Ajakirjandus kui neljas võim Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
(ehkki teatud erialamuuseumide puhul võib külastajate ring olla piiratud). Muuseumil lasub tähtis kohustus arendada 2 haridustegevust ja haarata kaasa laia üldsust kõigist ühiskonna, paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõ
24.06.2004 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany, mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, parlamendiliikmed, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt · kultuuriasutus organisatsiooni töötajad, nn kliendid (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatak
teade menetlusalustamisest. · MATEMAATILINE Kui esitas kaebu et tal litsents ära võetakse · MATEMAATILINE Kestab kuni apellatsioonilõpuni. · HINNANGULINE Mõistlik aeg Keerukus Kaebaja enda teod Riigi tegevus Mis on kaalul (antud juhul inimese sissetulek, seega on vaja kiiresti lahendada kuna talle vaja sissetulek eluks) Horusby v Kreeka (1997) Sõltumatu ja erapooletu Iiersack v Belgia (1982) - Subjektiivne - eeldus (isiku veendumused, mis on raske tõendada. Nad on erapooletud) - Objektiivne - kas on paigas vajalikud garantiid. Kohtute ja täidesaatvavõimu suhe Kohtuniku roll eelnevalt Lõige 1 et kohtuotsus kulutatakse avalikult välja. Mida avaliku välja kuulutamise all mõeldatakse? Preto v Itaalia (1983) - avalik istung.Kohus selgitas miks istungid peavad olema avalikud, inimestel oleks usk kohtusüsteemi
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.................................................................
moodustanud liit hoiab enda käes vähemuse hääli). Valitsuse struktuur Peaminister – juhib ja esindab valitsust Minister – juhib ministeeriumi ja korraldab enda ala kuuluvaid küsimusi, annab välja määrusi ja käskkirju Ministeerium – vastava valitsusala korraldamiseks moodustunud institutsioon Riigikantselei – korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust Sada päeva – ajavahemik, mille jooksul ajakirjandus ei kritiseeri uut valitsust. 2. Sõda kui välispoliitika vahend. Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Õiglane sõda. Sõjalist jõudu on peetud diplomaatia argumendiks. Kuigi toimuvad nii riigisisesed kui ka –välised sõja, on naad kõik mingi kindla eesmärgi saavutamiseks, mida saadakse poliitika, siplomaatia ja sõjategevuse alusel. Sõja pidamist on alati proovitud reguleerida mitmete rahvusvaheliste lepingutega, nendest tuntum on ja suurema mõjujõuga
kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20
Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine:
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K. Kask, Trükiajakirjandus. - Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 63.
poolt aktsepteeritav. Samuti pole vahet, kas tegemist on faktilise infoga või arvamustega, veendumuste subjektiivse väljendusega. Kaitstud on nii tõestatav ja kontrollitav info kui kontrollimatud arvamuseavaldused.5 4 ,,Sõnavabadus ja selle piirid." R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid edasi anda, on avalikkusel ka kohustus neid saada. Kohus leidis, et sekkumine Lingensi sõnavabadusse polnud proportsionaalne taotletava eesmärgiga ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik.6 Põhiseadus kaitseb arvamuste avaldamist erinevates valdkondades
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
❏ Riigisisese õiguse hoiakut rahvusvahelise õiguse suhtes on keerulisem üldistada ❏ Rahvusvaheline õigus kandub riigisisesse õigusesse kahel viisil: - inkorporatsiooni doktriini järgi kehtib rahvusvaheline õigus riigisisesel tasandil automaatselt või tulenevalt mõnest riigisisese õiguse viitest (nt automaatsus väljendub selles, et Eesti PS ütleb, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide printsiibid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) - transformatsiooni doktriini järgi vajab rahvusvaheline õigus riigisisesel tasandil kehtimiseks sisult sarnast riigisisest õigusakti (nt selleks, et leping saaks riigisisese mõju, tuleb see leping riigisisesse akti ümber kirjutada) ❏ Rahvusevahelisele õigusele on reeglina ette nähtud ka positsioon riigisisese õiguse allikate hierarhias ❏ Selge positsioon on olemas eelkõige lepingutel:
Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus
aastal ja selle eestvedajaks oli Jason. Tema eesmärgiks oli tutvustada Eestis satanismi ja kummutada valed arusaamad sellest usust. Selle kogukonna loomise eesmärk oli eelkõige satanismi tutvustamine, samas oli tahetud luua midagi, mis seoks kõikide suundade sataniste (v.a happeline ja saatanakummardajad). Lisaks mainitakse MVO koduleheküljel, et nad ei toeta ühtegi inimest ega organisatsiooni, kes praktiseerivad kriminaalseid tegevusi. MVO tegevuse mõjul hakkas ajakirjandus üha enam huvituma sellest, mis satanism tegelikult on. MVO-l on olemas oma põhikiri, millest peavad selle kogukonna liikmed lähtuma. Koguduse tegevuse eesmärgid on järgmised: · Ühendada usulisel alusel Eesti Vabariigis elavaid sataniste · Kasvatada koguduse liikmeid satanistliku õpetuse vaimus · Süvendada koguduse liikmete lugupidavat suhtumist üldinimlikesse väärtustesse ja traditsioonidesse
Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi liiga. Ideaalne õigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne. Keegi vist ei vaidle vastu, et eesmärk on ilus ja üllas. Eesti: Kas Eesti on õigusriik? Kuivõrd õigusriigi põhimõte seisneb kokkuvõtlikult öeldes selles, et riigivõimu tuleb teostada mitte võimul olijate meelevallast lähtudes, vaid kehtiva õiguse alusel, siis võib öelda, et teoreetiliselt peaks ka Eesti Vabariik olema õigusriik
analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga). Sotsiaalteaduslik uurimus • Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks • Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest, kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
