Sisseastumiseksamitel oli hinne 3. VARAJANE ELU • Kooli algus oli raske, lavastused, näitlemised - miski ei tulnud välja. • Elus esimest korda ei saanud ta oma kooliasjadega hakkama. • Suureks abiks oli see, kui kursusejuhendajad Toomas Lõhmuste ja Vilja Palm temast uut inimest üritasid kasvatada. Nad ei andnud alla ja Anu on selle eest neile väga tänulik. AJAKIRJANDUSLIKU TEGEVUSE ALGUS • Anu Välba üks esimesi ülesastumisi televisioonis oli aastaid tagasi saates «Reisile Sinuga», mängijatoolil. • Suurem meediatähelepanu saabus ühel unustamatul pühapäeval, mil Anu vaid kehamaalinguga kaetuna «Hommiku-TVd» juhtis. • Seda ulakat fakti on läbi aegade ajakirjanduses Anu kohta enim mainitud. KUULSUSE TÕUS
Pressiteate näide Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr, peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele, kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms) JJ-Street tantsukooli pressiteade
oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin. 1) Kadri Kasaku lugu on ajakirjanduslik tekst nagu ülesanne nõudis. Ajakirjandusliku väärtuse annavad tekstile päevakajalisus, viited uuringutele ja sõltumatutele allikatele ning hea ajakirjanduslik stiil, kuna tekst on kergesti loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse kriteeriumitele, sündmusel on tugev mõju lugejate elule, osalejad on väljapaistvad isikud või institutsioonid, sündmus on värske ja lugejale lähedane (kusjuures olgu siin mainitud, et uudisloo kriteeriumid ei pea olema
3. Kas iga meediaväljaanne on ka lava ajakirjandusele? Ma arvan, et iga meediaväljanne on ka lava ajakirjandusele, kus igal ajakirjanikul on võimalus ennast näidata ja kuidagimoodi silma paista. Me peame ju siiski nõustuma, et iga uue meediväljaandega, ajakirjandus aina kasvab ja kasvab ning samuti tekib ka rohkem ideid. 4. Otsige netist millised väljaanded ja saated võiksid olla 100% ajakirjanduslikud; kas on segazanre? Võime nimetada paari ajakirjandusliku saateid ja väljaannet nendeks on näiteks "Radar", mis on jakirjanduslik telemagasin, mis mõeldud kõigile uudishimulikele vaatajatele. Ekraanile jõuavad põnevad, olulised, liigutavad, mõtlemapanevad ja naljakad lood elust enesest. Radarist leiab nii päevakajalisi kui ka ajatumaid teemasid, mida vürtsitavad korralik reporteritöö ja värsked lähenemisnurgad. Teiseks võime nimetada näiteks "Pealtnägija" See
Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910
kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti sellest, et kui avaliku elu tegelane liigub avalikus kohas, tohib teda pildistada ja neid pilte ka ajakirjanduses avaldada
huvid kaaluvad üle inimese õiguse privaatsusele. • Tsitaatide, fotode, heli ja video kasutamisel orginaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitus-ohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märkega. • Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvused ei või olla eksitavad. • Välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Vastulause • Kui kellegi kohta avaldatatakse süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. • Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem aega-ruumi, kui oli kasutada kriitikaks. Vastulause
1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J
Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel - suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja. Kroonika luusib nii Eurovisiooni lauluvõistluse kui ka muude suurkontsertide telgitagustes ja kuluaarides ning kirjutab sellest, mida teised meediakanalid ei pruugi märgata. Lisaks huvipakkuvatele persooni-intervjuudele sisaldab ajakiri kommenteeritud
reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel Meedia distsiplineerimine, tsensuur "anti-kommunism" kui poliitilis-ideoloogiline kontrollimehaanism (nüüd asendunud uue "vaenlase imidzhiga")
Ta sündis 16.05.1819. aastal Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina, köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe "Perno Postimees" juhatajana. Selle ajalehe asutades pani ta aluse pidevale Eesti ajakirjandusele. Tänu oma oskusele lugejatega kontakti leida omasid ta ajalehed olulist rolli rahva silmaringi avardamises. 1863. aastal asus ta Tartu, kus toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja selle lisalehti. Oma ajakirjandusliku tegevusega, laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" asutamisega 1865. aastal, üldlaulupidude traditsiooni algatamisega 1869. aastal ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi rajamisega virgutas J. V. Jannsen eestlaste rahvustunnet ja kultuuritahet. Laulupeo korraldamisel sai Jannsen eeskuju paljudest Euroopa riikidest, kus korraldati neid aastast 1845. Kui algul toimusid nad iga aasta, siis nüüd toimuvad laulupeod iga nelja aasta tagant. Esimesel üritusel Tartus lõid kaasa ligi tuhat
sõltumatult ning avalikkus ei pruugi organisatsiooni tajuda positiivsena. 22. Pressiteade. ( Kellele suunatud ja mida see peab sisaldama?) Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr, peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele, kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms).
