Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaarvamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajaarvamine, gregorius, julius, prospektiivne, paavst, päikesekalender, caesar, tähistavad, issanda, sirvikalender, billingeni, jagamise, kuuga, nimedest, rahvakalender, tõnu, trubetskyJuliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525.
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast.
5. Kronoloogia def ja põhimõisted Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Tegeleb ajamõõtmisega. Õpetus ajaarvestamissüsteemidest. Õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo. Ajalooline kronoloogia- ajaloo abiteadus, mis uurib rahvaste ja riikide ajarvestussüsteeme ja kalendreid ning aitab kindlaks määrata dokumentide ja ajalooallikate tekkeaega ja ajaloosündmuste toimumisaega. Ajaarvamine - aastate järjestamine ja ajaloosündmuste dateerimine mingit kindlast (tegelikust või legendaarsest) sündmusest lähtudes. Egiptuses arvestati aastaid vaaraode valitsusaja järgi, Ateenas arhontide järgi, Roomas konsulite järgi (kui see või teine oli konsul). Pikkade ajaperioodide puhul võib tekkida segadusi. Kristlik ajaarvamine - Jeesus Kristuse sünnist. Kalender: Peamiselt kuu ja päikesekalendrid ja ka kuu-päikesekalender. Kuukalender on
, samuti ka sündmuste toimumisaega. Ajaarvamine- Aastate järjestamine. Nt Jeesus Kristuse sünnist alates. Kalender- Ajaarvamise korraldamise viis, mille aluseks on ööpäev ja mis lähtub astronoomilistest nähtustest. Sirvi kalender- puukalender , milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval oli oma märk. Lugunädal- Loendati rahvakalendri tähtpäevade vahelisi nädalaid. Nt kadrist jõuluni neli. Julianuse kalender- kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr. Iga nelja aasta järel seati sisse liigaasta. See kalender oli kasutusel mõnes riigis 20 saj. ja mõned riigid kasutavad seda tänapäevalgi (vene õigeusu kirik). Aasta algas 1. Märtsist ja, päevi loeti tagant ettepoole. Gregoriuse kalender- Alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist, ka kuude nimed on tollest ajast. See on uus kalender ja Eestis kasutatakse alates 1918. Rahvakalendri tähtpäevad on kaks nädalat nihkunud ega vasta looduskalendrile
Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased. Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 01. jaanuar 45 eKr . See kalender valiti pärast konsulteerimist astrooom Sosigenesega ning selle eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale .(troopiline aasta aeg ühe astronoomilise kevade algushetkest järgmiseni., troopiline aasta on tegelik päikeseaasta
Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased. Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 01. jaanuar 45 eKr . See kalender valiti pärast konsulteerimist astrooom Sosigenesega ning selle eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale .(troopiline aasta aeg ühe astronoomilise kevade algushetkest järgmiseni., troopiline aasta on tegelik päikeseaasta
Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti. 60- 53 eKr 7 aastane rahuperioon- Triumviraadi ajastu, Kolme mehe valitsemine. Ajutine kokkulepe Caesari(kuulus, sest alistas Rooma võimule Gallia), Pompeiuse(kuulus omavallutustega Väike- Aasias ja Süürias), Craccuse vahel, viimane vaikis orjade ülestõusu maha. 53. aastal langeb Craccus Aasia sõjakäigul . 49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgeneda üritaud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: ,,Liisk on langenud"- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582
Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti. 60- 53 eKr – 7 aastane rahuperioon- Triumviraadi ajastu, Kolme mehe valitsemine. Ajutine kokkulepe Caesari(kuulus, sest alistas Rooma võimule Gallia), Pompeiuse(kuulus omavallutustega Väike- Aasias ja Süürias), Craccuse vahel, viimane vaikis orjade ülestõusu maha. 53. aastal langeb Craccus Aasia sõjakäigul . 49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgeneda üritaud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: „Liisk on langenud“- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi – Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582
