1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid läbi sotsiaalmeedia rahvusvahelisele tasandile • Arvamuslood 7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas toimuvat • Ühtne arusaam mingistest tegudest • Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid tegusid • Positiivne kajastus nt. heategevus • Avalikustab seda, mis ühiskonnas toimub 2
erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses, seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (M. Rühl) Blöbaum (1994): ajakirjanike spetsialiseerudes eristus ajakirjandus spetsiifilise sotsiaalse süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992) Rühli tabel: maailma komplekssuse redutseerimise mehhanismid
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõ
Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib
osa soodsa imago saavutamisest. Positiivne imago omakorda toetab organisatsiooni põhitegevuse eesmärke (müügitulemuste parandamine, teenindustaseme tõstmine, klientide lojaalsuse tugevdamine jne). Mõistagi ei saa kõiki kommunikatsioonieesmärke allutada ainult nn müügi suurendamisele, sest ka kohalike elanike usaldus ning avalikkuse üldine soosiv suhtumine on omaette väärtused, ilma milleta tänapäeva demokraatlikus ja avatud ühiskonnas eksisteerimine on peaaegu võimatu. Samas ei ole ühegi organisatsiooni missiooniks ainult suhelda ja mingite sihtgruppidega "hästi läbi saada". Küll aga on oskuslikult korraldatud kommunikatsioon organisatsiooni põhitegevuse õnnestumise eeltingi- mus. Eesmärkide kaudu eristatakse prioriteedid vähemolulisest. Suhtekorraldajaile on ülimalt oluline teada, mis on nende tegevuse peamised sihid, sest vastasel korral võidakse nad organisatsiooni huvitasandite
ideaalse minana’’, tegelikult suurendab võrdlus meediakuvandi ja tegelikkuse vahel rahulolematust. Tugeva sotsiaalse surve tulemusena kujuneb lastel varakult teadmine, et naiseks olemine on seotud paks olemise tundega. Elusstiiliajakirjade pakutav ideaal pole aga reaalsuses saavutatav, kuna pildid on töötlemisega nii ära moonutatud. Näiteks keha tehakse peenemaks, näokuju muudetakse, kortsud kaotatakse jne. Ajakirjad sisendavad vale ootust, sest keegi ei suuda olla ideaalne, kuna ideaal on kunstlikult loodud. 2) Minu arvates võivad ajalehtedel, ajakirjadel ja reklaamidel olla ühesugused nõudmised, kuna fotodega seotud eesmärgid on neil peamiselt ühised. Esiteks köita lugejate tähelepanu, teiseks muuta lugemine ja vaatamine võimalikult mõjusaks ja kolmandaks muuta pildimaterjal teiste seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks. Samuti on reklaam ja ajakirjandus vägagi
konventsioon. Inimõiguste konventsiooniga on ühinenud Euroopa Nõukogu kõik 47 liiget. Inimõiguste konventsiooni artikkel 8 sätestab privaatsusõiguse kaitse alljärgnevalt. Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. 2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 7.12.2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 sätestab samuti privaatsuse kaitse. Artikkel 7. Era. Ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.
TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga. AVALIK TÄHELEPANU firmat puudutava teabe tasuta kajastamine massiteabevahendites,mille algatajakseipruugi firma ise olla. REKLAAM tasuline firma toodete ja teenuste tutvustamine. MÜÜGITOETUS soodusmüügid, loteriid, kupongide kasutamine KOMMUNIKATSIOON organisatsioonisisene ja väline. Teadetetahvlid, koosolekud, e-mail, ajakirjandus, TV. SPONSORLUS vahend mõjutamaks inimesi,kes huvituvad spordist, kunstist või kespooldavad heategevuslikku käitumist. SUHTED MEEDIAGA . Suhetes meediaga on oluline: a)valida hoolikalt infot, mida kasutatakse uudistes ja ülevaadetes b)nõustuda telefoniintervjuude andmisega c)korraldada pressikonverentse,kui edastatav informatsioon on piisavalt tähtis d)kohtuda ühe ajakirjanikuga,mille tulemusel valmib põhjalikum lugu
paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi
muutma, sisetunde põhjal midagi ei tehta, teevad põhjalikke uuringuid. mudelid, strateegili avalik arvamus onmingisugune arvamus ühest või teisest asjast mida paljud inimesed arvavad suhtumist kujundavad isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotstaust, rahvus. võitlemine inimeste tähelepanu pärast on väga suur. see on nagu tänapäeva suurim valuuta. inimesi ajendab kõige rohkem see, mis meie elu mõjutab. trükimeedia: ajalehed&ajakirjad elektrooniline meedia: trükimeedia ja televisioon tulemuslikud meediasuhted.. me tahame luua kahepoolseid suhteid meeidaga ehk siis see ei ole see,et me vaid teeme pressiteateid vaid kuulame ka ajakirjanikke, et miliseid lugusid nad ootavad jne. ostetud, väljateenitud, omakanalid reklaam tasustud, kontrollitud sõnum. väljateenitud tasuta, kontrollimatu(kolmanda osapoole heakskiit) head meediasuhted: kiire, täpne, otsekohene, õiglane, sõbralik ajakirjanike ootused suhtekorraldajatele: usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud
Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht. Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on olulisemad taustalood, pikemad artiklid, olemuslood, uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole tavaliselt ainult ainus infoallikas. Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest. Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht seostada erinevaid uudiseid omavahel. Võib jagada materjali mitme loo vahel, esitada kik koos
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
Kasulikum on luua tingimused, kus inimesel endal tekib ümbritsevast keskkonnast tingitud tarve üht- või testmoodi käituda. (Lippmann 1997, Bernays 2004). Propaganda eesmärkide analüüus näitab, et käsitlused tegid läbi suure arengu; kui propaganda teoreetilise käsitluse looja W.Lippmanni hinnangul piisas inimeste maailmapildi kujundamisest, siis kolmekümnendate aastate keskpaigaks oli jõutud arusaamani, et propaganda eesmärk on mõjutada mitte ainult inimeste mõtteviisi, vaid ka käitumist. Amos Kendall 1798-1869 · Valge Maja esimene pressisekretär 1830 · Esimesena võttis kasutusele nn strateegilise planeerimise alged: tema veendumus oli, et enne tegutsema asumist tuleb koguda kõik vajalikud faktid. PR ja Ameerika kodusõda Ameerika kodusõda algas 1861- esimene avalik idee ja propaganda sõda. Sellele sõjale on PR ajaloolaste arvates iseloomulik, et tekkis konflikt ka nö avaliku arvamus erindel. Sõjas
kuuluda ainult Eesti kodanikud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja kaitsevad. Paljud kodanikud üksnes nõuavad oma õigusi, jättes kohustused unarusse. Armastatakse küll kritiseerida valitsust ja poliitikat, kuid ei vaevuta end probleemida kurssi viima ega ajakirjanduses oma argumente esitama. Ka valimistel hääletatakse sageli huupi, tutvumata kandidaatide programmidega. Tänapäeval on kodanikuõigustel demokraatlikus maailmas sarnased jooned. Demokraatlikud riigid rajanevad põhimõttel, et valitsus peab teenima rahvast, mitte rahvas valitsust. See tähendab, et riik annab oma kodanikele õigused ja vabadused, vastutasuks on aga kodanikud riigile truud ning aitavad kaasa ühiskonna rahumeelsele arendamisele. Õigused, vabadused ja kohustused on demokraatlikus riigis nii tihedalt põimunud et on raske öelda, kas tegu on õiguse või kohustusega. Kodanike õigused ja
cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine: 1) riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ega risti vastupidiste eesmärkidega; 2) enesekaitsevõime;
Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus Ligipääs tippjuhtidele
vaimurikkamaks rahvaks Euroopas, eestlasi aga kavalateks varasteks ja kadedateks. Merkel vihjab oma diagnoosis, et võim eestlastele ei sobi. Eesti ühiskond on nagu foto- seal püsib kõik muutumatuna. Nii ei olegi ka midagi muutunud- inimesi lahterdatakse: laisad ja virgad, vargad ja matsid, euroopameelsed ja patrioodid. Ka poliitilises retoorikas on sellisel lahterdamisel olnud oma tähendus ja roll, kuid sellist metamorfoosi nagu nüüd, ei ole küll varem juhtunud. Kuri valvekoer, ajakirjandus on tagandanud tõsised vabadusvõitlejad kurjategijatega ühte ritta või õigemini on viimased ülendatud vabadusvõitlejateks. Seda kõike poliitilistel motiividel. Ajakirjanduse ruuporite kaudu lastakse kõlada just kriminaalidel ja kurjategijatel. Otse loomulikult on nad enda sõnul süütud. Rahvas usub. Meedia kajastab, rahvas kõhkleb, kuid lõpuks leidub ikkagi keegi, kes usub. Must valgel ei muutu. Kuigi
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused
ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks, kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks. Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest
võime ainult spekuleerida. Fakt on see, et eelmiste valitsejate, Nikolai I ja Katariina II ajal valitseti rahvast hirmu, aga mitte armuga; seevastu Aleksander II ajal oli rahval õigus rääkida, kirjutada, ilma, et oleks pidanud enda elu pärast kartma. Aleksander II ajast on pärit ka võtmesõnad "sula" ja "avalikustamine" (Radzinski 2005). Kui Aleksander II valitsemisjärje 1855 isalt üle võttis, oli Venemaa äärmiselt halvas seisukorras riigikassa oli tühi, sõjavägi armetu, laevastik praktiliselt puudus, inimesi koheldi äärmise ebaõiglusega ning igal pool oli häda ja viletsus. Otsustati, et algavad põhjalikud reformid algas uus ajastu (Radzinski 2005). Võime öelda, et koos Euroopaga "ärkas" ka Venemaa. Nii nagu igas riigis, oli ka venelaste seas nii kahtlejaid kui uskujaid. Loodeti, kuid kardeti tunnistada, sest äkki oli see pelgalt helesinine unistus? Ei
Artikkel 8 situatsioon x 1. Kas sit x mahub art 8 kaitsealasse? 2. Kas õiguse kasutamise on sekkutud (kas on sekkumine=kui riik midagi teeb või jääb midagi tegemata). Isiku jälgmine on sekkumine isiku era või pere ellu 3. Kas sekkumine on õigustatav? Art 8 lõige 2 mis juhul sekkumine on õigustatav - (1) Seadusega kooskõlas, sekkumine peab olema ettenähtud seaduses - (2) Seaduspärane (Legitiivne) eesmärk (lg 2) - (3) Demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik Kas oli sotsiaalne vajadus (pressing) Proportsionalsus. Kas see sekkumine on prop seaduse eesmärgile mida uritatakse saavutada. Mõistlik , asjakohasus. Hindamisruum/otsustusulatus (margin of appreciation, seda terminit kohus ise välja töötanud). Kui riigile on antud otsustusruum siis riigil on õigus ise valida. Kui tugevalt see konkreetne meede sekub isiku eraellu.
keskkonna mõjul. Ei ole vahet, kas ta on kuulnud seda vanemate vestluses või päris oma sõprade seisukoha debattide ajal, tähtis ainult see, et see ei ole juba täiesti tema arvamus. Niikuinii olemas ka selline mõjur, nagu mood. Kui ühe noore arvamus erineb teiste noorte arvamustest, siis ta kaob oma mainet oma sõprade silmades. Siis ka tekib vajadus samastuda teiste inimestega selleks, et mitte olla ühiskonnas tõrjutud. Järgmine tähtis faktor on ajakirjandus. Iga noor puutub sellega oma elus kokku. Erinevad raadiosaated, uudised, arutlevad teleprogrammid, filmid alati omavad mingit sõnumit ning see sõnum võib jääda isegi vaistlikult meie meeles. Siin on eriti suur mõju nende üle, kellel ei kujunenud veel oma arvamus. Kõik me loeme ajalehti või vaatame uudiseid ning sealt me kuulame mitte ainult toimuvast, aga ka autori seisukohta. Ta ütleb, miks midagi on toimunud, kes on süüdi. Seda võib eriti hästi näha, kui võrrelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