Karl August Hindrey sündis 15. augustil 1875 Abja mõisa õllepruuli pojana. Alustas kooliteed paruni koduõpetaja juures, jätkas rüütelkonna gümnaasiumis Viljandis, õppis seejärel Pärnus ja Tartus Hugo Treffnerigümnaasiumis. Aastatel 18941898 õppis maalikunsti Peterburis A. Stieglitzi kunstööstuskoolis, hiljem Münchenis ja Pariisis. Naasnud 1904 Eestisse, töötas Postimehe toimetuses või vaheldumisi Päevalehe ja Postimehe toimetuses. Saksa okupatsiooni aegse tegevuse, eriti ajakirjandusliku tegevuse pärast varjas end Nõukogude okupatsiooni alguses Iru vanadekodus, kus 1947. aasta 9. jaanuaril suri. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule. Karl August Hindrey on eesti proosa isepäisemaid autoreid, omaette seisev looja, keda võiks nimetada ka eesti Stefan Zweigiks kahe kirjaniku novellistikas on paralleelsusi , kuid Hindrey on siiski mitmekülgsem ja konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna
1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine. 20. Miks tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid ja milleni need viisid? Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, Jakobson aga ei sallinud sakslaseid, kellega Hurda meelest oli kasulik läbi saada. Rahvusliku liikumise liidrite vastuolud ei piirdunud vaid ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid Jakobson asus tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. Temast sai 1991. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi president, mispeale enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Sisepoliitiline olukord pingestus, mässumeelsus kasvas. 1881. tapeti keiser Aleksander II, järjest rohkem hakati nõudma lõpu tegemist rahvuslikule liikumisele. Ka Jakobsoni surm 1882. aastal oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele.
) Oma ajalehtede abil õpetas Jannsen eestlasi ka lugema. Tema toimetatud ajalehtedel oli Eesti rahvuslikul ärkamisel ja kasvatamisel silmapaistev osa. Ta võttis esimesena sõna "maarahvas" asemele kasutusele "eesti rahvas". Kuigi tal puudus kindel programm, oli ta Eesti rahvuslik ideoloog ja rahvuskeele tundja, kes aitas kaasa rahva valgustamisele ja äratamisele. Lehed sisaldasid uudiseid kodu- ja välismaalt ning mõnusat ajaviidet jutulisade näol. Ajakirjandusliku tööga teenis Jannsen endale rahva hulgas austava nime Postipapa. 1865.aastal asutati Jannseni algatusel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". "Vanemuise" seltsi peoõhtutel leidsid lavastamist ka Jannseni kirjutatud kolm näidendit. Üks huvitavaim neist on: "Pärmi Jaagu unenägu", mille teemaks oli joodikust talupoja härraks narritamise ja pilamise lugu. See näidend on tuntud ka rahvusvaheliselt. "Vanemuine" hakkas konkureerima ka teiste baltimaade näiteseltsidega. 1869
Parim lahendus on muidugi veeb, eelkõige sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud nagu Facebook, MySpace, Twitter jne. Lisaks sotsiaalvõrgustikele on kasutusel ka e-maili ja kiirsuhtlusprogrammide vahendusel leviv nakkusturundus ning muidugi ka kõige vanem ja klassikalisem meedium: inimene, nimelt siis suust suhu leviv reklaam (Luik, 2008: 130). Ideaalis on võrgustike kaudu toimuv kampaania nii tõhus, et jõuab peavoolukanalitesse uudislugude ja saatelõikude kaudu ehk ajakirjandusliku sisu osana. 2.1 Populaarseimad meediumid Seoses interneti arenguga on teised viirusturunduse meediumid jäänud sotsiaalvõrgustikes toimuva viirusturunduse varju. Sotsiaalvõrgustike populaarsus ja kasulikkus nakkusturunduse teostamisel põhineb nn kuue astme teoorial, mille kohaselt lahutab igat inimest ükskõik missugusest teisest inimesest sotsiaalvõrgustikus vaid kuus inimest, ehk ühenduslüli (Holzschlag 2004)
