hääbus toretsev rõivastusmood, kasutusele tulid pikad püksid, Rahvuskaardi vorm (sinine kuub, punased reväärid, valged püksid, vest, saablid, mütsimärk = kokard või lint rahvusvärvidega), punane früügia müts, kuub, kaela seotud rätik.
4) rõhutab ainult ühe rahva paremust 5) ideoloogia pärineb Austriast Hitler sündis 1889. Austrias oli astunud natsiparteisse, ning 1919 a paneb aluse ka Saksamaal NatsionaalSotsialistlikule töölisparteile . 1921 saab ta natsipartei füüreriks(juhiks). Natsiparteisse astusid; kõrgemad sõjaväelased, ohvitserid. 1921 a luuakse partei juurde SA (pruunsärkide) rünnakrühmlaste osakond. 1923 a püüakse võimu haarata Münchenis õlleputšil, loodeti armee abile, kuid kukub läbi. Hitler määratakse 5 a vangi. (istub 9 kuud) Sel ajal valmib tema natsismiideoloogiline raamat “Mein Kampt” (Minu võitlus) . Seal on kirjas, et Saksamaa on kõige parem ja puhtab rass, kõik teised rahvad peavad teda teenima ja talle alluma. Kommunism ei ole demokraatlik 1)sallimatu kõikide klasside või ühiskonnakihtide vastu, kes ei kuulu töölisklassi Suurbritannia Pärast I MS
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste
saata Napoleoni Egiptusesse, et saada endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. 1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Napoleoni reformid. hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada
*Kõigis riigivõimu poolt tehtavates otsustes pidi olema kohalike aadlike nõusolek *Eestil oli tähtis osa euroopas vilja müük *Suurenesid mõisa põllud ja talupoegade koormused *Kõikides mõisa territooriumile elama asunud inimesed sai pärisorjad. *Pärisorjus seadustati 1671 *Rootsi kuningas reformis kohtu korraldust *Mõisa kohtud kaotati ja asendati riigikohtudega.(aadlike võim vähenes) *Talupojal oli õigus kaevata mõisnike peale Linnandus, kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnade ja kaubanduse olukord halvenes. Teravili ja lina. *Eesti linnad jäid kaubatransiidi osas teistest riikidest kõrvale. *Tallinna raad jäid suurest poliitikast maha. *Rakvere ja Paide jäid ilma linnaõigustest. *Tartu laostus *Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunfikord.(erialased ühingud) *Tsunf EI peetud vajalikuks konkurentsi Ei kasutatud uut tehnoloogiat *17. sajandil rajati eestisse esimesed manufaktuurid.(Suured käsitöö ettevõtted)Töö hästi
Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kok
GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus) Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega Marne'i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta. Ypres'i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide
33. Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali Maapäeva volitused läksid Vanematekogule, mille ülesandeks pidi olema sobival ajal Eesti iseseisvus välja kuulutada Jaan.1918.a. Lääne-Euroopasse delegatsioon 1.veebr. 1918.a.üleminek uuele kalendrile 18.veebr 1918.a. saksa armee uus pealetung 19.veebr. moodustati Päästekomitee – K.Päts, K.Konik, J.Vilms 21.veebr. kiideti heaks “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” (autorid J.Kukk ja F.Peterson) 23.veebr. loeti ette Pärnus 24.veebr. moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine valitsus, eesotsas K.Päts, asetäitja J.Vilms – päevakäsud 34. 35
manööverdamine teiste arvel; · tööstuskriis põimus läbi agraarkriisiga; see süvendas tööstuskriisi · tööstuses valitsevad suurettevõtted ei tajunud riigi majanduse kui terviku huve. suurettevõtted püüdsid säilitada kaupade kõrgeid hindu; · rahvusvaheline turg oli Venemaa väljalangemise tõttu tunduvalt kitsenenud. Pidevalt oli ettevõtetel alakoormus ja töötute armee kasvas. Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi 1948. aasta aprillis võttis USA Kongress vastu majanduskoostöö seaduse ehk Marshalli väljapakutud idee. Plaani ametlikuks nimeks sai Euroopa taastamise programm. Abi anti kolmes vormis: · tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üld- summast; Krediiti saanud maa võis aga saadud summasid kasutada ainult USA äranägemisel, tema nõusolekul.
et ta ei ole süüdi. Emile Zola kirjutas avaliku kirja ,,Ma süüdistan", mille ta saatis Prantsusmaa presidendile. Lõpuks andis president Dreyfsile armu, aga see Dreyfusi ei rahuldanud. 1906 sai ta oma auastme tagasi. See juhtum vähendas sõjaväe sekkumist poliitikasse, mis on positiivne. Kongregatsioonid olid kiriklikud organisatsioonid. Prantsusmaal oli hariduse andmine kiriklike organisatsioonide käes. Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik. 1905 sai hariduse kontrollijaks riik ehk ilmalik võim. Pärast 1905 aastat õppinud noored olid erinevad enne 1905 õppinud noortest, sest õppimine oli erinev. Välis-ja sisepoliitika suurim eesmärk oli revansism. Revans Saksamaa vastu, sest Prantsusmaa kaotas Preisi-Prantsuse sõja. Nad olid kaotanud Elsass-Lotringi, 5 miljardit franki, ei suutnud ära hoida ühtse Saksa riigi tekkimist. Revansismi võib pidada üheks 1 maailmasõja põhjuseks. USA
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikus pangaks. -Edaspidi loodi taolisi rahaasutusi kõikjal Eestis ning need andsid tõhusa panuse Eesti majanduselu edendamiseks. 38-39.Eesti poliitiline areng sajandivahetusel.1905.aasta revolutsioon: Tartu renessanss -1896.uueks ''Postimehe''toimetajaks sai Jaan Tõnisson. -Ta sündis Viljandimaal taluomaniku perekonnas, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, olles samal ajal Eesti Üliõpilaste Seltsi esimeheks, tegutses mõnda aega ''Postimehe'' toimetuses ning asus siis kohtuametnikuna tööle Venemaal. -Seadis oma tegevuses esikohale rahusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. -Püsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus ta baltisakslastega, kes nägid eestlaste rahvustunde
väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt
Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister, Eesti päästekomitee koosseisus 4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja 8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat 10. A. Zdanovi -Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni 11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J
annaabi.ee 