Chandra skaneerib taevast röntgen- ja gammakiirguse lainealas. Kosmoseteleskoop Spitzer valmis NASA tellimusel 2003. aastal ning tema ülesandeks on registreerida ja mõõta Universumis asuvaid nõrgimaid infravalguallikaid. 13 Tavaliselt uurivad erinevad kosmoseteleskoobid taevalaotust üksteisega sünkroniseeritult, nende poolt „pildistatud“ ülesvõtted töödeldakse arvutis ning kompileeritakse üheks pildiks, kus erinevad värvid tähistavad erineva lainepikkusega elektromagnetlaineid. 4. KOSMOLOOGIA 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST Inimesed on aegade algusest peale vaadanud taevasse ning püüdnud seal nähtavat, nii hästi või halvasti kui nad parasjagu oskavad, selgitada. Pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid loodusrahvad luua ettekujutust maailmast kui tervikust. Kui jäi puudu teadmistest, täiendati 14 pilti oletuste ja usuga
Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk! Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma Püha Hieronymuse neli suurt perioodi. Tsükliline maailmavaade ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp). 12-13. sajandil hakati arvama, et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine. Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal. 6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi. Kristuse kalender võeti kasutusele keskaja lõpul. Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi. 1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks. Tüüpilisel maarjaastal oli 25
õukondade vahel. Kaupmehed, käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni. 18.saj huvireisid. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muu hulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Šveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Üleminek juuliuse kalendrilt gregooriuse kalendrile. Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. N 4.10.1582 -> R 15.10.1582, 10 päeva, mis oli kalendris maha jäänud pandi juurde (sajandis on vaja ära võtta ¾ päeva). 400 aastaga vaja ära järra 3 lisapäeva. Üleminek aeglane, ka kat maades. Prot ei tunnistanud, alles 18.saj hakkavad. Ülemineku eripära Rootsis. Koerasaba maharaiumine jupphaaval. Lähevad 40 aastaga uuele kalendrile vaikselt üle. Peagi taibatakse, et ei tööta- läheb nihkesse.
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
· Persona nin grata- ebasoovitav isik ? · Pro patria-isamaa eest · Quo vadis-kuhu lähed · Sapienti sat-taragale pisab vähesestki ? · A priori- enne kogemust, ette kinnitama jne · Ab urbe condita- linna asutamisest ? · Alea iacta est- liisk on langenud (ceasar) · Alma mater- toitev emake ? · Alter ego- teine mina/lähim müttekaaslane · Ars longa,vita bervis est-kunst on pikk elu on lühike ? · Ave, caesar,mortituri te salutant?- tervitust ceasar,surma mõistetavad tervitavad · Tabula rasa- puhas leht ? · In spe- lootuses · Bona fide status quo- heas usus · Terra incognita- tundmatu maa ? · Status quo-asjade seis · Carpe diem- kasuta päeva targale ? · Citius,altius,fortius!-kiiremini kürgemale kaugemale ? · Cuius regio,eius religio-kelle võim selle usk · Deus ex machina- jumal masinast/ olukorra lahendus ?
patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et
Senati ja rahvakoosoleku vastu tunti nüüd vähem aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda. Marius Mariuse sõjaväereform, otsis tuge rahvakoosolekult Sulla toetus senaatoritele; 82 eKr kehtestas I riigimehena vägivaldselt ainuvõimu Marius ja Sulla võistlesid omavahel, samal ajal toimus Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kuid rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele kodakondsus. Triumviraat Crassus, Pompeius ja Caesar, moodustasid riigi juhtimiseks liidu Pompeius vallutused Väike-Aasias ja Süürias Caesar alistas Gallia Crassus langes Aasias sõjakäigul, teiste vahel puhkes sõda, Caesar hõivas Rooma, purustas Pompeiuse väe, Pompeius üritas põgeneda, tema toetajad tapsid ta. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja, laskis end nimetada diktaatoriks, suur osa nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega, senaatoritest vandenõulased tapsid ta 44 eKr.