käärimisele ja tundis tõsise isamaalasena muret rahva tuleviku pärast. Eriti südamel lähedal oli talle kõige arvustuste peale vaatamata Eesti Kirjameeste Selts, kuhu ta ülikooli tulles ilmse vaimustusega liikmeks astus, mis talle aga aastata jooksul suurt pettumust oli valmistanud. Kui 1886 EÜS-i vilistlane K.A. Hermann ,,Perno postimehe" ostis ja Tartus ,,Postimehena" käima pani, siis kutsus ta EÜS-i liikmed kaastööd tegema. Tagantjärele dateeris ka V. Reiman enda ajakirjandusliku töö algust 1886. aastaga. Siiski leidus esimene vaidlematult kindlaks tehtav V. Reimani kirjutais ,,Postimehes" 1887.aasta kevadel. Sama aasta suvel oli Reimani sulest ilmunud veel teine kirjutis, milles ta nimemärgi V. all arvustas Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidu ja eriti J. Kunderi peokõnet, kaitstes nii nimetatud baltlasi. Koos 1883 avaldatud ja eespool käsitletud kõnega on Reimani üliõpilasajast kindlasti teada ainult need kolm ajalehekirjutist. Nii arenes ja küpses V
Lahkhelid- 1870. teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõtmatu Jakobsoni kirikuvastasus, mis lõpetas ka kaastööde saatmise Sakalale. Pingestusid ka Hurda suhted sakslastest ametikaaslastega. 1880 lahkuski Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Vastuolud ei piirdunud ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid kandusid teistelegi tasanditele. Jakobson asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. 1881 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president, Hurda pooldajad lahkusid seltsist. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Sisepoliitilise olukorra pingestumine kogu impeeriumis ja mässumeelsuse kasv. 1881 tapeti Aleksander II. Hakati nõudma lõpu tegemist ,,rahvuslikule agitatsioonile". 1882 suri ootamatult Jakobson
rühmatöö: visuaalse ja tekstilise info võrdlemine 11. Reklaam 1 reklaam, kom- Õ lk 56–59, reklaame Teksti vastuvõtt Õpilane mertsreklaam, sisaldavad ajalehed reklaami ja ajakirjandusliku teksti eris- analüüsib trükireklaami ülesehitust LÕIMING sotsiaalreklaam, rühmatööks, teleseriaali tamine teab reklaami eesmärke Teabekeskkond: infokeskkonna poliitiline rek- osa, ajalehtede veebi- rühmatöö: eri sihtgruppidele mõeldud oskab liigitada reklaame nende sisu
Churchill ei saanud tegelikult kunagi keskeltläbi heaks õpilaseks. Ainult puhuti paistis ta siin või seal silma, näiteks vehklemises, kui ka hiljem husaarileitnandina polomängus. Noorusaastad Ta lõpetas kuulsa Harrow`i erakooli. 1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega, selle kooli lõpetas ta 20 aastaselt. Ja need koolid andsidki temale hariduse sõjaväest ja ohvitserikarjäärist irdus Churchill jõnkshaaval, algul ajakirjandusliku, hiljem poliitilise tegevuse kaudu. Aastad 1895 kuni 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad noorusaastad. Temast oli saanud lugupeetud kirjanik, pealegi menukas kirjanik, kes oli teeninud juba väikese varanduse. Ta oli astunud Aldershoti 4. husaarirügementi ning oli kirjasaatja Kuubal kuubalaste ülestõusu ajal Hispaania ülemvõimu vastu. Sama aasta 1.detsembril sai Churchill oma esimesed tuleristsed. Järgmistel
