Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajad muutuvad-inimloomus jääb samaks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimloomus, kusta, suveöö, karistus, kadedus, väärtushinnangud, pattu, ihunuhtlus, õppinud, kajastub, lõbutseda, tegija, petmise, petmine, tavaks, nutmine, meeldimalihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla. Põhjalikult lugedes saab iga lugeja aru, millele Tuglas enda mõtetega viitab. Juba tol ajal hinnati naistes "puhtust" ning tehti maha "lõdva püksikummiga naisi." See on ajast-aega olnud üleüldine arusaam, et meestele ei meeldi
See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega;
õppida ,,... valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast ... (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit." Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (15581629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST
Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud. Kehalise karistuse vormid varieeruvad otsaette nipsu laskmisest rihmagapeksmiseni. Peale selle nn. kasvatusliku vägivalla esineb mitmesugust muud laste või noorte vastu suunatud vägivalda, nagu käega või kõva esemega löömine, viskamine või maha pillamine, põletamine või lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise
- bioloogiline reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid, seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms - psühhosotsiaalne aspekt tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest) - käitumuslik kuidas inimene käitub, kohaneb seksuaalses vallas, milline on normaale seksuaalkäitumine? - kliiniline füsioloogilised probleemid, tervisega seonduv - kultuuriline kultuurilised väärtushinnangud seksuaalsust puudutava kohta (läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem) Seks sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus Sugu bioloogiline eristumine sugude vahel Seksapiil vastassugupoole veetlus, külgetõmbejõud Suguelu suguküpse organismi sugutumisega seotud käitumisviisid, füsioloogilised,
ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord
neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks
Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. See kõik on kultuuriline konstruktsioon. Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades.
ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79).
Hea on kusagil objektiivselt olemas, hea on objektiivne reaalsus ning seda tuleb realiseerida mitte sellepärast, et inimesed seda tahavad, vaid sellepärast, et see on hea. Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis
arsti, ning kui ka see sõnastuks jääb siis kirikuõpetaja juurde, et kui arst ei suuda tuvastada füüsilist viga siis ehk on see hingeline puudujääk. Igatahes Velsker kes pool pime lpeale mõlemat poissi üksinda ja koos eksamineerides jõudis kokkuvõttele, et ta peaks kontrollima ka kõiki teise perekonna lapsi kes sama ealiseks saavad kui kaksikud nüüd. Arsti juurde minnes tabas Juul aga kaks kärbest ühe hoobiga, sest Arst oli ka usuteadust õppinud peale selle kui leidis meditssinilises arstiteaduses liiga plaju vastama küsimusi ja tundmatut. Igatahes peale põhjaliku istungit tuvastas arst kolm võimaliku arengut poiste sarvedega. Esimene: Sarved tulevad võimsad ja naised hakkavad nende posite küljes rippuma, poisid surevad naiste surma. Teine: Tuelvad vaimu sarved ehk hinge ja vaimu on liigselt kehas ja see tahab kuskilt välja saada, surm tuleb vägivallast mida toidab rahva mõistmatus poiste olukorda. Kolmas: Päris
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
asuda Pärnusse Supellinna. Joonis 2. Jannsenite perekond. Autor: R. Sachkeri. (Mihkla 1965: 128) Noorele eale vaatamata võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas" (Lydia Koidula. WWW). Esimesed kolm aastat Pärnus ei õppinud Lydia teps mitte koolis, vaid alghariduse sai ta hoopiski isalt, Johann Voldemar Jannsenilt (ka see toimus saksa keeles). 1854. aasta sügisel astus Koidula Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile (Lydia Koidula. WWW). Sealses koolis omandas L. Koidula lisaks juba suus olnud saksa- ja eesti keelele veel prantsuse- ja vene keele. Kirjanduslikke teadmisi laiendas inglise, - saksa- ja vene klassikute
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
kurjategijail. (Saar, 2007, lk 93) 1.6 Determinism vs vabatahe Igasugune sotsiaalne uurimus tõestab paratamatult küsimuse inimese loomusest, tema olemusest. Veelgi enam, kõik ühiskonnas olevad sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud struktuurid baseeruvad mingitel fundamentaalsetel eeldustel inimese kohta. Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused võrrelduna ettekujutustena, et inimene ise määrab oma käitumist (vaba tahe). Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud
tõelisusesse. 77. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 78. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. 79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 2 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. 89. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. 90
