Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AIDS ja laps". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nakkus, rinnapiima, ravimid, imalik, nakkuse, lõppfaas, aegadel, köha, kaelal, suus, plekid, sperma, otsesel, nakatub, kehavedelikud, terved, nakatumine, sündivus, viljatus, immuunsussüsteem, antikehad, loobuda, väikelaste, tavaks, tervisega, riskida, arutama, kirjutatakse, puhtuse, puhasta, valmistamist, hügieen, toore, kanaHIV Mis on HIV ja AIDS? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas
ringlevas veres. HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi. Selleks on vajalikud ensüümid pöördtsanskriptaas ja integraas. Peremees rakus toodetakse uued terviklikud HI-viirused, mis väljuvad peremeesrakust, võttes väljudes kaasa tüki rakumembraanist. Viimsest moodustud viiruse lipiidne välisümbris. Nakatumisviisist sõltumata hakkab HI-viirus organismis kohe peremeesrakkudesse sisenema ja seal paljunema. Viirus paljuneb juba nakkuse asümptomaatilisel perioodil väga intensiivselt, kõige aktiivsemalt lümfisõlmedes. Osa vasttoodetud HI-viirustest ei sisene kohe uutesse peremeesrakkudesse ja nii võib viirust leida ka vereseerumis, tupeeritises, seemnevedelikus, eelseemnevedelikus, süljes, pisarates, higis. Viirused tungivad ka kesknärvisüsteemi, kopsudesse ja põrna. 1.2. HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg Üldiselt suudab immuunsüsteem organismi tunginud ja seal paljunevad viirused hävitada
viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HI- VIIRUSE LEVIMINE HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. Ning inimene nakatub HIV-i ainult sel juhul kui viirus satub tema veresüsteemi ehk vereringesse. Kui nakatumine on toimunud asub immuunsüsteem HI-viiruse vastu võitlema ja rakendab selleks mitmeid erinevaid ja võimsaid mehhanisme, jätkab viirus siiski paljunemist. HIV-i peamised ülekandeteed on järgmised: · kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega; · viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad;
hävitab keha võime tulla toime ja võidelda teiste haiguste ning nakkustega. AIDS-i põhjustajaks on HIV (Human Immunodeficiency Virus), teisisõnu on AIDS HIV-i viimane aste. Hetkel on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus. AIDS-i tunnused on: · lümfisõlmede suurenemine · suu limaskestade seenhaigused · vöötohatis · tugev öine higistamine · pikaaegne palavik · köha · tugev kaalu langus · pikaaegne piinav kõhulahtisus · tugev nõrkus.1 Kuidas levib HIV? AIDA elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HI- viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse.2 Kuidas ravida HI-viirust?
immuunsüsteem on nõrgestatud. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. HIVi nakatumise teed Kõige levinumaks nakatumise teeks maailmas on kaitsmata seksuaalvahekord (sperma ja tupevedeliku kaudu), samuti on võimalik nakatuda kokkupuutel nakatanu verega, kõige kergemini levib HIV süstimisel nakatanu süstlaga. Samuti võib reisides saada nakkuse tervishoiuasutustes kus kasutatakse korralikult steriliseerimata vahendeid, nakkuse võib saada ka siis kui patsiendi veri satub kahjustatud limaskestadele. HIV võib üle kanduda ka emalt lapsele raseduse ja sünnituse ajal ning hiljem rinnapiimaga toites. Ravi Vaktsiin haiguse vastu puudub ning samuti pole võimalik seda ka lõplikult välja ravida, küll aga on võimalik nakkust kontrolli all hoida. Hiv
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas
HIV HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harva esinevate nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele kolmel viisil: seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil ning emalt lapsele. Kuigi HIV viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond või isegi enam aastat, ei kao viirus inimese organismist mitte kuhugile ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib
, , . . -- . «», . , , , , , -. 1,4 « -- » -. , . , . «». , -. . . - . , . , . -- . - -- . 6) HIV/AIDS Mis on HIV ja AIDS?! HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus,
Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga.
SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk nakkused (rahvakeeles suguhaigused) levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Mitmed seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda ilma sümptomite ja vaevusteta ja seetõttu inimene ei pruugi seda ise tähele panna. Sellest hoolimata võivad nakkused palju kahju teha, näiteks põhjustada nii naistel kui meestel viljatust. Ka ilma sümptomiteta kulgeva seksuaalsel teel leviva nakkuse võib oma partnerile edasi anda. Sõltumata sümptomite olemasolust või puudumisest võib inimene kaitsmata seksuaalvahekorras teist nakatada või ise nakatuda. Ükski seksuaalsel teel leviv infektsioon ei kao iseenesest. Suurem osa seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest allub hästi ravile, kui seda õigeaegselt teha. Mida varem need nakkused avastatakse, seda parem on neid ravida. Herpesviirust ja HI-viirust, mis samuti
kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Raseduse ajal toimuvad organismis suured muutused. Kui tulevane ema põeb mõnda kroonilist haigust, siis võib haigus mõjutada raseduse kulgu. Ka rasedus ise võib mõjutada kroonilise haiguse kulgu, mistõttu selline patsient vajab eriti hoolikat arstlikku jälgimist. Vähetähtis ei ole samuti asjaolu, et mõned ravimid, mida kasutatakse haiguste ravimiseks, võivad mõjutada loote arengut, kuid vahel on ravimata jätmine lootele kahjulikum kui õigesti valitud ravim. Seegi tingib vajaduse arsti kontrolli järele. Lohutuseks kroonilise haigusega naistele võib siiski öelda, et olukordi, kus rasedus ei ole soovitav, jääb meditsiini arenguga järjest vähemaks. Samas on terve lapse saamiseks ning ema tervise säilimiseks vaja silmas pidada rida üksikasju, mida kirjeldatakse erinevate haiguste juures.
verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal. Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned suguhaigused on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Enamlevinud suguhaigused AIDS AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. See on immuunsussüsteemi raskekujuline kahjustus, mille tagajärjel jääb inimese organism kaitsetuks harva
Tänapäeval me teame, mida HIV endast kujutab, ehkki me ei oska seda veel ravida. Aga sellegipoolest on ka HIV ja selle levimise kohta müstifikatsioone, linnalegende jms. Sest ametlik info ei jõua mitte kõigini. Näide linnalegendist: Kesk-Euroopas võib sidrunist saada AIDSi. Narkomaanid usuvad, et kasutatud nõelu saab steriliseerida neid sidrunisse torgates. Muidugi nad neid sidruneid ei osta, vaid torkavad neisse poodides salaja nõelu. AIDSiviirus jääb sidrunisse. Kui kellelgi on suus väikesi haavu, võib sidrunist saada nakkuse. Mitmed on tõendanud sidrunitest nõelajälgede leidmist. (Virtanen 1996). Ja jutuke, mida on leitud paljudest riikidest väikeste variatsioonidega: Tõenäoliselt kogu maailmas kõige tuntum AIDSijutt on järgmise süzeega (näitetekst on pärit Saksamaalt, kuid minimaalsete erinevustega on lugu tuntud nii Eestis, Skandinaavias kui Ameerikas): Üks tüdruk, kaheksateist-üheksateist aastat vana, sai oma vanematelt kooli
8. Imiku tervisliku toitumise põhimõtted.Toitumissoovituste eesmärk on anda juhised toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohtade ja teadusuuringute tulemustega, mis tagavad toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise kogu eluea jooksul.Laste toiduenergiavajadus on erinev täiskasvanute omast. Esimesed kuus kuud on oluline, et imiku toitainete ja energiavajadused rahuldatakse peamiselt rinnapiimaga. Rinnapiima mittesaavate imikute toitmisel tuleks juhinduda toitainete vajadusest vastavalt tabelis 16 toodule. Laste (eriti imikute) 2 toiduenergiavajadus on väga suur, sest lisaks põhiainevahetusele, soojuse tekkeleja kehalisele tegevusele kulub energiat ka kasvamiseks. Eriti suur on toiduenergiavajadus esimesel eluaastal. Seoses kasvukiiruse langusega langeb aasta jooksul energiavajadus pidevalt. 6.-9
lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige" Suitsetamine Tegurid, mis sunnivad noori suitsetama: •uudishimu •protestimeelsus •eakaaslaste surve Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Suitsetamine Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. •Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, parodontiit ja igemehaigused, hammaste väljalangemine. •Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. •Põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tööd tehes hingeldama. Suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka
Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased. · Kondüloomid levivad sugulisel teel kaitsmata tupe, päraku ja suuseksi ajal. · Tunnused: tekkinud näsad võivad nii meestel kui naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, seda eriti siis kui lisandub mingi muu nakkus. · Näsad võivad paikneda päraku piirkonnas, pärasooles või kusitis. · Kondüloome diagnoositakse ilma laboratoorsete analüüsideta nendele iseloomuliku kuju järgi. · Kondüloomid alluvad suhteliselt hästi ravile, kui peitsida neid spetsiaalse ravimiga. Vahel on vaja kasutada ka muid ravivõtteid: külmutamine, kõrvetamine, laserravi. · Haigus võib korduda. · Partnerid vajavad ravi juhul, kui ka neil esinevad kondüloomid
ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP pathogen associated molecular patterns) kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi: a. Toll-like receptor (TLR) tunneb kindlale patogeenide klassile oamsed molekule (LPSi Gr- bakteritel). Kutsutakse esile esmae mittsespets. im