koorilaulu, peeti kõneõhtuid ja pidusid. Selle üheks aktiivsemaks tegelaseks kujunes Jakob Hurt. Lisaks oli Jannsen seotud ka esimese eesti põllumeeste seltsiga, mille presidendiks ta valiti. Jannsen oli liialt baltisaksa mõjude all ja tema panus jäi paljus n ö teoreetilisele tasandile, teda ja tema perekonda loetakse nn Balti orientatsiooni kandjaks. Teine inimene, kes olulisem rahvusliikumise algperioodil oli Carl Robert Jakobson. Ta alustas ajakirjandusliku võitlusega eesti rahvakooli uuendamise eest ja eestlaste saksastamise vastu, mis muutus õigepea poliitiliseks võitluseks baltisaksluse eesõiguste vastu. Jakobson vastupidiselt Jannsenile oli seega idasuuna esindajaks. Jakobsoni arvates tuli venelastega käsikäes elada ning alguse sai nn 700-aastase orjapõlve kontseptsioon. Jakobsoni teeneks tuleb lugeda seda, et tema hakkas reaalselt eestlaste õiguste eest võitlema. Ta lootis, et Aleksander II
Eetika. Kui tekib kõhklusi, kas foto on eetiline, siis tuleb lähtuda info olulisusest. Küsimus selles, kas avalikkuse õigus teada kaalub üles isiku õiguse privaatsusele ja kas foto avaldamine aitab sündmusest paremini aru saada. Trükkida vähem eetilised fotod soliidse fotoallkirjaga. Küsimus, kas mina oleksin nõus, et selline pilt minust ilmuks? Fotode kadreerimine-lõikamine - On hea, kui fotograaf pole fotot juba ise kadreerinud. Tühja ruumi saab panna tsitaadi. Foto ajakirjandusliku väärtuse tõstmine. Tuleb arvestada, mis aitavad tõsta foto ajakirjanduslikku väärtust: 1. Kadreerimisel arvestatase pildi suunda (ette jäetakse rohkem ruumi kui taha; tegelasel ruumi, kuhu joosta; inimese pilgul ruumi, kuhu vaadata). 2. Kadreerimine loob meeleolu: tihe lõikus tõstab esile tegelase. Ära tuleb jätta tühi ja tarbetu foto osa. 3. Objektidele tuleb jätta natuke hingamisruumi: liiga tihe kadreering teeb pildist arusaamise keeruliseks. 4
aasta suvel Riia ajalehe ,,Zeitung für Statd und Land" toimetusele. Vilde saab koha selle lehe tometuses ning kolib Riiga. Ta kirjutas lehele teateid ja artikkleid eesti kultuurielust, luges korrektuuri ning võttis kuulutusi vastu. Riiast algab ka tema pikaajaline tutvus noore läti kirjaniku Rudolf Baumaniga, kelle novelle ta hiljem eesti keelde tõlgib. Äkitselt aga siirdub noorkirjanik koos oma noore kaasaga 1890. aastal Berliini, kus ta jätkab ajakirjandusliku tööga. Berliinis saab tema peamiseks produktsiooniks naljajutt ning avaldab palju humoreske. Berliinis teeb Vilde tutvust nn ,,vaba teatriga". Seal esitati kinnisele haritlaspublikule tolleaegseid moodsaid naturalistlik-realistlikke näidendeid. Avalikes teatrites tsensori takistuse tõttu need lavastamisele ei kuulunud. Ajakirjanikuna käis ta tihti teatrietendustel, mis mõjutasid suunavalt tema kui tulevase näitekirjaniku kunstimaitse kujunemist. Berliinis veedetud aastad
,,Lootus" esitas palvekirja ja piduprogrammi 14. juulil riigiasutustele ja luba saabus siseministrilt juba 4. septembril. Otsekohe asuti pidukomitee moodustamisele. H.Rosenthal soovis peo juhiks ,,ühte väljapaistvat literaati". Esimesed kaks kandidaati- O.Riesemann ja Ed. Koch- keeldusid. Kolmas valik langes doktor Carl von Wistinghausenile, kellest saigi pidukomitee president. Asepresidendiks valiti H.Rosenthal ja sekretäriks A.Einwald, kes juhtisid kirjavahetust ja hoolitsesid ajakirjandusliku informatsiooni eest. Muud ülesanded jaotati teistele komitee liikmetele, kes moodustasid kolmekaupa neli jaoskonda. Peo programm kujunes mõneti erinevaks kahe eelmise laulupeo omast. Ühelt poolt mõisteti edasiminekut ajajärgu nõuetes, teiselt poolt arvestati ette, et pidu jääb väiksemaks eelmistest. Jäeti ära iseseisev vaimulik kontsert ja määrati üksainus kolmeosaline üldkooride kontsert, millest iga osa algas vaimuliku lauluga ja sellele järgnesid ilmalikud laulud
