Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaleheartikli ümberjutustamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paberil, lauset, peast, ümberjutustus, ajaleheartikli, ümberjutustamine, väljendid, nõustun, märksõna, artiklitTallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaat võib olla ka originaalkeeles, ent sellisel juhul tuleb lisada eestikeelne tõlge joone all. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega, kuid autori mõtet moonutamata. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll aga on vajalik viitamine allikale või autorile. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti. Näide: Kui me toitume, siis me peame ka jälgima, kuidas me kulutame energiat (Arak, 1998). 2.7 Kasutatud allikate kirjete koostamine Kasutatud kirjanduse nimestik õpilase töö lõpus peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma viide. 11 Loetelus toodud allikaid ei nummerdata
sellele vastust. Tekstist selgub, kas on tegu üldtunnustatud tõsiasjaga; mõne üksiku teadlase seisukohaga või autori enda seisukohaga. Viimasel juhul on teada, kas see seisukoht on kujunenud käesoleva töö tulemusena või oli (eelnevalt) olemas muudel põhjustel. Selles osas erineb teadusartikkel oluliselt ajalehe artiklitest ja populaarkirjandusest, mis suuremalt jaolt koosnebki üldtunnustatud tõdede loendist. - Mis jäi artiklit lugedes arusaamatuks? Teadusartiklit oli äärmiselt raske lugeda ja pidin kõiki lõikusid mitu korda läbi lugema, et mõista kirjutatut. Arusaamatuks ei jäänud otseselt midagi, kuid kui öeldakse, et teadusartikleid loetakse üldjuhul kiirustades ja sageli otsitakse sealt just parasjagu huvitavat fakti pigem kui et üritatakse tajuda artiklit tervikuna, siis selle artikli puhul ma sellega nõustuda ei saa. Tekst moodustas terviku ikkagi kõikide osade kogusummana.
04.002): esimene kodutöö Tähtaeg – teisipäev enne loengut, st 1. aasta statsidel + 2. aasta AÜ dokumendihalduse suunal 29. september; 1. aasta AÜ rühmal 10. november. Kodutöö kirjeldus ja nõuded Käesoleva kodutöö sisuks on populaarteadusliku (esseelise) artikli analüüs. Valida on kolme teksti vahel. Vastata tuleb (a) üldistele küsimustele, mis on ühised kõigi kolme teksti puhul (küsimused 1, 6 ja 7) ning (b) valitud artiklit puudutavatele spetsiifilistele küsimustele. Kokku tuleb vastata seitsmele küsimusele. Kodutöö vastuste maht kokku on orienteeruvalt poolteist A4 (maksimaalselt 2 lk) 12- punktises kirjas.1 Pikem kodutöö ei vasta nõuetele! See tähendab, et igale küsimusele tuleb vastata kas märksõnade või lausetega omas sõnastuses. Tekstilõikude kopeerimisest või ümberkirjutamisest ei ole kasu – autori mõtetest tuleb nii-öelda essents oma sõnadega välja tuua.
Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse katkestusjooned: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt täpsustada asesõnade taga olevat), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse. Lausele viitamisel tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui viide puudutab mitut lauset, siis järgneb viide viimase lause punktile. Viimasel juhul peab aga sõnastusest olema selge, kust algab viidatav osa. 4.4.2. Viitesüsteemid Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number (ülaindeksina), kusjuures viidete numeratsioon võib läbida kogu tööd või ka alata iga peatüki või lehekülje alguses otsast peale. Joone all lehekülje allserval tuuakse esmakordsel mainimisel allika kirje täies ulatuses (nii
joonealusena. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis oma sõnadega. Autor võib seejuures refereeringu sisu kommenteerida ja lisada omapoolseid seisukohti, sulatades selle teksti vastavalt oma sõnastusstiilile. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile. Ulatuslikum refereering algab autori nime mainimisega ja lõpeb viitega kasutatud kirjandusele. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti. Lubamatu on esitada refereeringu pähe jutumärkideta tsitaati või refereeringut, kus on originaaltekstiga võrreldes asendatud ainult mõni sõna või sõnavorm. Uurimistöödes kasutatakse autori valikul ühte kahest viitamissüsteemist: · numbrilist viitamist; · nime/aasta viitamist, Numbriline viitamine põhineb kasutatud kirjanduse tähestikulisel loetelul: nurksulgudes
viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti. Näide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7). Kui viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses, siis autori nime viites ei korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori
Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist). Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 5 katsealusele, 27 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 11. klassis, 2012. aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal. Suurte arvude korral on soovitav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbri(te)ga ja suurusjärk sõnadega (nt 1,34 milj elanikku). Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 19 Tuleb eristada kriipse: - on sidekriips ning – on kuni-kriips ja mõttekriips. Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti paar korda läbi lugeda. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine
Näiteks: 1) …, 2) …, 3)… või a) …, b) …, c) … 20 Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: a) _____________________ ; b) __________________________ ; c) ____________________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: 1. ____________________ . _________________________ . 2. _______________________ . ___________________________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all- loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. 3.3.8. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega
Sobivate kõnetuste Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, (palumine, küsimine, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine. keeldumine, vabandust Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe palumine, tänamine) valik tunnuse alusel rühmitamine. suhtlemisel. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Lihtlauseliste küsimuste Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine. moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja
Teise taseme jaotiste ees on nende järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3., 2.1., 2.2. jne). Märkida ära pealkirjalaadiga Pealkiri 2. · Kolmandal tasemel (alapunktidel) on teksti suurus 12 punkti ja tekst on joondatud lehe vasakusse serva. Kolmanda taseme jaotiste ees on number (nt 1.1.1., 1.1.2, 1.1.3. jne). ). Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Kui pealkirjas on mitu lauset, siis pannakse lausete vahele punkt, rea lõppu aga mitte. Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord, kirjanduse loetelu, lisad, resümee jm). Süsteemitähiseta on reeglina ka sissejuhatus ja kokkuvõte. 9. Lehekülgede numeratsioon hõlmab kogu tööd (alates tiitellehest kuni lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka.
jätta. Viitamine · Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne ,,1", mis ei lähe vaidlustamisele. · Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse.
sõpru nagu tal Vareveres oli olnud. Siin olid kõigil teised huvid mängiti sõjast maha jäänud relvadega ja laskemoonaga, mida Erik kartis. Sõprade leidmist takistas ka teadmine, et Erik on koolijuhataja poeg ning võib kõigest kaebama minna. 15 VII. Lõpphinnang Mulle pakkus teos huvi kui lähem tutvumine autor Erik Tohvri eluga. Samas nõustun Tarmo Tederi arvamusega, et raamatu sündmustik on loiuvõitu ning kerib end lahti raskes ja hirmutavas ajas. VIII. Omapära Omamoodi huvitavaks tegi selle autobiograafilise romaani kirjanik Erik Tohvri jutustamine mitte ainult enda lapsepõlvest vaid rääkides täpselt ka oma kasvatajate, vanaema ja vanaisa, kohtumisest ja elust. Raamatus oli kasutatud mõnes olukorras ka saksa keelseid väljendeid, mis muutsid kirjeldatava reaalsemaks. 8.2
YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 33 11 16.10.2016 Tekstisisese viitamise näiteid (3) · Üks lause, mille kohta viide käib: Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti võib lugeda tõhusaks konkurendiks Tartule (Sanders ja Tilly, 1998). · Kaks ja enam lauset, mille kohta viide käib: Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti võib lugeda tõhusaks konkurendiks Tartu Ülikoolile. Seda paljuski tänu sellele, et Tallinna Ülikool on e-õpet tõhusamalt rakendanud juba aastakümneid. (Sanders ja Tilly, 1998) Samas võib... · Korduviide samale allikale, eelise järel, samal leheküljel: Tallinna Ülikool on Eesti elu ja eksistentsi süda (Sanders, 1998) [...] Tallinna Ülikooli asutamine on parim mis Eestiga on
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11
Näiteks: 1996-1997. aastal viidi läbi uuring, mille eesmärgid olid: diagnoosida 3.-6. klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset; uurida õpilaste oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid; analüüsida ja võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise arendamisel matemaatikatundides. Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt. Ning igat uut loetelu alustatakse suure algustähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil
leheküljel andmete esitamise lõpus sulgudes. Teatmeteostele (nt sõnaraamatud, leksikonid, entsüklopeediad) tekstis üldjuhul ei viidata ja neid ei näidata kasutatud kirjanduse loetelus. Viidatakse vaid selliseid märksõnu, millel on võimalik välja tuua konkreetne autor ning mis sisaldab olulisi fakte. Bibliokirje esitatakse üldises loendis punktides 3.2.1 ja 3.2.2 toodud põhimõtetest lähtuvalt ja kindlasti peab see sisaldama märksõna ja võimalusel autorit. 4. Valemid, võrrandid Töös esinevad valemid on lause osad ja nad paigutatakse igaüks eraldi uuele tühjale reale (vt näidiseid lisas 2). Järjest kirjutatud valemid eraldatakse üksteisest komade või sidesõnadega. Lause lõpus oleva valemi järel on punkt. Kõik töös leiduvad olulised valemid (eriti valemid, millele tekstis viidatakse), nummerdatakse (lähtutakse tabelite ja jooniste nummerdamise põhimõtetest: vt punkti 2.1.4.1 ja näidet lisas 2)
Iseseisev töö Edgar Henry Schein Oma Nimi XX-1 Denison, Daniel R. ,,What is the differnece between organizational culture and organizational climate? A native's point of view kn a decade of paradigm wars"1996. Academy of Management Review, vol. 21, no. 3, 619-654. Autori(te) taust (5p) a) Sünniaasta (või eluaastad) Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal sveitsis. Ta elab ja õppis USA-s. b) Hariduslik taust Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chicago. c) Selle autori teised (olulisemad) tööd ning kas need eelnesid või järgnesid praegu loetavale tekstile. · Brainwashing and Totalitarianization in Modern Society (1959) · Coercive Persuasion: A socio-psychological analysis of the "brainwashing" of American civilian prisoners by the Chinese Communists (1961) W. W. Norton
· lugu võib olla täiesti erinev eelmisest, ta võib selle üle isegi nalja heita; · palu õpilastel jagada oma uusi lugusid klassikaaslastega; · enne õpilastele ülesande andmist, loe läbi võimalikult palju nendele kättesaadavaid raamatuid; · soovita neile lugusid, mis kajastavad eesti kultuuri. Ülesanded (järg) Ülesanne 4. Kasvav kirjeldamine · koostage kahesõnaline lause, mis koosneb alusest ja tegusõnast; · laske õpilastel lauset täiendada, lisades sellele järjest uusi omadussõnu ning määrusi; · näidake õpilastele, kuidas võib lisada mitu omadussõna ja määrust ühele lausele ja siis laske neil selliseid liitlauseid moodustada; Näiteks: KASS HÜPPAB MUST KASS HÜPPAB KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE JA LASEB KUKERPALLI · kui õpetaja on paar lauset koos lastega koostanud, võivad lapsed korrata tegevust ühe partneriga;
Töö planeerimine Võid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vähem, tee kava (vt kava vormi). Mõtle läbi teema võtmesõnad. Kirjuta võtmesõnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvõte Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest). Seleta lahti võtmemõisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline määratlus. Püstita probleem (küsimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber. o Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata. o Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist.
Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)). Kunstiprofessor Tiiu Talvistu tegeleb ajakirja kunstirubriigiga. Käsitletavas neljas numbris on tema sulest ilmunud kaks artiklit Eesti kunstist ja kunstnikest paguluses (4/2010; 2/2011). Kultuuriajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud artikleid ka autoritelt, kes ei kuulu ajakirja püsiajakirjanike hulka. Tegemist on teemavaldkonna spetsialistidelt tellitud artiklitega. Ajakirja numbris 1/2011 ilmus MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi kiri Vabariigi Presidendile, milles palutakse leitnant Julius Kuperjanovi osa Eesti Vabariigi iseseisvuse loomisel ja Vabadussõja võidu saavutamisel ümber hinnata
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
See on nagu abikäsi, mis sunnib õppima ja ennast paremaks tegema, see omakorda on tulevikus väga kasulik. Suulist tegevust võiks tunnis samuti parandada, kuid sellega on raskem tegeleda. Õppekava on liiga jäik, et õpetajad saaksid eksperimenteerida ning algusest peale on juba pooldatud seda, et õpilased lihtsalt ära õpivad ja liiguvad edasi järgmise õppe kallale. Autori seisukohad on hästi põhjendatud ja minu jaoks õiged. Ma nõustun nendega täielikult. Üsna tihti on päha trambitud, kui tore kool on TPL ja kuidas see on Eesti üks parimatest. Suulise tööga olen ma poolikult nõus, meeles on veel ajad, kus oli vaja jutustada, klassi ees, kuid kõik see muutus ajaga ja tähtsamaks sai lihtsalt tuupimine. Lahendusi minul ei ole. Õpetajad võiksid vähem rääkida kooli tähtsusest, kuid see võtaks õpilastelt pinge maha ja nad võivad laisaks muutuda. Suuliseid harjutusi aga ei tahaks, et poole
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond.
hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) . Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: __________ ; __________ ; __________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: _______________ .______________ . _________ . _______________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide esitamisel on soovitav piirduda
erinev alus, st et osa neist seadustest pärineb ,,common law" süsteemist, osa kirjutatud seadustest. Nüüd pöörame küsimuste juurde. Esimeses küsimuses on küsitud, kas liikmesriigi seaduse puhul, millega keelatakse pornograafiliste toodete import kõnealusesse liikmesriiki, on tegemist meetmega, mis on koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sel juhul tuleb artikli 36 esimest lauset mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra nõuetega ning seda keeldu nimetatud põhjustel ka tegelikult kohaldatakse, siis kas seda võib sellele vaatamata käsitleda artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendina või kaubanduse varjatud piiramisena? VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu
lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida. Vanemad metafoorid on pärit inimese elukeskkonnast, kuhu kuulusid ühe osana talutööd. Vanematest metafooridest kasutab Kasak metafoore nagu „süües kasvab isu“ ja „hirmul on suured silmad“, mis olid kasutuses ammustest aegedest. Sageli haarab metafooriline väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost (Aava ja Salumäe). Siinkohal on hea näide Kasaku lõik: „Süües kasvab isu ja mõnikord juhtub, et alkoholitootjatele ei piisa sellest, et müüdav kaup on ise juba väga atraktiivne ning justkui kärbselint enam enda küljest lahti ei lase. Et isu täita, soovivad tootjad, et rohkem tegelasi nende kraami prooviks, ja lausa meelitavad kärbseid lindi äärde. Inimkärbeste
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Artikli analüüs analüüs Õppejõud: Tauno Õunapuu Tallinn 2012 Analüüsiks valitud artikkel pärineb Äripäevast kus üks artikli autor on välja öelnud: ,,Apple suretab vaikselt iPhone'i". Põhjuseks, miks antud artikkel valitud sai, on see, et olen ise ennegi sellepeale mõelnud, et mida inimesed näevad selles iphone´is ja kuidas Apple seda kõike teeb. Ise olen üldiselt Apple toodete vastane, kuna minu silmis on tegemist tootega mis on möeldud edevatele inimestele ja näitamiseks, et nemad suudavad endale seda lubada. Tegemist on arutleva ning huvitavalt kirjutatud looga. Samuti on teema minu jaoks kui IT- tudengile põnev ning seda on meedias ennegi arutletud. Analüüsitavas artiklis esitatud teesiks on minu arvates loo pealkiri: ,,Apple suretab vaikselt iPhone'i". Artikli autor toob esimesena välja selle, kui hästi läheb Apple ettevõttel ja Iphonide müümisega
Kuidas referaati kirjutada Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid
püstitaud põhiideele (-väitele). Lisas esitatakse illustreeriv materjal, nt fotod, skeemid, tabelid, tekstikoopiad, fotod jms. Lisadele tuleb tekstis viidata. Töö viimistlemine. Uurimus tuleb võimalusel vormistada arvutiga. Tähelepanu tuleb pöörata teksti keelele ja stiilile: sõnastus peab olema selge ja korrektne, töös ei tohi olla õigekirjavigu. Uurimistöö vormistatakse A4 formaadis valgel paberil ja köidetuna. Tekst kirjutatakse lehe ühele poolele, soovitatav reavahe on 1,5, kirja suurus 12, pealkirjade suurus 14, kiri Times New Roman või Arial. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Uurimus võib olla esitatud ka elektrooniliselt, kui nii on varem kokku lepitud. Uurimistöö kaitsmine. Õpilane esitab lühikese kokkuvõtte oma tööst: tutvustab teemat, töö eesmärki, kasutatud materjale, üldistusi-järeldusi, milleni tööd koostades jõudis,
Portfooliot asusin tegema suure põnevusega. Võib öelda, et mida rohkem ma süvenesin, seda huvitavamaks teema minu jaoks muutus. Enne ülikooli astumist, mul ei olnud sotsiaaltöö protsessidest mitte mingisugust ettekujutust, mis muutis kogu eriala põnevaks. Portfoolio koostamine andis mulle kogemusi juurde info otsimise valdkonnas, samuti ajaplaneerimises. Kõige raskemad osad portfoolio koostamisel olid teadusartiklite otsimine ja skeemi tegemine. Valisin kaks eesti keelset artiklit ning ausalt öeldes ma rohkem eesti keelseid ei leidnudki. Inglisekeelset artiklit ei võtnud selle pärast, et kardan saada valesti aru autori mõttest, sest inglise keeles on palju mitmetähenduslikke sõnu. Kindlasti ei ole minu töö oma ala profesionaalidega võrreldav, kuid see andis mulle väga palju juurde, just süvenenud teadmisi. Portfoolio koostamine andis mulle hoogu rohkem ja rohkem uurida ka teiste mudelite ja konstseptsioonide kohta.
annaabi.ee 