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel
Need põhjustavad 73,5% emakakaela vähi juhtudest Aasias, 65% Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning 71,5% Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Nendele tüüpidele järgneb 45 tüüp Aafrikas ja Aasias, 31 tüüp Ladina-Ameerikas ning 33 tüüp Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Papilloomiviirusnakkuse ealises levikus on täheldatud kolme varianti: a) Kolumbias, Kostariikas ja Mehhikos esineb esimene kõrge nakatumissagedus tütarlastel teistmelise ea lõpus ja kahekümnendate aastate algul ning nakkuse teine sagenemine naistel üle 50 aasta vanuses; b) Argentiinas on esinemissagedus kõrgeim 25-35 aasta vanustel naistel ning vanuse tõusuga see väheneb; c) Nigeerias, Indias ja Peruus on vähi esinemissagedus ühtlaselt kõrge kõigi vanuserühmade naistel. Meestel kulgeb papilloomiviirusnakkus sagedamini sümptomiteta või ilmneb genitaaltüügastena ning selle esinemissagedus on väiksem võrreldes naistega. On leidnud kinnitust, et mehed
hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö. Enamiku koormuse saab kaasasündinud immuunsus, see ei tee vigu. Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus barjäärid – Füüsilised: nahk, kitiinkest, munakoor,lima, temperatuur bakteritel kitsas temp vahemik kus saavad paljuneda, kehatemp kõrgemaks ja viirused ja bakterid ei saa paljuneda, liikuv ripsepiteel, köha. Keemilised: pH lüüsib edukalt paljusid patogeene (maos 2-3), lagundavad ensüümid (lüsotsüüm – bakterite kestade lõhkumine), defensiinid. Millise pH juures saab lahti nukleiinhapetest – aluselises keskkonnast lasevad ahelad lahti, pH normaliseerudes tõmbuvad kokku tagasi, Alpides kõrge pH ja neandertaallased näevad välja nagu uued ja DNA ka säilid, Taani rabades jälle inimesed super hästi säilinud aga DNA on juppideks. Valkudest saab vabaneda pH 13
tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse
...50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega. Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+21002650 kJ/ 500650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Kogu raseduse ajal võiks naine juurde võtta 10-15 kg: priskemad vähem, saledamad rohkem ja sõltuvalt kasvust - pikemad rohkem ning lühemad vähem. Esimestel kuudel sageli kaal ei tõusegi vaid võib langeda seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega. Samas on esimeste kuude kaalutõus paljudel naistel täiesti märgatav ning seotud rasedusaegsetest hormoonidest põhjustatud veesisalduse tõusuga organismis
mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora
¤ türosiini fosfataasi (CD45) kaudu. CD45 isovormid peegeldavad T-raku seisundit ja nende sünteesiga on seotud lümfotsüütide migratsioon. * CD45RA+ puhkeolekus (naiivne) Th : L-selektiin "homing" lümfisõlmedes * CD45RO+ aktiveeritud Th : integriin VLA-4 vaskulaarne endoteel, samuti mälu mehhanismid B-raku ja tsütotoksilise T-raku (Tc) aktiveerumine ja mälurakkude teke immuunvastuse lõppfaas = antigeeni neutraliseerimine (enamasti lisandub põletikureaktsioon) ja tulem ¤ antigeeni neutraliseerimine või eliminatsioon * Tc rakkude kaudu * antikehade kaudu (neutralisatsioon, opsionisatsioon, komplement-süsteemi aktivatsioon, NK-rakkude poolt vahendatud tsütotoksilisus) ¤ põletikureaktsioon Immuunvastusega kaasneb põletik, mille esilekutsujaks on põletikumediaatorid (eeskätt põletiku
Levikule aitavad kaasa lähikontaktid (klass, barakid). Enamik infektsioone asümptomaatilised: aitab levikule kaasa. Riskipopulatsioonid: alla 14-aastased, inimesed tiheda rahvastusega aladel (lasteaiad, barakid, ujumisklubid jms). Viirus levib ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on lineaarne, kaheahelaline, kummaski 5’ otsas kovalentselt terminaalne proteiin. Geene transkribeeritakse mõlemalt DNA ahelalt mõlemas suunas replikatsioonitsükli erinevatel aegadel, seotud funktsiooniga geenid klastrites. Suurem osa tekkinud RNAst protsessitakse tuumas eraldi mRNA-deks. Varased valgud põhjustavad rakukasvu, varane valk on ka DNA polümeraas, mis osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud
eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist. Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL). FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas. LH kutsub esile ovulatsiooni ning soodustab kollaskeha moodustumist. PRL mõjutab rinnapiima teket. Hüpofüüsi tagasagaras toodetakse aga vasopressiini, mis tõstab vererõhku ning oksütotsiini, mis kutsusb esile emaka kokkutõmbeid ning mõjutab piima eritumist rinnanäärmest. Gonadotropiinid (FSH, LH) talitlevad hüpotaalamuse ja munasarjade vahelise ühenduslülina. Munasarjade poolt toodetavateks hormoonideks, mis reguleerivad menstruaaltsüklit on steroidhormoonid: östrogeenid, kollaskehahormoon e. progesteroon ning androgeenid e. meessuguhormoonid Gonadotropiinide ja
vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria)
meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu. Kõik toimub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole. Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde
Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt kreemist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ning nõrgestatud immuunsüsteemiga isikute puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB?