...........................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga............................................................................11 3. KÜSITLUSE TULEMUSED.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKMATERJALID LISA 1. Küsitluse ankeet LISA 2. Intervjuu algkuju LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel. Pressifotograafe sirgub aastast aastasse aina enam ning pressifotograafia tähtsus Eesti meediaruumis kasvab järk-järgult. Eesti pressifotograafid on loonud Eesti Pressifotograafide Liidu ning igal aastal leiab aset pressifotode konkurss, kus premeeritakse parimaid pressifotograafe nende tänuväärt töö ning oluliste piltide eest. 2010. aastast alates antakse välja ka sarja "Eesti Pressifoto", mille ridadesse ilmus tänavu juba 2
Kaasuses Tammer vs. Eesti leidis EIÕK, et kaebaja väärtushinnangud põhinesid küll faktidel, kuid kriitilist suhtumist pr Laanaru tegevusse oleks võinud näidata ka ilma solvavaid väljendeid kasutamata. Ajakirjanduse roll on anda informatsiooni ning sellega seonduvalt ka hinnanguid, kui sõltumata sellest on ajakirjanik kriitilisi hinnanguid andes kohustatud leidma viisi, mis riivab andmesubjekti õigusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui ajakirjandusliku eesmärgi täimiseks vajalik. Seega esimene ajakirjandusvabaduse väljund on õigus avaldada isikute ja sündmuste kohta mitte ainult faktilist teavet, vaid anda ka hinnanguid ja väärtushinnanguid. EIÕK on oma lahendis Ukrainian Meida Group vs. Ukraina leidnud, et kui (ajakirjaniku) avaldus moodustab väärtushinnangu, siis võib (privaatsuse) rikkumise proportsionaalsuse hindamine sõltuda sellest, kas väärtushinnangu andmiseks esinesid piisavad faktilised asjaolud.
Winston ei saanud mitte kunagi isegi keskeltläbi heaks õpilaseks. Ainult mõnikord paistis ta mõnes asjas teistest natuke rohkem silma, kasvõi näiteks vehklemises või hilisemal ajal husaarileitnandina polomängus. Ta lõpetas kuulsa Harrow`i erakooli. 1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega, selle kooli lõpetas ta 20 aastaselt. Ja need koolid andsidki temale hariduse.sõjaväest ja ohvitserikarjäärist irdus Churchill jõnkshaaval, algul ajakirjandusliku, hiljem poliitilise tegevuse kaudu. 3 Tema tegevused sõjas ja poliitikas Enne kui ta otsustas ennast lõplikult poliitikale pühendada, teenis ta Indias ja Afrikas veel osales ta Buuri sõjas. Ümmargusel 1901. aastal, osalt ka sõjasangari aupaistet kasutades, pääses Churchill noore radikaalsevõidu konservatiivina Parlamenti. Nendele ei jäänud ta aga 4 kauaks truuks, vaid lahkus liberaalide seltskonda