väljendamatuid füüsilisi ja mentaalseid ressursse. Kuna te ei suuda kunagi end lõpuni tunda, eksisteerib see ruut alati. Kui see aga teatavaks saab, siis saab see teatavaks nii endale kui teistele. Need neli ala mõjutavad üksteist. Kui ühes alas midagi muutub, siis muutuvad ka teised. Nt kui te avate midagi endast, mis kuulus teie varjatud alasse, siis sellega suureneb ka teie avatud ala. Üldiselt on väga hea kui inimese avatud ala suureneb, kuna inimene on siis õppinud ennast paremini tundma. Pime ala on aga ohtlik. Kui teised näevad seal midagi negatiivset ja teatavad seda teile, siis muutub see teie avatud ala osiseks, samas võib see aga ka probleeme tekitada. Kui seal on aga midagi positiivset, siis see innustab inimest. Inimesed, kes on avatud ja kergesti valmis end teistele avama, neil on suur avatud ja väike pime, varjatud ja tundmatu ala. Need inimesed, kes suhtlemisel on kartlikud, on ka avatud ala väike, samas varjatud ja tundmatu ala on suured
1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib suvel mööda ilma ringi, aga talvel on kodus naise juures (Katariina Jee). Nipernaadi armastab jutustada, fantaseerida ja noori naisi ära võluda. Annab lubadusi, mida ei täida, vastutustundetu ja luuleline, vanus neljakümne kanti. Probleemideks kergeusklike inimeste lollitamine ja neis tühjade lootuste tekitamine
· marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab · inimpsühholoogia kuritööd pandi toime alguses, karistus väga palju hiljem tegeleb mentaliteediga, kõhklustega, paranoiaga · mõistatuslikkus raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist) · moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid
pooldab ühtlasi isiksuse õigust ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees (üks väike kuritegu tuhande heateo vastu). Ükski Raskolnikovi lootus ega ootus ei täitunud. Inimkonna heaolu ega omaendagi uus elu ei ole talle pärast mõrva enam oluline. Tekib paljastamishirm ja meeletu soov end üles anda. See kõik oli tegelikult sunnitööst hirmsam karistus. Raskolnikov põlastab kaasaja sotsialiste ja nende ringe, usub inimese arukusse ja headusesse. b. Marmeladovite perekond ja Raskolnikov Marmeladovite perekond unistab puhta headuse maailmast, kohtunikust, kes mõistab kõik ja andestab kõik, ka joodikutele, kes on kaotanud inimnäo. Vanim tütar Sonja, kes on olude sunnil prostituudiks hakanud,
Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. 4
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa psühholoogilist egoismi, individuaalset ning universaalset eetilist egoismi. Psühholoogiline egoism on seisukoht, et inimesed tegutsevad oma huvidest lähtuvalt ning ei saagi oma loomuse tõttu kuidagi empiiriliselt tõestada. teistmoodi tegutseda. Altruism on võimatu, sest inimloomus ei võimalda altruistlikult käituda. Individuaalne eetiline egoism on egoismi kõige individualistlikum vorm, mis leiab, et kõik inimesed 23. Selgitage mis on intuitsionism. Intuitsionism see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte-naturalismi vorm. Eetika ainus peaksid edendama ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid see on muidugi vabatahtlik luuletust või väikest proosapala kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast
esimesel aastal. Ta jättis koolitee pooleli ning ühines Clyde Beatty tsirkusega. Seal hakkas ta tööle puuripoisina: söötis jootis lõvisid ja tiigreid. Loomade treener Beatty märkas, et LaVeyle meeldib suurte kassidega töötada ning tegi temast enese assistendi. Juba lapsepõlvest peale meeldisid LaVeyle kunstid ja kultuur. Seepärast ei olnud ta eriti rahul sellega, et peab kiskjaid treenima ning Beatty assistendina nendega areenil töötama. 10- aastaselt oli ta õppinud kuulmise järgi klaverit mängima. Nüüd oli sellest palju kasu, kuna tsirkuse klaverimängija oli end enne etendust täis kaaninud ega olnud võimeline etendusel mängima. LaVey pakkus ennast asemele ning tuli oma ülesandega hästi toime. Selgus, et ta teadis muusikast rohkem, kui endine mängija ning ta ka musitseeris tunduvalt paremini. Beatty vallandas joodiku ning tegi LaVeyst tema asemiku.LaVey saatis oma muusikaga nn. inim kahurikuuli ning Wallandase köietantsijaid.
päevik. Teos on kirjutatud realistlikus laadis. PILET NR.3 1.LYDIA KOIDULA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. Lydia Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patriootlik lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866
kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireegleid: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane! · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi! · Täida seadusi! Inimloomus on universaalne Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. NB
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune v
Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase.
Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis
annaabi.ee 