Itaalia sõdade põhjused ja peamised osalevad riigid: Rohkem kui pool sajandit kestnud Itaalia sõjad vallandas Milano hertsog Ludovico Sforza, kes lootis laiendada võimu Itaalias Prantsuse kuninga Charles VIII abiga, kes omakorda pretendeeris Lõuna Itaaliale (Napolile). Charles VIII õnnestus poole aastaga vallutada peaaegu kogu Itaalia. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Sõdade Lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II ja Prantsusmaa kuninga Henri II vahel. 1559. aastal sõlmitud CateauCambresis rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki ei saanud oma tahtmist: Habsburgidel jäi
Rooma püsis kolmel sambal: 1. Rahvakoosolek(komiitsid) Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Kõige varasem rahvakoosolek kandis nime kuriaatsed komiitsid( rahvakoosolek päritolu järgi). *Suguvõsa(300) - 10 suguvõsa muudustasid kokku kuuria, kuriaatsed komiitsid käisidki koos suguvõsade kaupa. *10 kuuriat moodustasid ühe hõimu ehk triibuse(3) *3 triibust olid kogu Rooma rahvast eesnimi Gaius suguvõsa nimi Julius eesnimi Caesar · naistele pandi lihtsalt suguvõsa nimele a lõppu: nt Julius Julia tsenturiaatsed komiitsid varanduse järgi tribuutsed komiitsid käisid koos elukoha järgi Igaüks nendest rahvakoosolekutest tegelesid erinevate asjadega: · tribuutsed komiitsid valisid madalama astme ametnikke · tsenturiaatsed komiitsid valisid kõrgema astme ametnikke · kuriaatsed komiitsid tegelesid sõjaväe küsimustega
Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks, räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koobaste kaugemates ja
Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul mõni kõrgem riigiametnik, nt konsul. Erinevates Rooma provintsides oli ka erinev provintsiaalne ajaarvamine, arvati aega provintsi vallutamise aastast. 4saj pKr veel ei arvatud aega kristlikult. Kristlaste seas aga hakkas levima uus ajaarvamise viis, kus arvati aega alates maailma loomisest: nt üks varakristlik
-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tõlgetega, mis tavaliselt võetakse kokku nimetuse alla Vetus Latina. VT ladinakeelne terviktõlge pärineb 4. saj. Tõlkija on kirikuisa Hieronymos (347-420), paavst Damasius I korraldusel. Struktuur Vana Testament sisaldab kolme liiki tekste: 1. Juudi seadused "Seaduse raamatud" e. "Toora"e. "Pentateuch" e. "Moosese seadused" 2. Ajaloolis-müütilised jutustused maailma loomisest "Prohvetiraamatud". Autoriteks on juutide poliitilised ja usulised juhid, jutustused käsitlevad suures osas nende tegevust. 3. Poeetiline osa pealkirjaga "Kirjad".
Alfabeet - Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaar- sümbolite) standardne komplekt. Tähestiku tähed on või on ajalooliselt olnud ligikaudses vastavuses mingi keele foneemidega. Kiri võib põhineda tähestikul, kuid ka ideogrammidel, mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või ollasilpkiri, mille igale sümbolile vastab mingi silp. Sõna "alfabeet" on tuletatud sõnadest "alfa" ja "beeta", mis tähistavad kreeka tähestiku esimesi tähti. Barbarid – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nimetati barbariteks võõramaalasi, kes rääkisid tundmatut keel, eelkõige germaanlased. Sõna „barbar“ tulenes kreeklaste jaoks arusaamatust põrinast – bar-bar. Tänapäeval tähendab barbar metsikut, toorest, harimatut inimest. Babüloni rippuvad aiad - Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad, mis arvati olevat ehitatud Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
osaleda jumalateenistusel. Vast kõige kasulikum oli see staatus kaupmeestele, kes, olles läbinud primisignatio ning võtnud selle kinnituseks vastu risti, võisid kaubelda vabalt kristlastega, ütlemata sealjuures lahti oma paganlikust ühiskonnast ja selle tõekspidamistest. 107 Ristiga märkimise majanduslik kasu ilmneb selgesti kiriku poolt tehtud jõupingutustes lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Nii on paavst Honorius 1221. aastal keelanud oma kirjaga tollal juba katoliiklikku ristiusku astunud soomlasi pidamast kaubavahetust "naabruses asuvate barbarirahvastega", kuna need ahistavat kristlasi. Kaheksa aastat hiljem mõistis paavst Gregorius IX hukka ojamaalased, kes olevat varustanud paganaid kristlaste kiusamiseks vajaminevaga. Egili saagas on kirjeldatud juhtumit, kus paganlik nimikangelane koos oma venna ja kolmesaja
tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim. Ristiusu harud: Peamised harud Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis Venemaa, Lähis-Ida riigid Rooma Katoliiklus domineeriv Lääne kultuuriruumis eripäraks on tsentraliseeritud struktuur, kirikuorganisatsioon, mille eesotsas on Rooma Paavst Protestantlus ja selle alamliigid Luterlus, Reformeeritud Kirik ja Anglikaani kirik kõigis on õpetuslikud erinevused ning puudu ühtne organisatsioon; ühiseks jooneks on siiski evangeeliumid, Piibel ja Jumala armu rõhutamine Reformistide idee oli viia kristlus tagasi selle juurte juurde keskajal olevat kiriku õpetust moonutatud ning see oli vaja viia tagasi vastavusse Pühakirjaga
Tribuunid (riigiamet). Soovitan iseseisvalt nende kohta lugeda) üritasid sisuliselt riiki ümber teha nii, et rahva populaarsel arvamusel oleks suurim võim. See ebaõnnestus neil, kuid rahvas oli aru saanud, kui nõrk senat tegelikult oli. Edasi tuli keeruline periood, kus põhiliselt olid võimukad erinevad väejuhid ja/või kõnemehed (sh rahvale meelepärased isikud). Mõned tähtsad nimed Gaius Marius, Lucius Cornelius Sulla, Lucius Cornelius Cilla, Marcus Octavianus, Pompeius Magnus ja Julius Caesar (ja silmaringi laiendamiseks/huviks ka Spartacus ning Cicero). Väejuhid käisid vallutusretkedel (kampaaniatel), kogusid rahva poolehoidu ja võitlesid ka omavahel võimu pärast. Tähtis hetk oli kui Caesar võitis Pompeiuse (nende omavaheline seotus on üsna huvitav, soovitan jällegi silmaringi laiendamiseks veidi uurida), keeldus loovutamast diktaatori positsiooni, kindlustas endale sõimu senati üle ja temast sai sisuliselt keiser.
teadlasi Egiptusesse, kes hakkasid Egiptuse kultuuri euroopale vahedama. Egiptuse vana kultuur muutus taas tähtsaks Euroopas. Toodi tagasi kivi, kus peal olid hieroglüüfid jne Rosette kivi. Inglismaa ja Pr võistlesid, kumb ennem ära tõlgib ja edu saavutas Champollion. Napoleoni reformid. Kõik on seaduse ees võrdsed (Napoleoni koodeks)Tsentraliseers valitsuse, muutis sellega valitsuse tugevamaks. Võrdne maksusüsteem kõigile. Rõhutas hariduse tähtsust Konkordaat paavst Pius VII-ga. Slmis temaga leppe oma võimu kinnitamiseks. Napoleon keisriks 1804. Kuulutas end keisriks ja lootis sellega kinnitada võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele Koalitsioonisõjad: Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud). (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas Itaalias suuri võite Prm üle
eriti Pauluse kirjadele, keskendudes inimese ja Jumala vahekorrale. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus nüüd Luther indulgentside müügi vastu. Et sellest laekuvat raha kasutati ka Rooma Peetri kiriku ehituse finantseerimiseks, väitis Luther: ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse (Peetri) peakiriku mahapõlemist." Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat ladinakeelset teesi. Tegelikult saatis ta need kuurvürstikoja eesistujale Mainzi peapiiskopile ning Brandenburgi piiskopile, hiljem veel ka oma kolleegidele ja sõpradele, kes lasid need trükkida ja ka saksa keelde tõlgituna avaldada
Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914). Eestimaa kubermangu kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 Aleksei Lopuhhin. 13. detsembril 1905 saatis Eestimaa Rüütelkonna peamees parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen telegrammi Venemaa Keisririigi siseministrile Pjotr Durnovole palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 eskadroni ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
annaabi.ee 
