Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, ületama, barjäär, vajalikkuses, tarkused, nendest, barjääri, loll, asjal, koormav, faktoriteks, reaalsuses, tulevate, kummitab, teguriks, vajalikkusest, sellistest, ahvist, ahvidega, traditsioon, kestma, jääma, mittevajalik, julgen, tahtes, tahad, sundida, vanasõna, häda, härja, kaevu, targalt, teadmistele* Täiskasvanud õpivad hoopis teisiti kui lapsed. - Rikkalikud kogemused, suunatus praktiliste probleemide lahendamisele, tahe leida iseseisvalt vastuseid - need tunnused eristavad täiskasvanut lapsest. Õppimise protsess ise on oma olemuselt sarnane. * Parim koht õppida on klassiruum. - Järjest enam teadvustatakse õpikohtadena ka töökohta, pereringi, sõpru, raamatukogusid jms. Täiskasvanute õppimist toetab nn edutainment (education + entertainment ehk haridus + meelelahutus). Tegutsemist ja suhtlemist võimaldav keskkond soodustab õpetlike kogemuste saamist, kuid teadmiste, oskuste, väärtuste, hoiakute, arusaamade muutumiseks vajab õppija võ imalust ennast analüüsida, seniseid kogemusi mõtestada. * Täiskasvanule on õppimine väline sundus. - Kiirete ühiskondlike ja majanduslike muudatuste taustal on saanud ülioluliseks töötajate pidev enesetäiendamine, mistõttu inimesed võivad tunnetada välist survet õppima asumiseks
väärime karistust. Sellega kaasneb aga tunne, et meiega on käitutud ülekohtuselt. Peaks aga arvestama elu juhuslikkude elementidega, mis meid võib-olla häirivad, kuid mida ei tohiks nii tõsiselt võtta. Ärevuse vastu saab mõtlemisega, analüüsimisega, mis võib juhtuda siis, kui soovid ei täitu. Tavaliselt sel juhul leitakse, et kõige aluseks olnud probleemid on tagasihoidlikumad, kui nendest võrsunud ärevus. Kui tehakse endale kindlaks, et probleemid soovi täitumisel pole nii rasked ja vaevalised, kui pealtnäha paistis, siis kaob ka pinev ärevus. Seneca ei hoolinud põrmugi maistest keerdkäikudest: ,,Mina ei ole kunagi saatust usaldanud, ka siis mitte, kui ta näis rahumeeldena. Kõik, mis ta mulle üliheldelt kokku tõi: raha, ametid, soosingu, panin ma sinna, kust ta nad ilma mind häirimata tagasi nõuda sai. Olen hoidnud tema annid endast
On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku
Keskkonnas on korduv mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi väikeseid erinevusi. reakstsioone põhjustama. Reakts vallanduvad kiiremini, Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kui keskkond muutub= sihipärane ennetus. Keskkonna kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja muutmise võimalused: ära minemine; keem reakst. kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, Elu -Tuleviku-orientatsioon on igasuguse elu mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole vääramatu omadus, psüühika ehk Mina peab olema ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me midagi muud, kui ta just lihtsalt elu ei ole. näeme, pole õige
2. Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad asjad võivad olla erinevad ja vastupidi kuu ja päike nt). Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile imeväikeseid erinevusi. 3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia> humanitaarteadus.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Teaduse tunnused Kasvatusteaduseks ei saa siiski nimetada kõike seda, mida keegi selle all mõtleb. On olemas teatud iseloomulikud jooned, mida peetakse teaduse tunnuseks. Need on järgmised: põhjendatavus 4 avalikus ja edastatavus
- Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik tõestada? Kas on teadmisi, mis nendele kriteeriumitele vastavad?? Enamus nendest kriteeriumitest ei pea paika. Me arvame, et see, mida ülikoolis õpime, on
Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine. • teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele. Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust.
mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
üksikisiku olulisus ühiskonnas ja see tõi kaasa ka hästiplaneeritud lapsepõlvehariduse. (Kellel see oli võimalik). Esmakordselt loodi sõdurite orbudele koolid kus neid õpetati näiteks tehastetöölisteks, puuseppadeks jne Teistel juhtudel oli kutseharidus sarnane teiste riikide omadega, õhtuti ühiskondlikes ja tööstuskoolides, ometigi ei olnud need mõeldud kõikidele. 1871 Prantsuse Vabariigi välja kuulutamine tõi kaasa järgmised muutused 1) kohustuslik haridus, 2) peale 13-aastaseks saamist peaks töötama (nn tänaval hulkumist, logelemist püüti takistada) 3) koolitusvajadus kaasaegse mehaanilise ja elektrotehnika valdkonnas 4) kahte tüüpi riiklikud koolid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ja vabriku liht liinitöölised (inimesed, kes teevad kätega tööd, aga ei ole käsitöölised väga keeruline tõlkida) ja kantseleitöötajad. Saksamaal ei toimunud tekstiilitootmise mehhaniseerimist kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid
hingerahu, kui inimene on täiesti jumalale suunatud, alles siis leiab ta hingerahu. 3. PILET 1. Kuidas toimub antiikse mõtlemise muutumine kristlikuks? Roomas hakkasid tekkima kogudused, neid peeti riigireeturiteks ja avaliku korra vaenlasteks, keelati. Esialgu olid patsifistid. Kiusati. Läks peale, sest Kristluses on kõik võrdsed, ei eelistata, revolutsioon altpoolt. 313 legaliseeriti, 392 keelustati kõik teised. Mõjutasid: rooma riik ja õigus, kreeka haridus, kristlus ja SRR. Germaanlased võtsid roomaliku üle. 2. Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms
kuidas mingid rahvad elavad. Evolutsionistide kaitseks võib öelda, et tollal polnud keegi veel selle peale tulnud, et peaks ise minema kaugete rahvaste juurde küsitlema jne. Kas rändamine asendab mõtlemist? (Kant) Boas uuris Ameerika põliselanikke, keeli jne. Ütles, et nad on lihtsalt teistsugused. Kritiseerib rassistlikku lähenemist, rühmitamist. Tal endal vastu mingit teooriat vastu panna pole. Boas ütles, et kõigepealt peame uurima, kui oleme piisavalt palju andmeid kogunud, siis nendest on vb võimalik tuletada mingid loogilised järeldused. Leidis, et sinnani on vara mingit universaalset teooriat välja pakkuda. Boasi suur teene antropoloogiteadusessesse on see, et ta algatas palju ideid, mida on edasi arendanud tema õpilased. Nt ka Lingvistlise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees. Selle mõte on, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja nende taju maailmatunnetust
Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld,
tänu sellele, et muutusega ei mindud kaasa üldse või jäi muutus tänu kehvale planeerimisele liiga aeglaseks. Samas ei saa ka kunagi pea ees muutustesse tormata, planeerimata seda detailsusteni. Robert Steinberg on öelnud, et juhtide intelligentsust näitab just see teadmine, et millal peaks mõtlema ja tegutsema kiiresti ning teadmine millal peaks mõtlema ja tegutsema aeglaselt. 2 Viimasel ajal on juhtunud kaks äärmiselt olulist muudatust seoses efektiivse juhtimisega. Esimene nendest on kindlasti see, et aasta aastalt me suurendame enda teadmisi, kuidas tulla toime kiirelt muutuvas keskkonnas. Teadmised on põhjalikumad ning kõigile kättesaadavad. Lühidalt meie, kui inimkonna, võime lahendada muutustega seonduvaid probleeme on jõudnud järgmisele tasemele, võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga. Teine oluline punkt on see, et meil on palju rohkem reaalselt aset leidnud näiteid, mida enda organisatsioonis aset leidva puhul rakendada
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja m
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
Kaks keelt pole kunagi piisvaalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks. Lisaks on eriti sotsioloogidele huvitav keele hinnanguline mõõde. Ühelt poolt keel kirjeldab ühsikonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. Keel on varjatud tähendustest laetud ning keelt kasutavad inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Medõde Esimees Ämmaemand IT-mees Lasteaiatädi Torumees Vanatüdruk Poissmees 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Kõik kultuurid on omavahel erinevad. Üldjuhul on inimestel kalduvus teisi kultuure kirjeldades ja hinnates neid võrrelda oma kultuuriga. Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks.
Antiikajastul mõeldi, et ilu peitub arvulises vahekorras, matemaatikas. Teooriad: ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise (maailma looja) mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm. Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia.
Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena. Hermann Hesse oma essees ,,Raamatute lugemisest" räägib kolmest lugemismudelist. Esimene neist raamat juhib, lugeja järgneb. Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele. Kolmas lugeja on nii väga isiksus, on nii väga tema ise, et suhtub lektüüri täiesti vabalt. Ta mängib kõigega. Õnnestavaim, jaatavaim mõte võib tekkida mõnest täiesti 11 T. Tüür, Aforismid. Tallinn: Sõna, 2005, lk 5. 15
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine). Palju väikseid narratiive
nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid. Ettevõtjana võib mul puudu tulla kannatlikkusest. Mulle ei meeldi oodata ja olen üsna püsimatu ja kärsitu. Kuid usun, et see võib tulla ka minu noorusest. Küll ma ajapikku ja vajadusel kannatlikumaks ja püsivamaks muutun. Kas minust saab ettevõtja? Ettevõtluses osaleb oma elus iga inimene, kuna vähemalt kord elus peab ta midagi ostma või müüma.
partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ---------------------------------- Tekkis vajadus PsL kujunemise järele, sest haridus arenes eelmine sajand tugevalt; arvutid hakkasid kujunema. Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak;
Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist. Ma tean, kuidas keeta muna Ma tean, kuidas juhtida aut 25.Mis on propositsiooniline teadmine ja millised on selle liigid? Propositsiooniline teadmine, ehk et-teadmine. Liigid: Aprioorne – kogemuste-eelne, nendest sõltumatu teadmine Empiiriline teadmine Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et loeng Sissejuhatus filosoofiasse toimub Lossi3 Ma tean, et Eha Ehatamm on minu perearst. Teadmine II? 26.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse põhimõisteid. Tõesuse tingimus, e semantiline, e. objektiivne tingimus seisneb selles, et midagi teada, peab midagi tõesti nii ka olema.
Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. T
Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725) John Locke (1632-1704) -baas haridus arst -esindab keskkondliku teadmist Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. -1671.aastal alustas esseega ,,Essee inimmõistusest", ilmus 1690.a -arvamus inimmõistusest, võimetest ja piiridest -teadmised ja ideed pärinevad aistingutest -reflektsioon
annaabi.ee 