geeni kandvat inimest. Seetõttu on tõenäosus haigestuda suurem suguluses olevate mehe ja naise järglastel. Pärilikke haigusi tuleb eristada kaasasündinud haigustest. Need on tingitud rasedus- või sünnikahjustusest (ka mõned päevad pärast sündi tekkinud kahjustusest). Põhjusteks võivad olla näiteks reesuskonflikt, raseduse ajal põetud viirusinfektsioon või kasutatud ravimid, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vitamiinide või mineraalainete puudus toidus, ema poolt põetav suguhaigus. Teatud haiguste nagu suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad, neeru- ja sapikivitõbi jt. tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on
Juuksed on murdunud ühtlaselt umbes 5 mm kõrguselt. Peanaha Trichophytiasse haigestuvad 311aastased lapsed. Peanahale tekivad ümarad 0,51,0 cm läbimõõduga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb mõõdukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kõrgusel umbes 13 mm kõrguselt, jättes järele "mustad punktid". Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. Zoofiilse nakkuse korral on haiguskolded infiltreeritud, mädased ja kaetud koorikutega Ravi Kasutatakse seenerakustikku hävitavaid või nende arengut peatavaid preparaate. Paikseks raviks kasutatakse villiliste ja märguvate haiguskollete korral 2% boorhapet, kummeliteed, aniliinvärvide vesilahuseid, pindmiste haavandite korral 35% naftalaanpastat. Kuivadele haiguskolletele määritakse 5% väävel salitsüülhappe salvi või antimükootilisi salve.
ainevahetus. Loodet ühendab platsentaga nabaväät, milles on suured veresooned ja mida mööda liiguvad vajalikud ained lootesse ja lootest platsentasse jääkained. Ka ema veresooned on platsentaga ühendatud. Ema ja loote vered aga ei segune. Ema peab õigesti toituma, et loode saaks kõik vajalikud ained. Peab sööma toite, mis saldavad kõiki põhi-ja mikroaineid. Emalt lootele: hapnik, toitained sh vesi, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigustekitajaid Lootelt emale: süsihappegaas, kusiaine jt jääkained, vesi, hormoonid. Plantsenta on kaitseorgan, mis ei lase kõik aineid looteni. Loote normaalne areng kestab ~280 päeva (40 nädalat). Sünnitegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14h, järgmistel kordadel on see aga juba lühem. Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu
Sokolaadis on natuke. 5-6 tassi kohvi päevas,siis laboriloomadel põhjustab see sünnidefekte.Kofeiin mõjub kindlasti südamesoonkonnale ja platsentale lapsel. Rasedus ja narkootikumid: 0-tolerants, Leitud,et põhjustavad enneaegset sünnitust heroiin ja loote kasvu pidurdav toime.65% narkootikume tarvitavatel emade lastel esineb sama vajadus ja kannatavad Abstinentsi sündroomi all(südame tegevus muutub,enesetunne,hingamise muutumine) Rasedus ja ravimid 25% sünnidefektidest on geneetilised kromosoomi põhised ligikaudu 65% ei teata päritolu 2-3% ravimitest Kehavedelike hulk tõuseb. Terotogeensed ravimid põhjustavad defekte.Arenguline mõju,aga laps jääb ellu,kui seda hiljem kasutatakse raseduses teises pooles. Uinutitest tuleb loobuda kindlasti,valuvaigistid tuleb arvestada doosiga Iiveldus ja oksendamisvastased ravimid.Antibiootikumid-teatud grupi ravimei võib võtta.Lahtistid- arstiga tuleks enne konsulteerida
annaabi.ee 