1850-70ndate aastate vahemaal valitses kirjanduses nn. rahvusliberaalne suund, milles tõusid esile üksikud väiksemad anded, nt. liberaalne ajakirjanik ja luuletaja Carl Ploug (1813-94), Hans Vilhelm Kaalund (1818-85), hristian Richardt (1831-92), jutukirjanik Vilhelm Bergsöe (1835-1911)jt. Nendes paistavad enam silma Christian Hostrup (1818-92) oma lustmängudega ja juut Meir Aaron Goldschmidt (1819-87) oma tulise vabaduseaatelise ja sensatsioonihimulise ajakirjandusliku tegevusega (tema ajakirjad ,,Korsaar" 1840-46 ja ,,Põhi ja Lõuna" 1847-59). Üldiselt aga tasandus Taani vaimuelu ja võttis suuna kodanliku lameduse poole, millest tema 70-ndais aastais välja raputas alles G.Brandes ja tema kirjanduslike poolehoidjate naturalistlik-radikaalne läbimurre. Naturalism, realism ja uuemad voolud Saksamaa asemel tekkis tihe kokkupuude prantsuse ja inglise moodsate vooludega. Polnud enam aega romantilisteks unistusteks, elu hakati nägema kainelt, reaalselt
Samuti esines sõna ,,kino" 12 korral ning sõnaga ,,kino" saadud erinevaid liitsõnu 4. Seega võib järeldada, et erinevaid sõnu ei ole väga palju, aga sama sõna kasutatakse küllaltki palju. Üldiselt on sõnad arusaadavad ning nüüd tunnen filmindusega seonduvat terminoloogiat väga hästi. Oli ainult mõni sõna, mis valmistas oma tähenduselt mulle raskusi, ,,etüüd". Kuid sain kiiresti teada selle sõna tähenduse. Terminoloogia ja üleüldine sõnavara oli võrreldes ajakirjandusliku tekstiga sama, seega filmindusega seonduv sõnavara ei ole paarikümne aastaga muutunud. 28 Kokkuvõte Keelt mõjutab kõige rohkem selle keele rääkijaskond. Kõige muutusaltim on sõnavara, mida ka mina uurisin. Ma valisin uuritavaks kultuurivaldkonnaks kino, millega seotud sõnavara on üsna rikkalik nii terminite, omadussõnade, võõrsõnade kui ka tsitaatsõnade poolest
Köleriga, kes tunnustatud portreemaalijana oli leidnud tee kõrgemasse seltskonda ja isegi keisrikotta. Aktiivse ühiskondliku ja rahvusliku võitlejana seisis Köler neil aastail nn. Peterburi patriootide eesotsas. 2.1 Kooliõpikud CRJ on välja andunud mitmeid pedagoogikale tuginevaid õpperaamatuid: aabits, emakeele lugemik, geograafia- ja saksa keele õpik need laiendasid õpilaste teadmisi ning vähendasid kirikliku õpetuse mõju. Üheaegselt ajakirjandusliku tegevuse algusega hakkas Jakobson töötama koolikirjanduse alal. Juba varasemad aastad oli ta kogunud materjali eestikeelse kooliõpiku jaoks. 1866. aasta juunis pöörduti tema poole (arvatavasti J. V. Jannseni) tellimusega koostada õpik. Lugemiku koostamise käigus algas Jakobsoni tutvumine Fr. R. Kreutzwaldi, J. Hurda, L. Koidula ja mitmete teistega, samuti elustusid suhted koolivendade, kolleegide ja sõprade J. Kapi, H. Wühneri, G. Rosenbergi, J. Egloni ja J. Weitzenbergiga. C. R
Individualistlikule poliitilisele teooriale eelistatakse kogukondlikku. Kriitiline pradigma. Meediat nähakse olevat sattunud sõltuvusse sotsiaalsetest struktuuridest, väljendusvabadust piiravad repressiivsed või hegemoonilised (riigi, äri) jõud ühelt poolt ja rõhutud massid teiselt. Administratiivne paradigma. Tõstab esile objektiivset ajakirjandust, mis tugineb olulistel teemadel usaldusväärset infot pakkuvatele autoriteetsetele allikatele. Väljendab nii ajakirjandusliku professionaalsuse ideaale kui ka teovõimelise bürokraatliku riigi nõudmisi. Tahektakse meeldida poliitilisele eliidile, mitte massidele. Kultuurilise dialoogi paradigma. Lükkab kõrvale nii universaalse ratsionaalsuse kui ka bürorkaatlik- professionaalse kompetentsi ja efektiivsuse ideaalid. Rõhutab subkultuuride õigusi koos neile omaste väärtustega, edendab vastastikust mõistmist ja kokkukuuluvuse tähtsaks pidamist. 29. Vabadus kui meedia toimimise põhimõte
Iseloomu kujunemisel nende vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid mängib rolli ka sünnijärjekord. emotsioone. Talcott Parsons: ühiskond saab eksisteerida vaid tänu sellele, et inimesed on internaliseeritud. Kultuur ja ühiskond Maslow' vajaduste teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed seda, mida neil ei ole. 14 Ühiskonna mõiste sots. süsteem, omavahel seotud Kreeka diskursus. Ajakirjandusliku diskursuse analüüsi indiviidide kogum. peamine esitaja Teun van Dijk. Kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel Sotsiaalsed normid kultuuris õigeks peetav käitumine ja inimestel (tööjaotus). Ulrich Bech on öelnud, et (kirjutatud ja kirjutamata normid) tänapäeva globaalses maailmas on olemas vaid üks ühiskond ning ei saa teha ühiskonda ja riiki sünonüümiks. Kultuuri vormid
Jüri Muttika esitas intervjuude käigus kolm sellist küsimust, mis struktuuri järgi peaks olema jutustavad laused, ent intonatsioonitõusu järgi on aru saada, et inimene on tahtnud küsimust esitada. „Eesti keele käsiraamatu“ järgi on suulises keeles tavaline väljendada küsimust tõusva intonatsiooniga. See võib olla ajakirjanduslik mõju, sest 17 käsiraamatu järgi on tegemist ajakirjandusliku moeliialdusega, mis vormistatakse pealkirjaks ainult väitlause lõppu küsimärgi lisamisega. Neisse küsimustesse oli peidetud ka küsisõnu, kuid traditsiooniliselt lause alguse positsiooni asemel olid need peidetud lause keskele, paisates sõnajärje segi. Näiteks nüüd see aparaat näitab meile siis mida täpsemalt siin ekraanil näitab, kuidas küsisõna mida on alles lause teises pooles, aga lause algab jutustava lausena. Sama võib
tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda "märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe ,,L'ami du Peuple" väljaandja; ohtra ajakirjandusliku santaazi (laimu) viljeleja; ebameeldivamaid poliitikuid Suure revolutsiooni päevilt 5. oktoobri hommikul asuski suur naistekari (seal oli ka palju naisteks maskeeritud mehi), oma 6000 inimest, teele Versailles'sse, mis asub umbes 30 km kaugusel Pariisist. Kõlasid hüüded "Leiba!", "Kuningas Pariisi!" Pärast lõunat oldi lossi piirava raudaia ees. Kuningas võttis vastu naiste esindajad, oli igati lahke ega vaielnud vastu. Samuti käitus ka Asutava Kogu eesistuja
tütardele". Vastuseks sellele hakkas Hurt saama rohkesti kaastööd, mille kohta avaldas ajalehtedes järjekindlalt üksikasjalikke aruandeid. Neid ilmus aastail 1888- 1900 128, üldse kokku aga 155 aruannet. Sellega tõestas ta veenvalt, kui suur võib olla ajalehe jõud inimeste organiseerimisel tegevusse mingi eesmärgi nimel ja missugune võib olla ajalehe kultuuriline tähendus. 1880. aastatel tegi Jakob Hurt veel ühe ajakirjandusliku katsetuse. Olles 1880. a sügisest Peterburi Jaani koguduse õpetaja, otsis ta võimalust Peterburi eestlasi kuidagiviisi ühiste huvide ja eesmärkide läbi ühendada, teadvustada neile ühiseid rahvuslikke sihte. Tol ajal elas Peterburis 20-30 tuhat eestlast, oli eesti seltsegi (käsitööliste selts, heategev selts, karskus- ja kooliselts). Need aga ei suutnud nähtavasti eestlasi rahvuslikul pinnal sedavõrd ühendada, nagu Hurt oleks näha tahtnud
· Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs. Talupoegade keel) · Stiil, register, seotud situatsiooniga (ametlik vs. Igapäevane keelekasutus) · Diskursus · Diskursus viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid, mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda · Näiteks: rahvussuhete diskursus Ajakirjandusliku diskursuse analüüs Teun van Dijk · Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist edastatavasse infosse · Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti · Edastaja ei pruugi olla teadlik varajatud suhtumisest, mida ta edastab. Varjatud suhtumist edastatakse: · Sõnade valikuga · Näiteks: ,,Keskerakonna ja Rahvaliidu pakt" (andrus Ansipi kõnest) negatiivne mõiste
tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda “märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe „L’ami du Peuple” väljaandja; ohtra ajakirjandusliku šantaaži (laimu) viljeleja; ebameeldivamaid poliitikuid Suure revolutsiooni päevilt 5. oktoobri hommikul asuski suur naistekari (seal oli ka palju naisteks maskeeritud mehi), oma 6000 inimest, teele Versailles’sse, mis asub umbes 30 km kaugusel Pariisist. Kõlasid hüüded “Leiba!”, “Kuningas Pariisi!” Pärast lõunat oldi lossi piirava raudaia ees. Kuningas võttis vastu naiste esindajad, oli igati lahke ega vaielnud vastu. Samuti käitus ka Asutava Kogu eesistuja
Lingvistiline relatiivsus Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi testimine, mõned uurimisteemad: grammatiline sugu, objekti asukoha väljendamine, värvinimed. Diskursus: viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda. Näiteks rahvussuhete diskursus kuidas ajakirjanduses kujutatakse erinevate rahvaste suhteid; valimiste diskursus mida valimistest kirjutatakse. Ajakirjandusliku diskursuse analüüs. Tuntud diskursuse uurija on Teun van Dijk. Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist (enamasti valitseva grupi oma) edastatavasse infosse. Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti. Edastaja ei pruugi olla teadlik varajatud suhtumisest, mida ta edastab. Varajtud suhtumist edastatakse: sõnade valikuga (nt ,,Keskerakonna ja Rahvaliidu pakt" (Andrus Ansipi kõnest)).
üldistus või kirjeldus) dokumendid. Sõltuvalt informatsiooni mahust sõltub ka asjaolu, kuidas on dokumenti võimalik hiljem uurida sellest hiljem järeldusi teha. Kui info maht pole väga suur, siis on võimalik teha teaduslikke järeldusi, mis puudutavad ühte väiksemat isikute ringi tavaliselt. Reeglina see materjal, mida sotsioloogias analüüsitakse, on mahukas. Kasutatakse meetodit, mida nimetatakse kontentanalüüsiks, mille vajaduse heaks näiteks on ajakirjandusliku ja internetist pärit materjali analüüs see on massilise tekstilise materjali ülekandmine arvulisse keelde. Eristatakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid ühikuid. Kvalitatiivseid ühikuid nimetatakse ka mõttelisteks ja kvantitatiivseid arvestusühikuteks. Sisuliselt tehnika on lihtne. Objektid, mida reeglina suurest laustekstilisest materjalist hakatakse otsima, saab kokku võtta nelja gruppi: 1. mõisted 2. teemad 3. nimed 4. ühiskondlik sündmus
Kas prokuratuuri loal toimetatud läbiotsimise protokoll selles asjas on seaduslikult saadud ja lubatav tõend? On küll. KrMS § 91 lg-s 3 on sätestatud ERAND, mille kohaselt läbiotsimist ei või toimetada prokuratuuri määruse alusel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures. Kas ta infot töötleb või asja? Lepingu sisu ei ole üldse teada, kas ta ajakirjandusliku eesmärgiga töötas või ei. Selleks, et vältida läbiotsimist, siis O peaks mingid andmed esitama. RK 3-1-1-100-13 Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg-tes 2 ja 2 1 sätestatu kohaselt võib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimetada läbiotsimist üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel, v.a. edasilükkamatutel juhtudel (lg 3).
annaabi.ee 
